Ühendkuningriigi Leedsi kohus määras reedel 20 kuu pikkuse vanglakaristuse 28-aastasele Jordan Parlour’le, pannes talle süüks vägivalla õhutamist Facebooki vahendusel. Parlour tegi 4. augustil immigrantide aadressil mõned kurjad postitused, mis tõukusid käimasolevatest sündmustest. Meenutuseks: 29. juulil mõrvas ruanda päritolu, kuid Walesis sündinud 17-aastane Axel Rudakubana ühes Southporti linna laste tantsutunnis kolm tüdrukut, 6-, 7- ja 9-aastased, ning pussitas teisi osalisi, kellest mitmed raskete vigastustega haiglasse toimetati. Tragöödia oli justkui päästik, mille järel brittide massilise immigratsiooniga seotud hingemattev frustratsioon tänavatele valgus.
Sisseränne Ühendkuningriiki on juba mõnda aega püsinud rekordtasemel ja paljud britid tunnetavad, et see toimub nende heaolu ja turvalisuse arvelt. Kusjuures hulganisti immigrante saabub riiki illegaalselt väikelaevade või paatidega üle La Manche’i väina, kuid tagasi neid ei saadeta. Selline seis on kestnud aastaid ning olukord on kujunenud sedavõrd rutiinseks, et Ühendkuningriigi valitsus avaldab korrapäraselt viimase seitsme päeva statistikat merel nähtud paatide ja nende pardal saareriiki saabunud immigrantide arvu kohta.
Starmeri lubadus: kriminaalvastutus kehtib ka internetis
Juuli lõpus toimunud tüdrukute tapmisele järgnesid mitmel pool riigis laiaulatuslikud immigratsioonivastased meeleavaldused, mis kasvasid osaliselt üle rahutusteks. Samal päeval, mil Parlour oma postitused tegi, olid meeleavaldajad kogunenud ühe Rotherhami linnas asuva hotelli juurde, kuhu valitsus oli majutanud riiki saabunud asüülitaotlejad. Üks sündmusi vahendanud väljaanne kirjeldas hotelli juurde kogunenuid immigratsioonivastaste huligaanidena, kes tahtsid hotellis viibijaid rünnata ja hüüdsid loosungeid nagu “saatke nad välja” või “te ei ole siia enam teretulnund”. Väljaande teatel oli üks meeste seltskond kogunenud ka plakati ümber, mille sõnumiks oli, et “paatide peatamine peatab ka pussitamised”. Paatide all mõtlesidki mehed ilmselt igapäevaselt üle La Manche’i saabuvaid illegaalseid immigrante riiki vedavaid aluseid. Hotelli juures tehtud fotodelt on näha, kuidas rahval ja hotelli juurde saabunud märulivarustuses politseinikel on omavahelisi kokkupõrkeid, lõhutakse hotelli vara ning põlema on pandud ka üks prügikonteiner.
Kahtlemata on selliste rünnakute puhul tegemist vandaalitsemisega, millele korrakaitse peab reageerima. Kuid Briti võimud ei asunud reageerima vaid reaalsele ja füüsilisele ohule. Samal päeval Rotherhami sündmustega kirjutas Parlour Facebooki, et “iga mees ja tema koer peaks Britannia hotelli segi peksma”. Postitus käis Britannia hotelli kohta Seacroftis, milles tol hetkel majutati 210-t migranti. Samuti märkis Parlour, et hotellis elatakse tööinimeste teenitud maksuraha eest, mida võiks kasutada märksa paremini.
Briti võimud tegutsesid kiiresti ja vähem kui nädal hiljem oli Parlour üks esimestest, kes oma nördimuse ja viha immigrantide aadressil välja elamise eest kuriteos süüdi tunnistati ja reaalse vanglakaristuse kätte sai.
Täpselt seda, et internetis suupruukimise eest hakatakse karme karistusi jagama, oli Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer 5. augustil ka lubanud. “Me muudame kriminaalvastutusele võtmise tõhusamaks,” ütles ta. “Kriminaalvastutus kehtib nii internetis kui ka väljaspool seda ja mulle on kinnitatud, et sellist lähenemisviisi kasutataksegi,” lisas Starmer.
Vihakõneseaduse olemus: ka pahameeles kirjutatud sõnad viivad vangi
Briti politsei asuski Starmeri lubatud lähenemisviisi ellu viima – sadu ja sadu vihaseid veebipostitusi pandi läbi töötama piirkondlike raskete ja organiseeritud kuritegevusega tegelevate politseiüksuste töötajad, kes teevad koostööd ka terrorismi-vastase politseiüksuse ja teiste riiklike asutustega.
Jõulisel reaktsioonil on selged tulemused ja kinni on peetud paljud, kes pärast tüdrukute tapmist oma pettumust riigi immigratsioonipoliitika suhtes liiga mõtlematult väljendama läksid. Arreteeriti ja kohtu alla läks ühe Northamptonshire kohaliku volikogu konservatiivse liikme abikaasa Lucy Connolly, kes nõudis oma X-i konto vahendusel kohest ja massilist immigrantide väljasaatmist. Ta lisas, et reetliku valitsuse ja poliitikud võiks nendega ühes saata. Seda sõnumit andes märkis ta ka, et kui ka kõikidele hotellidele, kus asüülitaotlejaid majutatakse, tuli otsa pannakse, on tal sellest ükskõik. “Ma tunnen end füüsiliselt haigena, teades, mida need perekonnad peavad läbi elama. Kui see teeb mind rassistiks, siis las ollagi nii,” kirjutas naine, viidates peredele, kes tantsutunnis oma lapsed kaotasid.
Sarnaselt kirjutas sotsiaalmeedias ka 26-aastane kolme lapse isa Tyler Kay. Ta kopeeris oma kontole Connolly postituse, mis kutsus üles illegaalseid immigrante maalt välja saatma ja märkis, et asüülitaotlejate hotellide maha põletamisest ei oleks sugugi kahju. Kay ütles kohtus, et käitus nii kirjutades tõepoolest rumalalt, ent kahetsus liigselt arvesse ei läinud – karistust määrates oli kohtunkul kujunenud Kay’st veendumus kui fundamentaalselt rassistliku meelelaadiga inimesest. Northamptoni kohtus määrati talle 38 kuu pikkune vanglakaristus.
Walesis mõisteti aga süüdi Richard Williams, kes kutsus inimesi üles väljaastumistes osalema ja osales neis ka ise ning postitas immigrantide suhtes kohtu hinnangul halvustava meemi.
Lisaks kohalike inimeste üles leidmisele ja vastutusele võtmisele lubab Briti politsei, et kriminaalasjadega võetakse sihikule ka nende hinnangul ebasobivaid positusi tegevad välismaalased.
Võitlus valeks kuulutatud infoga
Hoogsa internetis kurjustavate inimeste arreteerimise ja nende kiire karistamise kõrval püüab Ühendkuningriigi valitsus võidelda ka nn valeinfo levikuga. Sellise tegevuse jaoks on neil varnast võtta asutus, mida juba varem kasutatud. Covid-kriisi ajal tegeles valeinfo vastase võitluse üksus (Counter Disinformation Unit) inimeste salajase jälgimisega sotsiaalmeedias. Selle ülesandeks oli tuvastada ja takistada Covid-poliitikat kritiseerivate postituste levikut. Seda tehes jälgiti salaja näiteks tuntud arste, teadlasi, poliitikuid ja aktiviste, kes ei pooldanud riigis kasutatud laiaulatulikku Covid-piirangute rakendamist. Nüüd kutsutakse sama asutust riikliku julgeoleku veebipõhiseks üksuseks (National Security Online Information Team) ning sellel on mullu vastu võetud nn veebiohutuse seaduse (Online Safety Act) alusel eristaatus – sotsiaalmeediaplatvormidele on asutus määratud nn usaldusväärseks teavitajaks. Ehk nende roll on sotsiaalmeediat jälgida ja vajadusel postitusi valeinfoks kuulutada ning nõuda platvormidelt nende kiiret eemaldamist. Seaduse mittetäitmisel võib sotsiaalmeediaplatvorme ees oodata kopsakas rahatrahv – kuni 10% platvormi pidava ettevõtte globaalsest käibest. Regulatsioon on sarnane Euroopa Liidus kehtestatud digiteenuste õigusaktiga (Digital Services Act), millest oleme pikemalt kirjutanud siin.
Probleem selliste valeinfo vastu võitlemise riiklike algatustega on aga selles, et tihti ei käsi ametiasutused platvormidel eemaldada mitte informatsiooni, mis oleks vale, vaid valeinfoks kuulutatakse teave, mille levikut valitsus mingitest muudest huvidest lähtuvalt piiraks. Heaks näiteks on viimastel aastatel olnud postitused, mis käsitlesid Covid-vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse probleeme, aga näiteid on ka teistest valdkondadest. Sellise tsensuuri paisumisest pikemalt loe siit ja siit.
Paremäärmuslased ja islamiäärmuslased
Sellise valeinfo-tsensuuri taganttõukajaks on võimude soov kujundada avalikkuses mingitest sündmustest pilt, mis ei pruugi vähemalt täies ulatuses kokku minna tegelikult toimuvaga. Briti rahutuste kontekstis on meil näiteks tegemist olukorraga, kus ajakirjandus kajastab paremäärmuslasteks nimetatud valgete brittide immigratsiooni- ja islamistide vastaseid proteste, kuid immigrantidest islamiusuliste meeste seltskondi, kes on tänavatele tulnud justkui vastuprotestidele ning haaranud mõnikord kaasa ka pussnoad, haamrid jm külmrelvad ning kelle sihtmärgiks on valged britid, samas mahus ei näidata. Probleem valitsuse jaoks peitub siin selles, et selliste kogunemiste kohta info levimine näitab, et paremäärmuslasteks nimetatud protestijatel on vähemalt mingil määral massilise immigratsiooniga seotud ohtude osas õigus.
Kui politsei sekkub valgete britide protestidesse silmnähtavalt suure jõuga, kasutades nii märulivarustust kui koeri, siis islamiste – või islamiäärmuslasi – sarnaselt ei kohelda. Sotsiaalmeedias levivad mitmed sellist topeltstandardit markeerviad videod.
Seejuures tasub meenutada, et peaminister Starmer ütles samas pöördumises, milles lubas kurjategijad vastutusele võtta, ka seda, et just islamikogukonna vastaseid rünnakuid ei kavatseta võimude poolt sallida. Ehkki konkreetne märkus oli mõeldud vastusena sellele, et rahutustes osalenud ründasid ka üht mošeed, tundub ühe kogukonna turvalisuse esile tõstmine peaministri poolt olukorras, kus veidi varem on jõhkralt tapetud kolm väikest tüdrukut, veidi kummaline.
Valitsus plaanib seadust karmistada
Seesama topeltstandard teenis peaminister Starmerile ka uue hüüdnime: kahetasandiline-Keir (two-tier Keir), mis märgibki politsei erinevat käitumist erineva taustaga protestijate puhul. Sama hüüdnime kasutas ka X-i omanik Elon Musk Starmeri postitusele vastates, kui küsis, kas riigi peaminister ei peaks siiski lisaks moslemitele ka kõigi teiste kogukondade turvalisuse eest hea seisma. Lisaks kutsus Musk Inglismaal toimuvat kodusõjaks ja sai selle eest Briti valitsuse liikmete kriitika osaliseks.
Igal juhul soovib Ühendkuningriigi valitsus, et sotisaalmeediaplatvormid kiiresti nende poolt rahutusi õhutava sisuna määratletud postitused eemaldaks. Muu hulgas kritiseeritakse Muski selle eest, et X lubab endiselt oma seisukohti ning videosid linnatänavatel toimuvast jagada ka tuntud immigratsioonivastastel aktivistidel, nt Tommy Robinsoni nime kasutaval isikul. “Platvormidel ringleb märkimisväärsel hulgal sisu, millega tuleks kiiresti tegeleda,” kommenteeris Ühendkuningriigi teadusminister Peter Kyle eelmise nädala alguses pärast suuremate platvormide esindajatega kohtumist.
Londoni moslemist linnapea ja praegu riiki valitseva leiboristide erakonna mõjukas liige Sadiq Khan rääkis aga ka vajadusest üle vaadata “veebiohte” puudutav seadusandlus, sest praegune regulatsioon ei ole tema hinnangul piisav. Ehkki mullu vastu võetud nn veebiohutuse seadus on juba niigi karm, lubas lubas peaminister Starmer asuda regulatsioone veel kord üle vaatama. Arvestades, et sotsiaalmeediaplatvormid on ülemaailmsed, on igasugune reeglite karmistamine vähemalt mingil määral riigipiire ületava mõjuga ka siis, kui teistes riigis sarnaseid seadusi ei kehtestata. Oht peitub ka selles, et eeskuju on nakkav – sellest, kuidas riigid teineteise eeskujul sarnaselt üles ehitatud seadustega sõnavabadust internetis kontrollida tahavad, oleme samuti pikemalt kirjutanud.
