ÜRO inimõiguste büroo (OHCHR) spetsialisti Reem Alsalemi uue aruande „Sooline vägivald naiste ja tüdrukute vastu: uued piirid ja tekkivad probleemid” järgi on viimasel ajal rahvusvaheliselt tehtud kooskõlastatud jõupingutusi, et lahutada meeste ja naiste määratlus nende bioloogilisest soost ja kaotada õiguslik kategooria “naine”. Aruande hinnangul on tegemist “sundusliku kaasamisvormiga, mis tugineb ootusele, et naised on piisavalt lahked, ohverdamaks teiste heaks naiste tunnustamine ja kaitse”.
Transideoloogiaga surutakse naisi ühiskonnas alla nii keele kui ka õiguse abil
Aruandes seisab, et naisi surutakse alla keeles ja õiguses mitmel viisil. Näiteks asendatakse soospetsiifiline keel neutraalse keelega ja tõlgendatakse ümber nii, et see viitab pigem soolisele identiteedile kui soole. Veel viidatakse naistele dehumaniseerivate ja alandavate terminitega, nagu „sünnitav isik”, „menstrueeriv/verejooksuga isik” või „vagiina omanik”. “Sellised iseloomustused kirjeldavad meeste ja naiste erinevusi bioloogilise essentsialismina ja patriarhaalsete struktuuride sisemise väljendusena, mitte aga tegelikkusena, millele on peale surutud rõhuvad soonormid ja stereotüübid”.
Alsalem selgitab, et viimaste aastate jõulises püüdes tunnustada mehi, kes end naiseks peavad, on paljud riigid keelanud naistele õiguse olla seaduses eraldi haavatava rühmana, kes vajab rahvusvahelises õiguses sihipärast kaitset. Kuid see võib viia pimeduseni teatud rühmade vajaduste, õiguste ja haavatavuse suhtes. Kui naised kustutada, muutub naistevastane rõhumine üha raskemini tuvastatavaks ja võitlus selle vastu võimatuks. Aruanne toob positiivse näitena esile Suurbritannia ülemkohtu otsuse, et sugu on bioloogiline. Kohtuotsus lubab naisi ja tüdrukuid taas kaitsta omaette kategoorias ja aitab sedasi tagada, et naiste ja tüdrukute õiguseid ei kahjustataks.
Laste sotsiaalse ja meditsiinilise soovahetusega kaasnevad märkimisväärsed tervisekahjud
Aruande järgi on sage olukord, kus soodüsfooria või sooline ebakõla esineb koos autismispektrihäirega. Autismispektrihäirega laste puhul on uuringute järgi palju suurem tõenäosus saada ka soodüsfooria diagnoos, mis ilmnes ka Ühendkunginriigi hiljutisest uuringust. Kusjuures tüdrukute puhul on see tõenäosus suurem kui poistel, sest nad on eriti haavatavad “sotsiaalselt nakkavate stereotüüpsete rollide suhtes”. Tüdrukud kasutavad rolle toimetulekustrateegiana, mis paneb neid ekslikult omaks võtma muidki stereotüüpe ja kogema samal ajal dissotsiatsiooni bioloogilisest kehast.
Üha enam on dokumenteeritud riskid ja tagajärjed, mis laste sotsiaalse ja meditsiinilise soovahetusega kaasnevad. Näiteks püsiv psühholoogiline stress või selle süvenemine, rahulolematus kehaga, viljatus, varane menopaus, suurem osteoporoosirisk, seksuaalne düsfunktsioon, rindade eemaldamise korral võimetus tulevikus rinnaga toita. Paljud riigid on seetõttu asunud tasapisi suunda muutma, nt Brasiilia, Holland ja Ühendkungingriik, ja piirama laste ligipääsu puberteediblokaatoritele, vastassoo hormoonidele ja operatsioonidele. Aruanne sedastab, et kui lastele selliseid “raviskeeme” määrata, eirab see laste õigust hea tervise järele ja on vastuolus laste huvidega. Nimelt ei ole lapsed valmis teadlikult nõustuma sääraste protseduuridega ning eriti kasutu oleks nõusolek olukorras, kus protseduur on põhjustanud tõsise, eluaegse tervisekahju.
Transideoloogia kujundab ekslikku poliitikat
Veel märgib aruanne, et viimastel aastatel on aktiivselt kustutatud sooliseid andmeid nii registrites kui ka statistikas. Bioloogilise soo asemel on eelistatud koguda sooidentiteediandmeid. Eriti ilmne on see 21 riigis, nt Austraalias, Brasiilias ja Ühendkuningriigis.
Samas on olulise demograafilise muutujana sellised andmed hädavajalikud, et kujundada tõendatud poliitikat paljudes valdkondades, alustades tervishoiust ja lõpetates kriminaalõigusega. Siinkohal toob aruanne esile, et enamikus riikides on naistevastane vägivald füüsiline, psühholoogiline ja seksuaalne. Naisi kirjeldav keel ja terminoloogia aga mõjutab otseselt seda, kuidas vägivalda mõistetakse ja sellest teatatakse. Aga mitmes riigis, näiteks Austraalias, Kanadas, Iirimaal, Maltal, Uus-Meremaal ja Ameerika Ühendriikides, nimetavad õiguskaitseasutused, kohtunikud ja meedia vägivallatsenud mehi nende enda nimetatud sooidentiteedi järgi. Nii on moonutatud nende riikide kuritegude statistika. Kui seni on naised pigem harvem vägivaldsete kuritegude kordasaatjad, eriti seksuaalkuritegude, siis nüüd on kõrvalekalded registreeritud Kanadas, Norras ja Ühendkuningriigis. Näiteks kui 2015. aastal oli Norra statistikas naisvägistajaid 12, siis 2017. aastal juba 44.
Varem oleme kirjutanud sellest, kuidas riigid määravad mehi nende sõnade järgi naistevanglasse. Ka ÜRO aruanne toob selle tõsiasja esile, et messoost vange võib nii mõneski riigis viia naistevanglasse. Seejuures jäetakse tähelepanuta, et paljud naised on trellide taha sattunud traumaatilise mineviku, vaesuse ja väärkohtlemise tõttu. Nüüd aga sunnitakse neid naisi jagama samu ruume meestega, kogema ka vanglas ahistamist ning füüsilist, psühholoogilist ja seksuaalset vägivalda. Kusjuures mitme riigi andmed näitavad, et end naiseks nimetanud mehed säilitavad meheliku kuritegevusmustri, sh vägivalla naiste ja laste vastu. Paljud jõudsid oma “naisidentiteedini” alles siis, kui olid kuriteo eest juba vahi alla võetud.
Sooideoloogia sõnavabaduse lämmatamise vankri ees
Alasalemi andmetel on paljud märkinud, eriti naised, et maha on surutud arutelusid soolise vägivalla ja diskrimineerimise üle, kus püütakse arvestada sooga. Naisteks sunnitakse nimetama mehi olukordades, kus mees on naist kuritarvitanud ja temaga vägivallatsenud. Neid aga, kes kaitsevad õigust rääkida soost ja soolisest võrdõiguslikkusest, on ühtelugu tabanud laim, ähvardused, isegi tapmisähvardused (vt nt siit, siit, siit, siit). Sooideoloogia nimel on neid sageli väga avalikult tühistatud ja ähvardatud, tsenseeritud, õiguslikult ahistatud. Mõni on kaotanud töö ja sissetuleku, mõni saanud esinemiskeelu ning teadlaste uuringute ja artiklite avaldamisest on keeldutud (vt nt siit ja siit). Mõned on olnud nii tõsiselt tõrjutud, et on üritanud enesetappu.
Soolise diskrimineerimise ja vägivalla seisukohti on kritiseeritud kui reduktiivseid, bioloogiliselt deterministlikke, binaarseid ja ohtlikku tagasiminekut. Neid on nimetatud transfoobideks, natsideks ja genotsiidseiks. Kõik selleks, et häbistada sooideoloogia suhtes kriitilisi vaikima ja õhutada nende vastu vägivalda ja viha. Mõni rahvusvaheline organisatsioon on sookriitilise feminismi võrdsustanud soovastase konservatiivsusega. ÜRO aruanne leiab nüüd, et sellised teod mõjutavad tõsiselt naiste ja tüdrukute võrdset, turvalist ja väärikat osalemist ühiskonnas.
Seega teeb aruanne ettepaneku kirjeldada terminitega „naised” ja „tüdrukud” ainult bioloogilisi naisi ja et seda tähendust tunnustataks seaduses. Naistega, aga ka meestega, seotud terminoloogiast loobumine kaasatuse ettekäändel ei ole rahvusvahelises õiguses põhjendatud ning tühistada tuleks kõik õigusaktid, mis hõlmavad mõisteid “tõendatud sugu” või “õiguslik sugu” või mis seovad soo identiteediga. Veel leiab aruanne, et laste puhul tuleks keelata nii sotsiaalne kui ka meditsiiniline soovahetus, vihjates neile kui nüüdisaja füüsilise ja vaimse vägivalla liigile, ning tegeleda selle asemel esmalt lapse neuroloogiliste, psühholoogiliste või muude seisunditega. Neid aga, kes on langenud mõne säärase meditsiinilise sekkumise ohvriks, tuleks tunnistada ning õiguslike ja poliitiliste põhimõtete abil aidata.
