USA esindajatekoja õiguskomisjon (Committee on the Judiciary of the U.S. House of Representatives) kirjeldab uues aruandes üksikasjalikult, kuidas Euroopa Liit kasutab digiteenuste määrust (DSA) tsensuurivahendina, mis kohustab maailma suurimaid sotsiaalmeediaplatvorme tsenseerima poliitilist arutelu Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja kogu maailmas.
Komisjon küsis kohtu kaudu Euroopa Komisjoni dokumente, sh Euroopa Komisjoni töötajate ja tehnoloogiaettevõtete vahelisi meile „vabatahtliku” tegevusjuhendi kohta ning sisedokumente, mis käsitlevad 2025. aasta mais komisjoni korraldatud DSA töörühma kohtumist, kus suletud uste taga osalesid ka sotsiaalmeediaplatvormid.
Nende dokumentide alusel sedastab õiguskomisjon, et 2022. aastal vastu võetud DSA, mida oleme pikemalt käsitlenud siin, on kõikehõlmav digitaalne tsensuuriseadus. Selle järgi peavad veebiplatvormid, nagu X, TikTok, YouTube, Facebook ja Instagram, tuvastama ja leevendama riske, sh eksitavat või petlikku sisu ja desinformatsiooni, vihakõnet ehk tsenseerima kasutajate sisu. Komisjon leiab, et EL kasutab termineid “desinformatsioon” ja “vihakõne” relvana, et vaigistada poliitilisi vastaseid ja valijate kriitikat, kusjuures rahule ei jäeta ka satiirilisi või humoorikaid väljendusvorme. Euroopa tsensorid võtavad sihikule igasuguse poliitilise sõnavõtu, ka sellise, mis ei ole kahjulik ega ebaseaduslik, aga mis on näiteks sisserände ja keskkonnateemadel.
Euroopa Komisjoni 2025. aasta mai seminari dokumentidest ilmnevad DSA põhimõistete tegelikud tähendused ja Euroopa Komisjoni ootused sotsiaalmeediaplatvormidele. Näiteks märgib Euroopa Komisjon “ebaseaduslikuks vihakõneks” hüpoteetilise sotsiaalmeediapostituse, milles öeldi „me peame oma riigi tagasi võtma”. USA õiguskomisjon leiab, et see fraas on pigem tavaline, neutraalne poliitiline avaldus. Euroopa Komisjon aga nõuab, et sotsiaalmeediaplatvormid tsenseeriks ka selliseid avaldusi, kusjuures enamjaolt on tsensuur ühepoolne ja suunatud peaaegu ühtlaselt konservatiividele.
Õiguskomisjoni hinnangul on ekslik EL väide, et DSA kehtib ainult Euroopas ja on suunatud vaid kahjuliku või ebaseadusliku sisu vastu. Nimelt survestab EL DSA alusel platvorme, peamiselt USA sotsiaalmeediaettevõtteid, muutma sisu modereerimisreegleid kogu maailmas nii, et need vastaks Euroopa nõuetele. Suurte sotsiaalmeediaplatvormide kasutustingimused on üldjuhul kogu maailmale üldised ja ühesugused. Euroopa Liidu nõuded tähendavad, et platvormid peavad muutma ka Ameerika Ühendriikides kehtivaid reegleid ja kohaldama EL eeskirju ameeriklaste postitatud sisule. Sedasi rikub DSA ameeriklaste sõnavabadust veebis.
Sotsiaalmeediaettevõtete survevahendina on kehtestatud arvestatavad karistused ja kopsakad trahvid – kuni 6% ettevõtte käibest kogu maailmas. Ja kui „erakorralised asjaolud ohustavad tõsiselt liidu julgeolekut või inimeste tervist”, on ametiasutustel õigus platvormid EL-is isegi ajutiselt sulgeda. Seejuures on EL selge sõnaga öelnud, et DSA karistused on mõeldud hoiatuseks ettevõtetele, kes muidu lubaksid oma platvormidel vaba sõnavõttu ja avatud poliitilist arutelu.
DSA-s on veel sätted, mille järgi platvormid peaksid andma eelisõiguse valitsuse heakskiidetud kolmandate isikute tsensuuritaotlustele. Nemad on aga tsensuuri pooldajad ja paljudel juhtudel valitsuse rahastatud. Seega on neil huvi piirata sõnavõtte, mis kritiseerivad poliitikuid või praegust režiimi.
Aruanne käsitleb ka nn vabatahtlikku tegevusjuhendit, mis nüüdseks on küll DSA kaudu juba kohustuslik. Nimelt leiab USA aruanne, et see nn vabatahtlik juhend oli ettevõtete jaoks kui päästerõngas, mis aitas vältida DSA jõuga rakendamist. Aga juhendiga lisandunud tsensuurinõuded olid märkimisväärsed, nt peavad platvormid kasutama “õigeid” faktikontrolle. Pealegi polnud “vabatahtlik” kunagi õieti vabatahtlik, sest dokumentide järgi on Euroopa Komisjoni ametid korduvalt pöördunud juhendit täitmast keeldunud platvormide poole, et suruda neid tegevusjuhendiga ühinema. Näiteks sotsiaalmeediaplatvorm X ei võtnud reegleid täita, sest platvorm ei kasuta väliseid faktikontrolle, aga nüüd on X vastamisi Euroopa Komisjoni trahviga miljardites dollarites (vt ka siit ja siit).
USA õiguskomisjon leiab, et oht Ameerika sõnavabadusele on selge: Euroopa ametid on poliitilise sõnavõtu, huumori ja muu sellise, mis USA-s on kaitstud põhiseadusega, nimetanud desinformatsiooniks ja vihakõneks. “DSA põhineb ajaloo valel tõlgendusel. See tugineb veendumusele, et valitsus ei saa usaldada kodanikke vabalt otsustama tõe üle ega käsitlema neid solvata võivat veebisisu. Sõnavabadust piirav, suure venna seadus kujundab Euroopa ja kogu maailma veebikõnelust. ELi ulatuslik digitaalse reguleerimise kava on suunatud Ameerika ettevõtetele ja rikub Ameerika veebisuhtluse vabadust,” seisab aruandes.
