Ameerika Ühendriikide New Mexico ülikooli teadusuuringus vaadeldi tuulikute põhjustatud kaljukotkaste surmajuhtumeid aastatel 2013–2024 USA lääneosas. Selgus, et „inimtekkeline suremus on täiskasvanud kaljukotkaste peamine surmapõhjus ja hiljutised suundumused näitavad, et liigi populatsioon võib väheneda. Kui tuuleenergia tööstuse praegune kasvutempo jätkub, võib see mõjutada kaljukotka ja teiste röövlindude populatsioonide säilimist”, vahendab The Daily Sceptic.
Ennustamaks piirkondi, kus kaljukotkaid varitseb suurem või väiksem oht tuulikuga kokku põrgata, kasutasid uuringu autorid kokkupõrkeohu mudelit, mis ühendab kotkaste ruumilise asustustiheduse pöörlevate tuulikulabade ruumilise tihedusega. Kui aastatel 2013–2020 suurenes tuulikute tõttu hukkunud kotkaste arv ligikaudu 9% aastas, siis aastatel 2020–2024 kasvas hukkunud lindude arv järsult 13% aastas. Hinnanguliselt hukkus 2013. aastal tuulikute tõttu 110 kaljukotkast, aga 2024. aastal juba 270 kaljukotkast ehk peaaegu poole rohkem.
Uuringus arvestati ka asjaoluga, et peale lisanduvate tuulegeneraatorite, kipuvad tuulikud aastatega ka aina suuremaks kasvama – tuulikud kõrgemaks, rootori diameeter suuremaks. Kuid mida suurem on rootori diameeter, seda suurem on ka nn tapmisvöönd. Nii on aastatega suurenenud kokkupõrke riskioht väiksemas riskitsoonis 198% ja suuremas 119%. Turbiiniga kokkupuute keskmine risk oli suuremas riskitsoonis 11 korda suurem kui väiksemas. Seejuures toodi uuringus välja, et kuigi tuulikuid lisandus selle aja kestel 26%, siis ohtlike tsoonide maht kasvas palju rohkem ehk 171%.
Praegu on USA kaljukotkaste populatsioon vaid umbes 30 000 kotkast, võrreldes 1980. aasta hinnangulise 80 000 kotkaga. Linnukaartide järgi on kaljukotkaste läänepoolsete levialade suhteline arvukus vähenenud ja piirkonnad, kus liigi arvukus kõige enam kahanes, langevad kokku piirkondadega, kuhu on ehitatud kõige rohkem tuuleparke. Seejuures on röövlinnud ülidselt tuuleturbiinidest palju rohkem ohustatud kui haudelinnud. Peale selle on kotkad aeglaselt paljunev liik ja iga väiksem lisasuremus võib üldist arvukust märkimisväärselt mõjutada.
USA tuuleenergia tootmisvõimsus on praegu umbes 160 000 MW, kuid liitumistaotluseid on veel 230 000 MW ulatuses. Suurem osa neist on kavas kaljukotka läänepoolses levialas. Igal tegutseval tuulepargil on USA kalade ja loodusameti (US Fish and Wildlife Service, FWS) luba, mis näeb ette hukkuvate kotkaste maksimaalse arvu ja leevendusmeetmed. Enim kasutatud leevendusmeede on parandada ülejäänud elektrivõrku nii, et kotkaid ei hukkuks elektrilöögi tagajärjel. Seda meedet peavad keskkonnakaitsjad aga üsna ebapiisavaks, sest ümber ehitatakse vaid murdosa tegelikest elektrivõrkudest.
