Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Räsänen mõisteti vihakõne-asjas teises astmes õigeks.
- Vaktsiinikahjude hagid jõuavad Ühendriikides kohtusse.
- Saksamaa keelas konservatiivse suunitlusega telekanali.
- Naiste spordivõistlustel osalevad mehed panevad naissportlasi võistlemisest loobuma.
- Rootsi arendab jõuliselt tuuma-energiat.
Räsänen mõisteti vihakõne-asjas teises astmes õigeks
Helsingi apellatsioonikohus otsustas teisipäeval ühehäälselt, et kristlikke demokraate esindav Soome parlamendi liige ja endine siseminister Päivi Räsänen ei ole tegelenud vaenu õhutamise ja vihakõnega. Samuti mõisteti õigeks temaga koos kohtu all olnud Soome luteri kiriku piiskop Juhana Pohjola. Sellega nõustus kõrgem kohus mullu märtsis esimeses kohtuastmes tehtud õigeksmõistva otsusega.
Räsäneni vihakõne-asi sai alguse tema 2019. aasta 17. juunil sotsiaalmeedia platvormile Twitter tehtud postitusest, mis puudutas sama aasta 24. juunil Soome pealinas Helsingis algavat LGBT-festivali Helsinki Pride 2019. Räsänen oli uskliku inimese ja Soome luteri kiriku liikmena pettunud, et kirik oli teatanud sellel üritusel osalemisest. “Kuidas sobib kiriku õpetuslik alus ehk piibel kokku sellega, et häbi ja patt tõstetakse esile uhkusena?” küsis ta oma postituses. Sinna alla lisas ta fotoülesvõtte Piibli Uue Testamendi Pauluse kirjast roomlastele, kus salmides 24-27 nimetatakse homoseksuaalset vahekorda loomuvastaseks, ihu häbistamiseks ja Jumala tõe vale vastu vahetamiseks. Postituse peale tehtud kaebuse tõttu hakkas politsei seda peaprokuröri vedamisel menetlema. Süüdistusele lisati ka üks tema samateemaline ülesastumine Yle raadiosaates ja juba 2004. aastal tema poolt koostatud voldik, mille eesmärk oli seista homoabielude vastu ehk traditsiooniliste abielude poolt. Selle voldiku tõttu esitati süüdistus ka piiskop Pohjolale, kes selle Soome luteri kiriku sihtasutuse poolt toona tellis.
Räsänen ütles nüüdset õigeksmõistvat otsust kommenteerides, et see on talle kergendus. “Ma ei kahtlustanud hetkekski, et ma oleksin oma kirjutistes või avaldustes süüdi milleski ebaseaduslikus,” ütles ta. “Ma arvan, et see ei puuduta vaid minu arvamusi, vaid tuhandete ja tuhandete kristlaste õigust sõnavabadusele,” lisas ta.
Asjaga tegelenud prokurör Anu Mantila aga kritiseeris kohtu otsust ja ütles, et kaalub tõsiselt kaebuse esitamist riigikohtusse.
Räsänen andis Vabaduste Portaalile kevadel ka intervjuu, kus rääkis pikemalt nii oma kohtuprotsessist kui sõnavabadusega seotud probleemidest laiemalt. Oleme Soome täbarast olukorrast nn vihakõne menetlustega seoses kirjutanud ka siin.
Vaktsiinikahjude hagid jõuavad Ühendriikides kohtusse
Kui eelmise nädala uudiste ülevaatesl kirjutasime sellest, kuidas Suurbritannia kohtusse on jõudnud hagid ravimifirma AstraZeneca vastu ettevõtte toodetud koroonavaktsiinidest põhjustatud tervisekahjude tõttu, siis sarnased vaktsiiniga seotud kohtuasjad võivad alata ka Ameerika Ühendriikides – seal küll esialgu föderaalvalitsuse vastu. Nimelt avaldas Ühendriikide justiitsministeerium sel nädalal töökuulutuse, millega otsib kaheksat advokaati, kes asuksid föderaalvalitsust kaitsma vaktsiinikahjude kohtuasjades, vahendab The New York Post. Väljaanne märgib, et selline värbamine on tingitud Covid-vaktsiini puudutavate hagide arvu suurenemisest, sest inimesed, keda valitsus vallandamise ähvardusel vaktsineerima sundis ja kes vaktsiini kõrvaltoimete tagajärjel tõsise tervisekahju said, soovivad nüüd hüvitist.
Üks selline hagi anti föderaalvalitsuse vastu sisse oktoobris Louisiana osariigis. Mh on selle hagi eesmärk tühistada vaktsiine tootnud ravimifirmadele, nagu Moderna ja Pfizer, riigi poolt antud puutumatus seoses Covid-vaktsiinide kõrvaltoimetega. See puutumatus tähendab, et ettevõtted on algusest peale saanud arvestada sellega, et kahjude korral nemad vastutatama ei pea. Puutumatuse tühistamine ei pruugi olla võimalik, kuid lootus on, et hagi sunnib Kongressi reformima ebapiisavaks osutunud vaktsiinikahjude hüvitusskeeme. Tänavu oktoobriks oli esitatud 12 775 kahjunõuet, kuid hüvitist oli makstud vaid kuuele inimesele. Hüvitise keskmine summa oli 2148 dollarit (1976 eurot).
Saksamaa keelas konservatiivse suunitlusega telekanali
Saksamaa meedia üle järelevalvet teostav asutus, mida teatakse lühendi järgi ZAK (Kommission für Zulassung und Aufsicht), teateas teisipäeval, et keelab Austria päritolu nn alternatiivse telekanali AUF1 edastamise Saksamaa satelliittelevisioonis, vahendab The Daily Sceptic. AUF on lühend sõnadest Alternative Unabhängige Fernsehen ehk eesti keeles alternatiivne sõltumatu televisioon. Telekanal on oma sisu poolest võrreldav Suurbritannias konservatiivset vaadet esindava telekanaliga GB News.
ZAK-i otsus põhineb väidetavalt küll tehnilisel rikkumisel ja täpsemalt on telekanalit vahendanud Stuttgarti telekanalil SRGT nüüdsest keelatud AUF1 programmi edastamine Saksamaal, kuid tegelikkuses võib arvata, et tehnilised detailid on vaid keelamise ettekääne. Mh näitavad seda mõnede vasakpoolsete poliitiliste aktivistide reaktsioonid. Näiteks end kodanikuliikumiseks nimetav organisatsioon Campact, mis on juba tükk aega telekanali keelustamise kampaaniat vedanud, kiitis otsust ja nimetas seda “võiduks paremäärmusluse vastu”, samuti eduks “vihkamise ja valeuudiste vastu televisioonis”. Kiideti mõistagi ka ennast, märkides: “Meie protest toimis!”. Ka Suurbritannia GB News vastu on sarnaseid kampaaniaid korraldatud.
Mehed naiste spordis panevad naissportlasi võistlemisest loobuma
Poksiharrastaja Katia Bissonette loobus oktoobri lõpus toimunud Kanada Quebeci provintsi poksiturniiril osalemisest pärast seda, kui sai teada, et peaks ringis vastamisi minema mehega. Quebeci poksiliidu poolt korraldatud turniiri eesmärgiks oli anda algajatele võimalus kvalifitseeruda detsembris toimuvatele Kanada meistrivõistlustele. Samas ei olnud turniiri korraldajad naisi eelnevalt hoiatanud, et võistlejate seas on ka nn transnaised ehk end naiseks nimetavad mehed. Psühholoogina töötav Bissonette ütles väljaandele Reduxx, et sai oma vastase soo teada tund enne seda, kui pidanuks poksiringis tema vastu astuma. Mya Walmsley nime all võistlustele saabunud ja lubatud mehe kohta puudub seejuures varasem info, et ta oleks naiste võistlustel osalenud, mis viitab sellele, et mees on end spordivõistlustel naiste kategooriasse “identifitseerinud” alles hiljuti. Bissonette’i loobumise tõttu sai ta naiste arvestuses turniiritabelisse kirja ka võidu.
Paraku on naiste spordis sellised naisi alandavad ebaausa konkurentsi juhtumid üsna tavapäraseks saanud. Walesis toimunud olulisel piljarditurniiril (English Pool Association’s 2023 Champion of Champions) naiste arvestuses finaali jõudnud Lynne Pinches keeldus võistlemisest, kui sai aru, et tema vastane finaalis on tegelikult mees. Ta andis loobumisvõidu, pakkis asjad kokku ja läks lihtsalt minema. Naiste turniirivõit omistati Chris Haynes’le, kes nimetab end naiseks nimega Harriet.
Sarnased probleemid on tegelikult üles kerkinud juba ka keskkooliõpilaste võistlustel. Nii võitis Athena Ryan’i nime kandev poiss 55 tüdruku ees eelmisel nädala Californias toimunud jooksuvõistluse.
Rootsi arendab jõuliselt tuuma-energiat
Rootsi parempoolne valitsus on peaminister Ulf Kristerssoni vedamisel tugevalt muutnud riigi energiapoliitikat. Riik plaanib endiselt 2045. aastaks nn kliimaneutraalsuseni jõuda, kuid enam mitte taastuvenergia abil. Kuni juunini oli riigil plaan toota aastal 2040 kogu vajaminev elekter nn taastuvatest allikatest, kuid siis seda muudeti. Nüüd on eesmärgiks seatud saavutada 2040. aastaks olukord, kus kogu elekter toodetakse fossiilkütuseid kasutamata. Ehk nafta ja gaasi asemele ei tule mitte ebaefektiivsed päikesepaneelid ja ebakindel tuuleenergia, vaid panus tehakse tuumajaamadele.
Sel nädalal teatas Rootsi valistus eesmärgist rajada 2045. aastaks riigis 10 uut tuumareaktorit. Kuivõrd valitsus soovib, et Rootsi oleks energiatootmises iseseisev ja elektri hind püsiks kodanikele taskukohane, on elektri tootmisvõimsuste rajamine hädavajalik. Kuivõrd energiavajadus kasvab pidevalt, peaks hinnangute kohaselt riigis elektritootmist järgmise 25 aasta jooksul kahekordistama.
