Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Ühendkuningriik: AstraZeneca Covid-vaktsiini tõttu kannatanud pöördusid kohtusse.
- Inimtekkeline kliimasoojenemine – kas tõesti enam kui 99% kliimateadlaste seas valitsev konsensus?
- Suurbritannias sagenevad kaebused pangakontode põhjendamatu sulgemise tõttu.
- ÜRO võitlus “valeinfoga”: ka UNESCO nõuab sõnavabaduse piiramist.
- Rootsi hädas Süüria päritolu kurjategijatega.
Ühendkuningriik: AstraZeneca Covid-vaktsiini tõttu kannatanud pöördusid kohtusse
Suurbritannia kohtusse on jõudnud kaks hagi ravimifirma AstraZeneca vastu, mille esitajateks inimesed, kelle enda või kelle lähedase tervis on ettevõtte Covid-vaktsiini tõttu kahjustada saanud, vahendab The Telegraph. Ühe neist on esitanud kahe lapse isa Jamie Scott, kes sai AstraZeneca vaktsiini 2021. aasta aprillis ja kellel arenes selle tõttu trombist alguse saanud püsiv ja märkimisväärne ajukahjustus.
Teise hagi on esitanud 35-aastaselt AstraZeneca vaktsiini manustamise järel surnud Alpa Taylor’i lesk ja tema kaks väikest last.
Muu hulgas märgitakse hagides, et AstraZeneca vaktsiin oli tegelikult vigane ja väited selle tõhususe kohta tohutult liialdatud. Vaktsiini hakati kasutama 2021. aasta alguses ja sel ajal Ühendkuningriigi peaministriks olnud Boris Johnson esitles seda kui “Briti teaduse triumfi”. Samas kuu aega pärast vaktsiini kasutuselevõtmist tunnistati, et vaktsiinid võivad põhjustada tõsiseid terviserikkeid ning Ühendkuningriik peatas alla 40-aastastele vaktsiini manustamise. Ehk vaktsiinist põhjustatud immuunsüsteemi trombotsütopeeniat ja tromboosi kui kõrvaltoimet tunnistati juba siis, kuid seda on proovitud näidata väheolulise probleemina. Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation – WHO) ütleb praegugi, et AstraZeneca vaktsiin on ohutu ja tõhus kõigile 18-aastastele ja vanematele ning sellega seotud tõsised kõrvaltoimed on väga haruldased.
Kõrvaltoimete nimetamine väga hardulaseks on siiski vaieldav ja tegelikult võivad ka Suurbritannias need kaks hagi avada tee järgmistele kahjunõuetele AstraZeneca vastu. The Telegraph märgib, et järjekorras ootab vähemalt 80 juhtumit nõuete kogusuurusega umbes 80 miljonit naelsterlingit (92 miljonit eurot).
Eraldi tõsiasjana tasub märkida, et tegelikult puudus üldse vajadus riskirühmade väliselt inimesi vaktsineerida, sest Covid-19 haigus ei olnud nooremapoolsetele inimestele surmavalt ohtlik ja vaktsiinid nakkuse levikut ei pidurdanud. Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessori John P. A. Ioannidise juhtimisel valminud uuringu andmetel oli nakatumissuremuse suhtarv 35-aastaselt surnud Taylor’i vanuserühmas (ehk vanuses 30-39) vaktsineerimise eelselt kõigest 0.011%.
Inimtekkeline kliimasoojenemine – kas tõesti enam kui 99% kliimateadlaste seas valitsev konsensus?
Iisraeli teadlaste oktoobri lõpus avaldatud uuring seab kahtluse alla väite, mida kliimasoojenemise kontekstis järjepidevalt korratakse ja mille järgi valitseb teadlaskonnas konsensus, et üle 99% suuruse tõenäosusega on globaalne temperatuuride tõus seotud inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisega. Iisraeli teadlased eesotsas sealse Ben Gurioni ülikooli keemia ja füüsika professori Yonatan Dubi’ga analüüsisid 2021. aastal avaldatud uuringut, mis sellise väite esitas ja jõudsid järeldusele, et uuringu näol ei ole tegemist korrektse tööga. Nimelt ütlesid toonase töö autor Mark Lynas ja tema kaastöötajad, et vaatasid läbi 3000 teemat käsitleva tedustöö kokkuvõtet alates 2012. aastast ja suutsid leida vaid neli artiklit, mis inimtekkelist globaalset soojenemist ei pooldanud. Kui sinna lisada ka kaudselt skeptilised tööd, siis väidetavalt oli neid 3000st kokku vaid 28. “Me järeldame suure statistilise kindlusega, et teaduslik konsensus inimtegevusest põhjustatud kaasaegse kliimamuutuse suhtes – väljendatuna osakaaluna kõigist publikatsioonidest – ületab eelretsenseeritud teaduskirjanduses 99%,” väitsid nad.
Professor Dubi jt Iisraeli teadlased aga näitasid nüüd avaldatud uuringus, et selle varasema töö metoodikas, analüüsis ja järeldustes olid olulised vead. Esiteks heidavad nad Lynas’e jt tööle ette hägust hüpoteesi, mis võimaldab subjektiivset hindamist. Teiseks on suur hulk inimtekkelise kliimasoojenemise küsimuses neutraalseid või seisukohata töid hinnatud nn konsensust pooldavateks või kaudselt toetavateks. Samuti märgivad Dubi jt, et need tööd, mis tegelikult on nö skeptilised inimtekkelise kliimasoojenemise suhtes, ei kipu seda eraldi oma lühikeses sisukokkuvõttes rõhutama ehk pelgalt selle järgi nende positsiooni suhtes otsust langetada ei saa. “Kõik see viib järelduseni, et (varasema – HS) uuringu järeldused ei tulene andmetest,” ütlevad nad.
Kokkuvõttes märgivad Dubi jt, et arutelu selle üle, kuidas ja kui palju inimene kliimat mõjutab, on oluline. “See mõjutab paljusid tänapäeva elu aspekte ja selle järeldused mõjutavad suurt osa inimkonnast. Teadlaste arvamuse selgitamine on tõepoolest oluline ühiskondlikust seisukohast. Konsensuse väiteid tuleks siiski esitada ettevaatlikult; me peame täpselt (ja kvantitatiivselt) aru saama, millist väidet teaduskirjandus toetab, ning kõrvaldama võimalikud eelarvamused ja statistilised vead konsensuse kvantifitseerimisel. See küsimus on liiga oluline, et seda saaks jätta hägusaks ja subjektiivseks,” leiavad nad.
Suurbriannias sagenevad kaebused pangakontode põhjendamatu sulgemise tõttu
Ühendkuningriigis tarbijate poolt finantsteenuste osutajate suhtes tehtud kaebusi arutav nn finantsombudsman (The Financial Ombudsman Service) on kuue kuu jooksul ehk tänavu aprilli algusest kuni septembri lõpuni saanud kokku 1613 kaebust seoses pangakontode sulgemisega, vahendab The Telegraph. See teeb iga kuu kohta 268 juhtumit. 2022-2023 majandusaasta jooksul oli juhtumeid kokku 2708 ehk 225 juhtumit iga kuu kohta (Ühendkuningriigis arvestatakse majandusaastat ühe aasta aprillist järgmise aasta aprillini).
Kui praegune suundumus jätkub, tõuseb kaebuste arv käesoleva majandusaasta jooksul kokku viiendiku võrra ehk umbes 3200-le. Seejuures tuleb andmetest välja, et pangad on põhjendamatult sulgenud ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kontosid.
Kaebuste kasv võib olla kaudselt seotud suvise skandaaliga, kui tuli välja, et Briti pangad ei soovi enam enda kliendina näha endist Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (United Kingdom Independence Party – UKIP) esimeest Nigel Farage’i. Praegu telekanali GB News saatejuhina tegutsev Farage rääkis, et oli sama pangagrupi klient olnud alates 1980. aastast, kuid ootamatult öeldi talle, et kõik tema pangaarved suletakse. Ka teised pangad ei nõustunud talle kontot avama. Kui esialgu proovis kontod sulgenud pank väita, et küsimus ei olnud ideoloogiline, vaid äriline, tuli lõpuks panga sisedokumentidest välja, et kontod suleti siiski poliitilis-ideoloogilstel põhjustel. Sellise panga-poolse käitumise mõistis hukka ka Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak. Lähemalt oleme sellest juhtumist kirjutanud siin.
ÜRO võitlus “valeinfoga”: ka UNESCO nõuab sõnavabaduse piiramist
ÜRO eriorganisatsioon UNESCO (The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization), mille eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, infotehnoloogia ja meedia vallas, avaldas esmaspäeval tegevuskava, mille eesmärgiks on reguleerida sotsiaalmeediaplatvorme.
UNESCO peasekretär Audrey Azoulay ütles tegevuskava tutvustava pressiteate vahendusel, et nn valeinfo ja vihakõne levik internetis kujutab endast suurt ohtu. “Digitaalne tehnoloogia on võimaldanud tohutuid edusamme sõnavabaduse vallas. Kuid sotsiaalmeediaplatvormid on ka kiirendanud ja võimendanud valeteabe ja vihakõne levikut, mis kujutab endast suurt ohtu ühiskonna ühtekuuluvusele, rahule ja stabiilsusele. Selleks, et kaitsta juurdepääsu teabele, peame neid platvorme viivitamatult reguleerima, kaitstes samal ajal sõnavabadust ja inimõigusi,” ütles ta.
UNESCO väitel on nende tegevuskava ÜRO süsteemis toimunud enneolematu ulatusega konsultatsioonide tulemus, mille käigus koguti üle 10 000 arvamuse 134-st riigist. 40 leheküljel esitatud tegevuskava kirjeldab põhimõtteid, mida tuleks järgida ja ka konkreetseid meetmeid, mida valitsused, nn kodanikuühiskond ja paltvormid peaksid rakendama. Näiteks tuleks UNESCO hinnangul kõikjal maailmas luua asutused, mis sotsiaalmeediat reguleerivad. Samas peaks need asutused tegema omavahel ka tihedat ravhusvahelist koostööd, et platvormid ei saaks ära kasutada erinevate riikide regulatsioonide erinevusi. Tagatud peaks olema ka see, et nn sisu modereerimine platvormidel on teostatav ja tõhus kõikides piirkondades ja kõikides keeltes. Platvormidele pandaks seejuures kohustus teha rohkem algatusi kasutajate harimiseks ja koolitamiseks, et arendada nende kriitilist mõtlemist. Eraldi tuuakse välja, et ühiskondade jaoks nö tundlikel hetkedel, nagu seda on valimised ja kriisid, peaks platvormid oma kontrolimeetmeid karmistama.
Pressiteate kohaselt on juba paljud riigid eelkõige Aafrikas ja Ladina-Ameerikas UNESCO-le teatanud, et on valmis alustama nende meetmete rakendamist. Järgmisel aastal plaanib UNESCO korraldada ka esimese reguleerivate asutuste konverentsi.
Tegemist on üsna murettekitava arenguga, sest teame, et nn valeinfoga võitluse sildi all on tegelikult erinevates maailma riikides piiratud tõese, kuid mingil põhjusel võimu vaatest ebamugavaks või ebasoovitavaks peetud informatsiooni levikut. Oleme sellisest tsensuuri laienemisest viimastel aastatel ka Vabaduste Portaalis korduvalt kirjutanud (vt nt siit ja siit). Samuti avaldati oktoobris sõnavabaduse kaitseks Westminsteri deklaratsioon, kuhu on alla kirjutanud paljud briti, ameerika jt riikide ühiskonnategelased, kes sellise sõnavabaduse piiramise tõttu muret tunevad ja sellest tulenevatele ohtudele tähelepanu pööravad.
Rootsi hädas Süüria päritolu kurjategijatega
Kümned süürlased, kelle Rootsi riik on pärast nende poolt sooritatud raskete kuritegude eest mõistetud karistuste kandmist välja saatnud, jäävad tegelikult riiki, vahendab portaal Remix News Rootsi ringhäälingu SVT lugu. Kokku on selliseid Süüria kodanikke, kes pärast karistuse kandmist vanglast vabanedes pidanuks lahkuma, 2023. aasta septembri seisuga 73, aga 52 neist on endiselt Rootsis. Ehk teisisõnu jääb tegelikult Rootsi kolm igast neljast riigist välja saadetud Süüria päritolu kurjategijast. Seejuures igal neljal juhul kümnest on samad isikud saanud riigilt ka uue elamisloa. Samuti on mitmed neist jõudnud juba uuesti korda saata raskeid kuritegusid.
Rootsi hakkas Süüria kodusõja tõttu sealt pärit sõja eest põgenevatele inimestele alalist elamisluba pakkuma kümme aastat tagasi. Nüüd on aga riigi migratsiooniamet jõudnud järeldusele, et suured alad Süürias, sh pealinn Damaskus, on siiski piisavalt ohutud, et kurjategijaid sinna tagasi saata.
Poliitika muutusele on seejuures sundinud süürlaste poolt toime pandud jõhkrad vägivallakuriteod. Näiteks 2020. aasta oktoobris peksid kolm Süüria kodanikku Göteborgis käest kinni hoidnud homopaari, kuid neid ei saadetud pärast katistuse kandmist riigist välja. 2020. aastal mõisteti kohtus süüdi ka Süüria mees, kes vägistas Boråsi linna avalikus tualetis 12-aastase tüdruku. Ka teda ei saadetud välja.
Ehkki nüüd väljasaatmisotsuseid tehakse, näitavad numbrid, et otsuste jõustamist endiselt ei toimu.
See 99% töö on ka mitmete teiste seda kritiseerinud autorite poolt sisuliselt pettuseks tunnistatud. Kui mäletan, siis alustades sellest, et töö on tehtud eesmärk pühendab abinõu meetodil – sa lihtsalt valid valimisse nö teadustööd, mis annavad soovitud tulemuse. Ja tegemist ei ole kliima soojenemist uurivate töödega vaid mingite uurimistöödega, milles mainitakse motivatsioonina ja eeldusena kliima soojemist, milles autorid on veendunud, et nende misiganes uurimisteema on oluline kliima soojenemise aspektist, selline nii öelda leninismi aspekti mainimine nagu nõukogude ajal (grante on lihtsam saada). Ja siis veel see, et teatavasti kliima soojenemise narratiivi vastu rääkivaid teadustöid on raske avaldada, toimub tsensuur. Teadusajakirju on väga palju ja paljud on poliitiliselt kallutatud. Seega saad juba mitte ainult teadustööde valikuga, vaid ka ajakirjade valikuga tulemust soovitud suunas kallutada.
Huvitav oleks teada, kui palju on kliimat mitte uurivates Eesti teadustöödes kliima soojenemise aspekti mainitud.
Ja lisaks, keegi võiks seletada, mida tähendab eesti keeles sõna “kliimasoojenemine”. Kas see on sama tähendusega nagu “kliima soojenemine”?
Ja veel lisaks, keegi võiks sisuliselt anda seletuse, definitsiooni, mida tähendab “kliima soojenemine”, kuidas seda protsessi mõõdetakse, mis on soojenemine?
Täpselt nagu nõuka ajal. Siis kiitsid 99% teadlastest heaks teadusliku kommunismi-teooria õpetust. See 1% teadlasi, kes seda heaks ei kiitnud, need tühistati, neid ei avaldatud.
(on asju, mis ei muutu siin maailmas)