Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Vastuseis WHO uutele lepetele on maailmas kasvamas: USA senati 49 vabariiklasest liiget paluvad need presidendil tagasi lükata ja Ühendkuningriik ei ole nõus pandeemialeppega suveräänsust kaotama.
- Noor naispoliitik mõisteti Saksamaal viha õhutamises süüdi: ta jagas ametlikku statistikat grupivägistajate päritolu kohta.
- Ühendkuningriigi valitsus lõpetab fakte eirava faktikontrolli-organisatsiooni rahastamise.
- Teadusuuring: vastu ootusi nakatuvad Covid-19-sse tõenäolisemalt hoopis need, kes saanud rohkem vaktsiinisüste.
- Ühendriikide uus ametlik juhend tööandjatele: te peate austama inimeste sooidentiteeti.
Vastuseis WHO uutele lepetele on maailmas kasvamas: USA senati vabariiklased paluvad need presidendil tagasi lükata ja Ühendkuningriik ei ole nõus pandeemialeppega suveräänsust kaotama
Eestis on seni Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization – WHO) uute lepete teemat avaliku arutelu asemel kas pigem eiratud või siis nendega seotud võimalikke probleeme ning kartusi pisendatud. Lisaks sellele on probleemidele viitajaid proovitud naeruvääristada. Heaks näiteks sellest on veebruari keskel toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istung, kus arutati enam kui 6200 inimese poolt allkirjastatud WHO lepete teemalist petitsiooni. MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased algatatud petitsioon pöördus Riigikogu poole palvega WHO Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade (International Health Regulations – IHR) muudatused tagasi lükata. Selles juhiti tähelepanu, et uuendatud eeskirjade kehtima hakkamisel väheneks Eesti võimalused ise oma tervisepoliitikat kujundada ning kriiside või uue pandeemia korral võiks WHO meile senisest enam dikteerida, milliseid meetmeid me peaks oma riigis tarvitusele võtma. Ehkki sügisene petitsioon seda ei puudutanud, kehtib tervise-eeskirjade kõrval samasugune kriitika ka teise WHO-s arutelu all oleva dokumendi ehk pandeemialeppe suhtes. WHO liikmesriigid hääletavad neid leppeid plaani kohaselt mai lõpus toimuval Maailma terviseassambleel.
ELAK-i esimehe Liisa Pakosta eestvedamisel petitsiooni ja WHO lepete sisulist arutelu komisjoni istungil aga ei toimunud. Selle asemel tegi Pakosta pingutusi, et näidata esitatud murekohti tühistena ning istungil räägiti miskipärast hoopis pikalt vandenõuteooriatest, Venemaa info-operatsioonidest jms. Arusaadavalt oli sellise käitumise sisuline eesmärk petitsiooni autorite ja allkirjastajate sildistamine vandenõuteoreetikuteks ja nende esitlemine Eesti suhtes vaenulike ideede levitajatena. WHO lepete teema sisulise käsitlemise asemel rääkis vaktsiinivastasusest ja vandenõuteooriatest ka eelmisel nädalal ilmunud teemakohane artikkel Postimehes.
Ent kui Eesti arutelude tase nende lepete koha pealt on silmnähtavalt pealiskaudne ja stigmatiseeriv, siis mujal maailmas see nii ei ole. Heaks näiteks on kiri, mille Ameerika Ühendriikide Kongressi ülemkoja ehk senati kõik vabariiklastest liikmed saatsid nädala eest president Joe Bidenile. Senaator Ron Johnsoni algatatud kirjas juhitakse tähelepanu, et uued kokkulepped laiendaks pandeemia korral liigselt WHO volitusi ning seetõttu kutsutakse Bidenit neid tagasi lükkama. „WHO läbikukkumine COVID-19 pandeemia ajal oli sama täielik kui ettearvatav ning tekitas püsivat kahju meie riigile. Ühendriigid ei saa endale lubada ignoreerida WHO suutmatust täita oma kõige elementaarsemat ülesannet ning peavad nõudma WHO-s ulatuslikke reforme enne, kui kaalutakse rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muudatusi või mõnda uut pandeemiaga seotud lepingut, mis suurendaks WHO volitusi,” kirjutasid nad. Nad lisasid, et WHO viimane avalikult kättesaadav pandeemialeppe mustand on surnult sündinud: “Selle asemel, et lahendada WHO hästi dokumenteeritud puudusi, keskendub leping ettenähtud ressursside ja tehnoloogiate ülekandmisele, intellektuaalomandi õiguste lammutamisele, sõnavabaduse piiramisele ja WHO võimestamisele.” Kirjale andsid allkirja kõik 49 vabariiklasest senaatorit, kes senati 100 liikme seas moodustavad praegu napilt siiski vähemuse.
Teise hiljutise arenguna on aga Suurbritannia vähemalt pandeemialeppe osas jõudmas sarnasele järeldusele – see ohustaks riigi suveräänsust. Lepingu tekstis on nimelt kirjas, et kõik liikmesriigid peaksid nõustuma vähemalt viiendikku oma hädaolukorraks varutud tervishoiutoodetest jagama WHO kaudu teiste riikidega ega tohiks liigselt varusid koguda. Täpsemalt peaks iga riik WHO välja kuulutatud tervisealase hädaolukorra korral jagama enda varudesse soetatud ravimeid, isikukaitsevahendeid ja vaktsiine WHO-ga kümnendiku ulatuses tasuta ja järgmise kümnendiku ulatuses nö taskukohase hinnaga. Üks kõnelustega kursis olev allikas ütles ajalehele The Telegraph, et Ühendkuningriik ei saa selliste tingimustega nõus olla. Ehk teisisõnu soovib Ühendkuningriik ise otustada, millal ja mida ta kellegagi jagab.
Samas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus lootis nädala eest, et riigid jõuavad siiski omavahel kokkuleppele, et mai lõpus saaks pandeemialeppe ära kinnitada.
Esmaspäeval toimus Tallinnas ka MTÜ WCH Estonia korraldatud konverents „Inimõigused WHO ja EL kliima- ja tervisepoliitika tõmbetuultes”, kus sama teemaga seotud probleeme selgitasid Ameerika Ühendriikide jurist Reggie Littlejohn, Ühendkuningriigist pärit rahvatervise teadlane dr Tess Lawrie jt. Konverentsil tehti ka sünkroontõlge eesti keelde ning seda on võimalik järelvaadata:
Vabaduste Portaal on samuti mitmes loos ja intervjuus teemat käsitlenud. Mullu sügisel Eestit külastanud ja WHO teemaga süvitsi tegelenud Šveitsi juristi Philipp Krusega tehtud intervjuud on võimalik lugeda siit ning Ameerika Ühendriikide tuntud arsti dr. Meryl Nass’i hinnanguid saab lugeda siit.
Saksa noor naispoliitik mõisteti viha õhutamises süüdi: ta jagas ametlikku statistikat grupivägistajate päritolu kohta
Erakonda Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland – AfD) kuuluv Marie-Thérèse Kaiser mõisteti Alam-Saksi liidumaa kohtus süüdi vaenu õhutamise eest Afganistanist pärit isikute vastu, vahendab Remix News. Vaenu õhutamisena käsitleti seekord asjaolu, et Kaiser oli vastuseks uudisele, et tema kodupiirkonda tulevad elama-töötama sisserändajad Afganistanist, avaldanud sotsiaalmeedias statistika selle kohta, millist päritolu inimesed on riigis toime pandud jõhkrate kuritegude ehk grupiviisiliste vägistamiste taga.
2021. aasta augustis tehtud postituses kritiseeris Kaiser Hamburgi sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluvat linnapead Peter Tschentscher’it, kes oli teatanud, et linna saabub 200 afgaani töölist. Kaiser kirjutas, et on mures sisserände ning ka turvalisuse pärast, küsides, kas nii tervitatakse grupivägistamiste kultuuri? Ta lisas oma postitusele artikli, mis näitab, et just afgaanide poolt toime pandvad grupivägistamised on Saksamaal eriti sagedased. Artikkel tugines ametlikule statistikale.
Saksamaa kohus otsustas, et tegemist oli viha õhutamisega ja Kaiser peab nüüd maksma 6000 eurot trahvi. Süüdi mõistmise kohta tehakse märge ka karistusregistrisse.
Juhtumile pööras tähelepanu ka X-i omanik Elon Musk, kes küsis, kas tõesti tehti naisele trahvi selle eest, et ta jagas ametlikku statistikat?
Ühendkuningriigi valitsus lõpetab fakte eirava faktikontrolli-organisatsiooni rahastamise
Hiljuti kirjeldasime, kuidas Briti menukas väljaanne UnHerd sai aasta alguses teada, et neid on pandud väljaannete nimekirja, mis väidetavalt jagavad valeinfot ja mida reklaamiandjad peaks seetõttu boikoteerima. Selliseid nimekirju koostavad erinevad organisatsioonid, millest üks tuntumaid on Global Disinformation Index (GDI, globaalne desinformatsiooni indeks). GDI asutati Ühendkuningriigis 2018. aastal ja selle eesmärgina on määratletud valeinfot jagavate väljaannete ärimudeli takistamine ehk nende reklaamirahast ilma jätmine. Seni on GDI rahastajate seas olnud näiteks George Sorose Avatud Ühiskonna Fond (Open Society Foundation), Ühendkuningriigi valitsus, Euroopa Liit, Saksamaa välisministeerium ja asutus nimega Disinfo Cloud (tõlkes: valeinfo pilv), mille rahastajaks on Ameerika Ühendriikide välisministeerium.
2017. aastal asutatud UnHerd on üle maailma populaarne väljaanne, mis jõuab ainuüksi Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis umbes 40 miljoni inimeseni. Nende majandamismudel on seni sõltunud tasulistest tellimustest, kuid nüüd hakkasid nad huvi tundma ka reklaamimüügi vastu. Nad üllatusid, kui koos reklaamiagentuuridega pakkumisi küsides said nad vaid 2-6% mahust, mida nende lugejanumbrite puhul võiks eeldada. Asja uurima asudes saadi teada, et reklaamiandjate madala huvi põhjustas sama GDI, mis oli neile andnud reitingu, mille kohaselt reklaamiandjad neid vältima peaks. GDI-lt selgitust küsides said nad vastuseks, et nende lehel levitatakse LGBTQI+ vastast sisu ja mõned seal sõna võtnud autorid on silma paistnud selle poolest, et peavad sugude vahelisi erinevusi tõsiasjaks – nt feministist autor Kahtleen Stock. Ehkki GDI oma selgituses isegi ei viidanud mingile valeinfo jagamisele, ei olnud asutus ka nõus UnHerd-i reitingut muutma. Sarnaseid näiteid, kus sama organisatsioon rikub väljaannete majandusmudelit pelgalt selle tõttu, et neile avaldatud faktid miskipärast ei meeldi või on kuidagi muul viisil häirivad, on veel üksjagu.
Mõistagi sai lugu pärast UnHerd-i poolt avalikuks tegemist üksjagu tähelepanu ning väljaanne saab nüüd kinnitada, et vähemalt Ühendkuningriigis on nende juhtumil olnud ka mõningast mõju. Nimelt kinnitas Ühendkuningriigi välisminister David Cameron, et Ühendkuningriigi praegune valitsus GDI-d enam ei toeta. Seda kinnitas Cameron vastuskirjas kaubandus- ja võrdõiguslikkuse ministrile Kemi Badenoch’le, kes tõstatas teema pärast UnHerd-i poolt juhtumi avaldamist. Cameroni sõnul on valeinfo vastu võitlemine oluline, kuid sõnavabaduse kaitsmine on ministeeriumi prioriteediks. Samu väärtusi peaks Cameroni sõnul jagama ka valitsuse poolt toetatavad organisatsioonid.
Värske teadusuuringu kohaselt on inimestel, kes saanud rohkem kui ühe koroonaviiruse vastase vaktsiinidoosi, suurem tõenäosus haigestuda Covid-19-sse, vahendab The Epoch Times. Dr. Nabin Shestra analüüsis koos kaasautoritega Ameerika Ühendriikides Ohio osariigis Clevelandis asuva meditsiinikeskuse Cleveland Clinic töötajate andmeid ning järeldab nende põhjal, et suurem riski Covid-19-sse haigestuda on neil inimestel, kes saanud kaks või enam vaktsiiniannust.
Uuringu autorite sõnul kasvas kahe vaktsiiniannuse järel nakatumisrisk võrreldes vaktsineerimata või ühe annuse saanud inimesega poolteist korda. Kolme vaktsiiniannuse puhul oli kasv 1,95 korda ning neil, kes said rohkem kui kolm annust, kasvas nakatumine juba 2,5 korda. “Selle leiu täpne põhjus ei ole selge. Võimalik, et see võib olla seotud asjaoluga, et vaktsiini poolt tekitatud immuunsus on nõrgem ja vähem vastupidav kui loomulik immuunsus. Seega, kuigi vaktsineerimine on lühiajaliselt mõnevõrra kaitsev, võib see suurendada edaspidise nakatumise riski,” märkisid teadlased artiklis.
Ühendriikide uus ametlik juhend tööandjatele: te peate austama inimeste sooidentiteeti
Ameerika Ühendriikide võrdsete tööhõivevõimaluste komisjon (Equal Employment Opportunity Commission) on vastu võtnud otsuse, mis kohustab ettevõtteid ning nende töötajaid, aga ka kliente, austama inimeste soolist identiteeti, vahendab UnHerd. Täpsemalt tähendab see seda, et kui keegi teavitab teisi, et identifitseerib end oma päris soost erinevalt ning soovib, et temast rääkides või tema poole pöördudes kasutataks selliseid tema kohta käivaid asesõnu, mida ta soovib, et kasutataks, siis tuleb seda teha. Inglise keeles on teatavasti mees- ja naissugu ning ka asesõnad mees- ja naissoo kohta on erinevad – he mehe ja she naise puhul. Reegel kehtibki nüüd juhul, kui näiteks mees soovib, et teda naise asesõnadega kutsutaks ehk naisena koheldaks. Samas on soolisse segadusse sattunud inimesed juba mõnda aega palunud end nimetada ka selliste asesõnade kaudu, mida tegelikult üldse olemas ei olegi – nt xi, ze, zir jms. Oma suunistes otsustas ametiasutus, et tööandja on diskrimineeriv ka juhul, kui keelab end oma päris soost erinevalt identifitseerivatel isikutel juurdepääsu tualettruumile, mis selle isiku arvates talle paremini sobib – näiteks oleks selle alusel diskrimineeriv keelata end naisena identifitseerivatel meestel naiste WC kasutamine.
Ehkki uus kord ei ole juriidliselt siduv, on tegemist siiski esmakordse juhusega, kui see nõue pannakse kirja ametlikku dokumenti ning arvatavasti saab selle alusel siiski hakata ka transideoloogiale allumatuid isikuid konkreetsele alusele viidatues diskrimineerimises süüdistama.
