Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Oht sõnavabadusele: von der Leyen lubab valeinfoga võitluse tähe all jõulisemat sekkumist sotsiaalmeediasse.
- Austraalia hüvitab Covid-vaktsiinide põhjustatud tervisekahjusid: seni välja makstud 20,5 miljonit.
- Seksuaalkuritegude plahvatuslik kasv Saksamaa rongides ja rongijaamades.
- Üha vähem rootslasi julgeb kuriteo nägemise korral sekkuda.
- Ebateaduslikud Covid-meetmed: järjekordne uuring näitab, et maskid Covid-viiruse levikut ei piiranud.
Oht sõnavabadusele: von der Leyen lubab valeinfoga võitluse tähe all jõulisemat sekkumist sotsiaalmeediasse.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubab oma tagasivalimise korral luua Euroopa Liidu (EL) tasandil uued võimalused ja struktuurid valeinfoga võitlemiseks. Teisipäeva hommikul Kopenhaageni demokraatia tippkohtumisel (Copenhagen Democracy Summit) peetud kõnes ütles von der Leyen, et ta on mures valeinfo leviku ja välismaiste sekkumiste suurenemise pärast Euroopas. Von der Leyeni sõnul on selle tõttu rünnaku all demokraatia põhialused. Et EL-i sellise valeinfo leviku eest kaitsta, tutvustas von der Leyen kõlava nimega plaani Euroopa Demokraatiakilp (European Democracy Shield). “Kilbi” ülesanne oleks tuvastada ja kõrvaldada veebis leviv valeinfo, tuginedes EL-i digiteenuste õigusaktile (Digital Services Act – DSA), ja kaitsta EL-i kodanikke pahatahtliku mõju eest, võimaldades eurooplastel ohtusid ära tunda ehk neid nö harida.
Ehkki plaanid valeinfo ja vaenulike riikide propaganda leviku piiramiseks võivad esmapilgul tunduda asjakohased, peidavad need endas tegelikult suurt sõnavabaduse piiramise ohtu. Viimaste aastate kogemus näitab üheselt, et tihti ei käsitle võimud valeinfona mitte infot, mis on vale, vaid infot, mis mingil põhjusel võimulolijatele kasulik ei ole või mille avaldamist ei soovita. Heaks näiteks nn valeinfoga võitlemisel oli koroonakriis, kui valeinfoks kuulutati faktitäpsed väited ning nende esitajad, tihti väärikad arstid ja teadlased, nimetati valeinfo levitajateks. Mõistagi on seda valeinfo- ja vaenuliku välisriigi kaarti välja käidud ka poliitilistel põhjustel. Näiteks 2020. aasta oktoobris ehk vahetult enne Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi takistasid sotsiaalmeediafirmad riigi julgeolekuteenistuste survel New York Post’i artikli levikut, mis põhines president Bideni poja Hunter Bideni sülearvutist leitud e-kirjadel ja dokumentidel ning seostas toona presidendiks kandideerinud Joe Bidenit mõjuvõimuga kauplemisega Ukraina ja Hiina suunal. Kogu lugu oli tõene, kuid kuulutati kiiruga Venemaa infooperatsiooniks. Hiljem tunnistasid siiski ka teised väljaanded info tõelevastavust.
Ehk oht selliste kavade puhul peitubki selles, et kes ja mis motiividel hakkab otsustama, mis on vaenulikust allikast pärit valeinfo ja mis mitte? Kremli-meelsuse silti kasutatakse Eestiski üha jaburamas kontekstis. Näiteks eelmise nädala neljapäeval arutati EKRE ettepanekul Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu raames e-valimiste ja nendega seotud probleemkohtade üle. Nagu ikka, saavad arutelu lõpus arvamuse avaldamiseks sõna fraktsioonide esindajad. Märgiline oli Eesti 200 liikmest riigikogulase Hendrik Johannes Terrase kõnes kõlanud kommentaar: “Ma ei tahaks üle korrata siin täna kõlanud Kremli jutupunkte, saan vaid korrata enda omi.” Loomulikult ei kõlanud eelnevalt ettekandjatena üles astunud ja e-valimiste probleemkohtadele tähelepanu juhtinud digiaktivist Märt Põdra, vandeadvokaat Paul Kerese jt jutus mingeid Kremli jutupunkte. Aga kui nüüd Terrase kätte “Demokraatia Kilp” anda, kas selliseid arutelusid tulevikus üldse toimuks?
Austraalia hüvitab Covid-vaktsiinide põhjustatud tervisekahjusid: seni välja makstud 20,5 miljonit
Märtsi lõpu seisuga oli Austraalia valitsus inimestele Covid-19 vaktsiinist saadud vigastuste hüvitamiseks maksnud kompensatsiooni 20.5 miljoni Austraalia dollari ehk 12.5 miljoni euro ulatuses, vahendab The Epoch Times.
Austraalia Covid-19 vaktsiinikahjude kompenseerimise süsteem võimaldab vaktsiinist saadud mõõduka või raske tervisekahju korral hüvitise taotlemist, kui kahju on suurem kui 1000 dollarit (610 eurot). Nõude esitamiseks peavad isikud näitama, et on tervisekahju saanud ja selle tõttu viibinud kas haiglaravil või saanud kahju tõttu tõendatult muud ravi. Lisaks peavad nad näitama, et tervisekahjuga seotud kulutused on suuremad kui 1000 dollarit. Kompenseerimisele kuuluvad erinevad vaktsiini poolt põhjustatud tervisekahjud, sh anafülaktiline reaktsioon, Stevens-Johnson´i sündroom, südamelihasepõletik ehk müokardiit, südamepauna põletik ehk perikardiit ja tromboos koos trombotsütopeenia sündroomiga. Samuti kompenseeritakse näiteks vaktsiini tõttu saadud õlavigastusi või muid olulisi füüsilisi vaevusi, mis on põhjustanud püsiva tervisekahjustuse või vajavad pikemaajalist ravi.
Austraalia Covid-i aegne sunnimeetmete poliitika, sh vaktsineerimissund, oli maailmas üks jõhkramaid. Ehkki nüüd peab riik osaliselt selle poliitika tõttu kahju kannatanud inimestele mõningal määral kompensatsiooni maksma, peab arvestama, et hüvitist saab vaid väga väike osa. Ehkki vaktsiinikahju hüvitist on Austraalias taotlenud enam kui 4000 inimest, on rahuldatud vaid 286 nõuet ehk 6.82%.
Üsna sarnane on olukord ka Eestis, sest vaktsiini tõttu tervisekahju kannatanutest saavad hüvitist vaid vähesed ning enamusele taotlustest leiab neid hindav Ravimiameti komisjon kõikvõimalikke ja tihti ka arusaamatuid vastuväiteid. Kannatanutele kompensatsiooniks makstavad summad on meil aga veelgi väiksemad – 2000 eurot inimese kohta. Vaktsiinikahju kompenseerimsie süsteemi probleemidest Eestis rääkisime hiljuti oma veebisaates koos vaktsiinikahju kannatanud ning kannatanute õiguste eest seisva Riina Küti ja kahju kannatanute esindamisega tegeleva vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoffiga. Saadet saab saab kuulata ja vaadata siin.
Seksuaalkuritegude plahvatuslik kasv Saksamaa rongides ja rongijaamades
Aasta esimese kolme kuu jooksul on Saksamaa rongijaamades vägivallajuhtumite, sh seksuaalkuritegude arv, järsult kasvanud, vahendab Remix News Saksamaa politsei andmeid.
Kuritegevuse statistika kohaselt toimus aasta kolmel esimesel kuul ligi 8100 vägivallakuritegu, ning ainuüksi tänavu märtsis loeti neid kokku 2800. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on kasv 19.7%. See tähendab, et iga päev pannakse Saksamaa rongivõrgus toime 90 kuritegu.
Märtsis kasvas plahvatuslikult ka raskete seksuaalkuritegude arv, mida oli kokku 213. Seda on 37% rohkem kui 2023. aasta märtsis.
Ka eelnevatel aastatel on kuritegude arv rongivõrgus näidanud järsku kasvu. Kui 2021. aastal regitreeriti rongides ja rongijaamades umbes 17 800 vägivaldset kuritegu, siis 2022. aastal juba ligi 24 800.
Mõistagi ei ole vägivaldsete kuritegude arv kasvanud vaid rongides ja raudteejaamades. Eelmisel aastal sooritati Saksamaal 214 999 vägivallakuritegu, mis on viimase 15 aasta kõrgeim tase. Võrreldes 2022. aastaga oli kasv 8.6%, seejuures noarünnakute arv kasvas aasta varasemaga võrredles 9.7%.
Kuritegevuse kasv on otseselt seotud massilise sisserändega teistest riikidest. Nimelt osales kuritegude toimepanemises rekordiliselt palju välismaalasi – 41% kõigist kuritegudest. Tuleb aga arvestada, et ka paljud kuriteos kahtlustatavad, kes on statistikasse kirja läinud “sakslastena”, on tegelikult sisserändajad või sisserändajate järeltuiljad. “Sakslastena” pannakse nad kirja lihtsalt seetõttu, et nad on saanud Saksamaa kodakondsuse.
Üha vähem rootslasi julgeb kuriteo nägemise korral sekkuda
Rootslaste kodanikujulgus on seoses vägivaldsete kuritegude arvu kasvuga riigis hakanud tuntavalt langema, selgub ajalehe Aftonbladet ja uuringufirma Demoskop läbi viidud uuringust.
Pooled uuringus osalenutest tunnistasid, et võrreldes aasta varasema ajaga on nüüd nende valmisolek kuritegu märgates sekkuda ja appi minna väiksem. Vaid 22% ütles, et on praegu rohkem valmis aitama.
Demoskopi arvamusuuringute juht Johan Martinsson usub, et küsitlustulemused peegeldavad viimase aja vägivallajuhtumite mõju ühiskonnas, eriti 39-aastase Mikaeli hiljutist mõrva Stockholmis Skärholmenis. Mikael tapeti kurjategijate poolt otse tänaval, kui ta koos oma 12-aastase pojaga jalgratastel ujula poole sõitis. Tal tekkis kurjategijatega konflikt, mida ta ise lahendada proovis ja sai kuuli pähe. Veebruari alguses plahvatasid aga Rootsi linnades igapäevaselt pommid, sest erinevad narkogängid pidasid omavahelist võimuvõitlust.
Selline jõuguvägivald ja organiseeritud kuritegevuse arveteklaarimine Rootsis on otseselt seotud suuremahulise immigratsiooniga. Ehk siis nende eelkõige narkokaubandusest elatuvate vägivaldsete jõukude ninamehed on ise sisserändajad ning tüüpiliselt kaasatakse nendesse immigrandi taustaga noori.
Kontrollimatu immigratsiooniga seotud probleemidest Rootsi näitel ja probleemidele tähelepanu juhtivate kodanike valeinfo levitajateks sildistamisest jms kirjutasime ka hiljuti avaldatud analüüsis.
Ebateaduslikud Covid-meetmed: järjekordne uuring näitab, et maskid Covid-viiruse levikut ei piiranud
Ehkki mitmel pool maailmas, sh Eestis, kehtestati Covid-viiruse leviku takistamise nimel maskikohustusi, puudus sellel meetodil teaduslik alus ning hiljuti avaldatud järjekordse uuringu tulemused näitavad, et viiruse levikut maskikandmine ei takistnud, vahendab UnHerd.
East Anglia Ülikoolis valminud uuringus vaadeldi, kas 2022. aasta kevadel kehtinud maskikohustus vähendas kuidagi viirusesse nakatumist või mitte. Toona levis Omikroniks ristitud viirusetüvi ja uuringu autorid tõdevad, et kui eelnevate viirusevariantide puhul võis maskikandmine nakatumist vähendada, siis selle tüve levikut maskid kindlasti ei takistnud.
UnHerd märgib, et kuigi meetodeid, nagu maskikandmine, kritiseeriti ka nende kehtestamise eel ja ajal, siis Ühendkuningriigi valitsus tsenseeris salaja kriitikuid. Samamoodi käitusid ka teised riigid. Nüüd tagantjärele on avaldatud aga üha enam teadusuuringuid, mis näitavad, et põhiküsimustes oli riikide käitumine Covid-kriisis ebateaduslik ning kasutatud meetodid, sh maksikohustuse sisseviimine, sotsiaalse distantisi hoidmise kohustus, ühiskonna sulgemismeetmed jms ebateadus, mis ei vähendanud oluliselt viiruse levikut.
