Uudised maailmast: USA teadusrahast Wuhani koroonalaboris, soosegaduses laste õigest ravist ja teadlane Inimõiguste Kohtu kliimaotsusest

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

• Taas tähelepanu all: USA teadusraha Wuhani laboris koroonaviirusi võimestamas.
• Briti raport: soosegaduses lastega peab tegelema lastepsühholoog.
• Teadlane Euroopa Inimõiguste Kohtu kliima-otsusest: riigid ei saa paremat kliimat tagada.
• Šoti vihakõneseadus: juhend õpetab politseinikele, kuidas lükata tagasi esimese ministri sõnakasutuse kohta tehtud kaebusi.
• Rootsis võimutsevad kriminaalid: noortejõuk tappis lapsega jalgrattasõitu teinud isa.

Taas tähelepanu all: USA teadusraha Wuhani laboris koroonaviirusi võimestamas

Ameerika Ühendriikides on tänu teemaga järjekindlalt tegelevale senaator Rand Paul’le taas üleval pandeemia põhjustanud koroonaviiruse päritolu teema. Nimelt on Paul tõsiselt luubi alla võtnud ühe 2018. aastast pärit projekti rahastamistaotluse, millega sooviti Hiinas Wuhani Viroloogia Instituudi laboris viia läbi koroonaviiruse võimestamise katseid (gain-of-function research) ehk sisuliselt manipuleerida nahkhiirtelt pärit viirust selliselt, et see hakkaks hästi külge inimestele. Sellise taotluse tegi 2018. aastal Ühendriikide armee militaartehnoloogiate väljatöötamiseks loodud uurimisagentuurile DARPA (The Defense Advanced Research Projects Agency) ühing nimega EcoHealth Alliance ja taotluses kirjeldatud soovitud tulemus on sarnane lõpuks pandeemia põhjustanud SARS-Cov-2 viirusega. DARPA otsustas seda projekti mitte rahastada, aga see ei tähenda, et EcoHealth sellega juba Ühendriikide maksumaksja raha eest ei tegelenud. Ühendriikide Rahvuslike Terviseintsituutide (National Institutes of Health – NIH) allasutus allergia- ja nakkushaiguste instituut (National Institute of Allergy and Infectious Diseases – NIAID), mida juhtis Ühendriikides pandeemia-poliitika “näoks” kujunenud Valge Maja koroonapoliitika koordinaator Anthony Fauci, oli EcoHealth’i projekte Wuhanis rahastanud juba aastast 2014. Ka veel 2019. aastal uuendati seda rahastust.

Kui see kõik on olnud varem teada, siis uue infona tõi Paul nüüd välja, et 15 Ühendriikide förderaalvalitsuse ametkonda olid nendest uuringutest informeeritud, kuid ei ole varem selle kohta infot avaldanud. “Tegelikult on 15 ametkonda, kes teadsid sellest projektist, pidevalt keeldunud avaldamast teavet selle murettekitava ja ohtliku uurimistöö kohta,” kirjutas Paul teisipäeval avaldatud arvamusartiklis.

Paul lisas, et Fauci juhitav laboratoorium oli samas taotluses Wuhani Viroloogia Instituudi kõrval kirjas kui projekti osaline.

Selle projekti olemasolust on aga seni eelistatud vaikida ja samal ajal on eesotsas Fauciga tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et viiruse laboripäritolu võimalust eitada ja rääkida, et viirus asi alguse hoopis Wuhani linnas asuvalt turult, hüpates inimesele mõnelt loomalt.

2021. aasta mais ja juulis Ühendriikide Kongressis senaator Paul’i küssimustele vastates Fauci eitas enda juhitava asutuse seotust selliste viiruste võimestamiste uuringutega ning Wuhani laboriga. Ehkki see oli selge juba ka enne, kinnitab seda ka uus info – Fauci väited olid toona valed.

Wuhani Viroloogia Instituudis enne pandeemia valla pääsemist toimunust ning sellest, kuidas labori rolli püüdlikult pisendada on püütud, oleme põhjalikumalt kirjutanud siin.

Briti raport: soosegaduses lastega peab tegelema lastepsühholoog

Inglismaa riikliku tervishoiuteenistuse (National Health Service England – NHS) tellitud ja kolmpäeval avaldatud mitme aasta pikkust sõltumatut uurimist kokkuvõttev raport hoiatab, et alla 25-aastaste soolisse segadusse tuleks meditsiiniliste vahenditega sekkumise mõttes suhtuda äärmise ettevaatusega.

Dr. Hilary Cass’i juhitud komisjoni uuring telliti, kuna pöördumised NHS-i soolise identiteediga seotud teenuste osutamise teenistusse (Gender Identity Development Service – GIDS) ehk Tavistocki kliinikusse olid märkimisväärselt kasvanud. Kui kümmekond aastat tagasi pöörduti sinna vähem kui 250 korda aastas, siis aastal 2021/2022 oli pöördumisi üle 5000. Cass’i komisjonil valmis 2022. aastal ka vaheraport ning muudatusi soolise identiteediga seotud teenuste osutamisse tehti juba selle põhjal. Näiteks kirjutasime hiljuti, et NHS teatas lastele puberteedi blokaatorite andmise lõpetamisest. Need preparaadid pärsivad suguhormoonide tootmist ja peatavad lastel puberteedi ajal toimuvaid füüsilisi muutusi, nagu rindade areng või näokarvade kasv. Samuti soovitas Cass’i komisjon ühest suurest nn soolise identiteediga tegelevast keskusest – Tavistocki kliinik – loobuda ja laste paremaks toetamiseks arendada piirkondlikke üksusi.

Cass’i komisjoni lõppraport toob aga lisaks eelnevalt avaldatule välja veel üksjagu häirivaid asjaolusid, mis soomuutmise-meditsiiniks nimetatud teenusega laste puhul kaasas on käinud. Tõdetakse, et kuivõrd pöördumisi oli palju, proovisid soomuutmis-kliiniku töötajad võimalikult kiiresti soosegaduses lapsele erinevaid sekkumise meetodeid määrata. Sekkumiste all on silmas peetud näiteks puberteedi blokaatoreid ja tugevaid vastassugupoole hormoone ning laste kasvades ka kirurgilisi lõikusi. Näiteks tuli välja, et blokaatoreid ja hormoone anti juba 12-aastastele lastele. Kui lapsed said 17, suunati paljud täiskasvanute soo-teenistusse kirurgiliseks sekkumiseks, näiteks rindade eemaldamiseks. Mõistagi põhjustavad blokaatorid ja hormoonid kui muud protseduurid laste ja noorte tervisele pöördumatut kahju.

Lõppraprotis kutsutakse üles selliseid meetodeid lõpetama mh seetõttu, et nende tulemuslikkuse kohta puuduvad tõendid ja paljud, kelle tervist on sel moel rikutud, hiljem kannatama ning kahetsevad.

Sellise sekkumise asemel teeb lõppraport terve rea ettepanekuid. Muu hulgas soovitatakse soosegaduses lastega tegelemist alustada lastepsühholoogi abil. Samuti nähakse probleemina, et lapsevanemaid, kes oma lapse tujule sugu muuta negatiivselt reageerivad, ähvardab sõjakate transaktivistide poolt transfoobideks sildistamine, mida vanemad pelgavad.

Teadlane Euroopa Inimõiguste Kohtu kliima-otsusest: riigid ei saa paremat kliimat tagada

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas teisipäeval, et riikidel on kohustus oma inimesi kliimamuutuse tagajärgede eest kaitsta. Otsus on seotud grupi vanemate daamide – nende keskmine vanus on 74 – kaebusega Šveitsi valitsuse vastu, kes nõudsid valitsuselt tegutsemist, öeldes, et just eakamad naised on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad ja neid ähvardav palav ilm on üha tavapärasem.

Ehkki kaks teist sarnast kaebust lükati erinevatel põhjustel tagasi, on Šveitsi otsus paljude kommentaatorite hinnangul pretsedenti loov ja annab nüüd võimaluse ka teiste riikide kodanikel oma valitsuse vastu kohtusse minna ning survestada neid sedakaudu kliimaga tegelema. Näiteks viibis otsuse väljakuulutamise ajal kohtusaalis ka staar-kliimaaktivist Greta Thunberg, kelle sõnul on otsus üleskutseks tegutseda ja oma riikide valitsuste vastu kliima tõttu kohtusse pöörduda.

Kliimateadlane dr. Judith Curry kirjutab aga otsust kommenteerides, et selle alused jäävad arusaamatuks. Esiteks on tema sõnul oluline tähele panna, et ehkki 1948. aastal ÜRO poolt vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis on 30 väga olulist punkti, siis õigust kliimakaitsele seal ei ole. Ta märgib, et deklaratsiooni on püütud kliima teemade lisamisega värskendada, kuid seni ei ole see õnnestunud.

Ent küsimus ei olegi selles, kas inimesed panevad kuhugi dokumenti kirja, et kliima on inimõigus või mitte. Küsimus on Curry sõnul selles, mida inimesed tegelikult kliimamuutuste ära hoidmisel teha saavad? Praegu propageeritav lahendus kliimamuutuste takistamiseks on süsinikuneutraalsuseks nimetatud süsihappegaasi heite nulli viimine, mis tähendab lihtsamalt öeldes fossiilkütuste kasutamisest loobumist. Curry sõnul aga ei mõjutaks see kliimat mitte kuidagi, kui inimesed aastaks 2050 süsinikuneutraalsuse eesmärgid saavutaks. Kliimamuutused on tema sõnul looduslikud protsessid, mis tulenevad näiteks vulkaanide aktiivsusest, päikese mõjudest, ookeanide hoovustest ja nende muutumisest ning muudest geoloogilistest protsessidest.

Curry toob ka välja, et ekstreemsetest ilmaoludest põhjustatud globaalne suremus ehk selliste surmade arv 100 000 elaniku kohta, on võrreldes 1920. aastaga langenud 99%. Märkimisväärne kahanemine on toimunud ka lühemat ajavahemikku vaadates. 2016. aastal oli tema sõnul 6,5 korda vähem äärmuslikest ilmaoludest põhjustatud surmasid, kui 1980. aastal. Curry sõnul ei tähenda see seda, et äärmuslikke ilmaolusid esineks harvem või need on nüüd vähem intensiivseid, vaid seda, et maailm oskab nendega varasemast palju paremini toime tulla. Paremat toimetulekut on aga taganud jõukuse kasv, mis tugineb fossiilkütuste kasutamisele ning annab võimaluse parema taristu loomiseks, varude kogumiseks, eelhoiatussüsteemide rajamiseks ning katastroofiolukordadest taastumiseks.

Curry sõnul nõrgenevad nende inimeste argumendid, kes nõuavad “õigust ohutule kliimale” märkimisväärselt, kui mõistetakse, mida praegune kliimaneutraalsuse saavutamise poliitika endast kujutab. Näiteks tuleb küsida, milline oleks mõju toidutootmistele, kui fossiilkütuste kasutamisest, sh nendest valmistatavatest väetistest, loobuda ja haritavat maapinda jõuliselt vähendada? “Lisaks sellele on (CO2-nulli saavutamise nimel tehtaval – HS) kliima- ja energiapoliitikal märkimisväärne keskkonnamõju ja see põhjustab keskkonnaseisundi halvenemist. Näiteks biomassil põhinev kütus põhjustab metsade raadamist ning maismaa- ja avamere tuulegeneraatorid ja päikesepargid võivad kahjustada (ja tegelikult kahjustavadki) sotsiaalset struktuuri, kinnisvarahindu, loodust, bioloogilist mitmekesisust, maastikku ja inimeste tervist. Akude ja muude taastuvenergiaga seotud kaupade ja infrastruktuuri nimel toimuv kaevandamine ja tootmine põhjustab kahjulikke mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele ning taastuvenergia põhjustab ka CO2 heitkoguseid. Arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et õigus elule tähendab ka kaitset keskkonnakahjudest tulenevate terviseriskide eest, tuleb neid kahjulikke keskkonna- ja tervisemõjusid, mis on seotud mis tahes poliitikaga, mida vastava kohtuotsuse raames tehakse, arvesse võtta,” kirjutab Curry.

Šoti vihakõneseadus: juhend õpetab politseinikele, kuidas lükata tagasi esimese ministri sõnakasutuse kohta tehtud kaebusi

1. aprillil Šotimaal kehtima hakanud vihakõneseadus tõi kohe esimestel päevadel endaga kaasa tuhanded politseile esitatud kaebused, millest enamik tehti Šoti esimese ministri Humza Yousaf’i kohta. Yousaf, kes oli 2021. aastal seaduse vastuvõtmise ajal justiitsminister ja tegeles selle paralamendist läbisurumisega, sattus ise oma seaduse märklauaks seoses kõnega Šoti parlamendis 2020. aastal, milles ta Mustad Elud Loevad (Black Lives Matter – BLM) liikumise tuules viitas sellele, et valge rassi esindajad omavad Šotimaal liiga palju võimu. Muu hulgas märkis ta, et “on sageli ainus mittevalge inimene ruumis” ning luges siis üles erinevad ametikandjad, kes kõik on Šotimaal valge rassi esindajad. Kahtlemata on hea tahtmise korral võimalik tõlgendada seda rassistliku avaldusena.

Kuna kaebusi selle sõnavõtu kohta tuli tõepoolest palju, otsustas Šotimaa politsei koostada neile vastamiseks eraldi juhendi, vahendab The Telegraph. Selles märgitakse, et Yousaf viitas kõnes oma “isiklikule rassismikogemusele” ja et “miski selles kõnes ei olnud ähvardav, pahatahtlik või solvav”. Juhendis lisatakse, et kui minister viitas “valgetele inimestele”, siis ta “tõi välja tõsiasja”. “Mingit pahatahtlikkust või kuritahtlikkust ühegi isiku või rühma suhtes ei ilmnenud ja seega ei vasta see künnisele, et seda saaks registreerida kui mittekuritegelikku vihkamisjuhtumit.” Yousafi kõne jääb seega politsei hinnangul sõnavabaduse piiresse.

Transaktivistide poolt on arvukalt kaebusi esitatud ka kirjanik J. K. Rowlingu peale, kes keeldub end naiseks nimetavaid mehi naiseks nimetamast. Nn sooidentiteet oligi üks peamisi lisandusi, mis 1. aprillist kehtima hakanud viha õhutamist keelavasse seadusandlusse lisandus. Ehk olukord, kus inimene keeldub end naiseks nimetavat meest naisena kohtlemast või teda naiseks nimetamast, võib nüüd kaasa tuua viha õhutamise kriminaalmenetluse. Näiteks Norras kehtib selline kord juba aastaid ja on endaga kaasa toonud absurdseid menetlusi.

Rootsis võimutsevad kriminaalid: noortejõuk tappis lapsega jalgrattasõitu teinud isa

Kolmapäeva õhtul sõitis neljakümnendates aastates mees koos oma 12-aastase pojaga jalgratastel Stockholmi lõunaosas Skärholmenis asuva kohaliku ujula poole, kui tal tekkis tüli neile vastu tulnud noortejõuguga, kes mehe tapsid, vahendab Remix News Rootsi ajalehte Expressen. Expresseni andmetel asus jõuk meest ja tema poega ähvardama, mille peale palus isa pojal distantsi hoida, pöördudes ise jõugu juurde tagasi. Järgnes tüli, mille käigus kolmest või neljast liikmest koosnev noortejõuk meest tulistas. Mees proovis relvast kinni haarata, kuid talle lasti kuul pähe. Sündmuskohale saabunud meedikutel ei õnnestunud mehe elu päästa. “Ma ei tea, kas nad ütlesid midagi tema poja kohta ja kas ta seetõttu pöördus ümber. See ei ole enam oluline,” ütles ohvri õde Rootsi ajalehele. “Ta oleks võinud lihtsalt edasi ujuma minna, mitte tagasi pöörduda. Aga ta oli selline. Ei meeldinud ebaõiglus. See maksis talle elu.” Mõrvaga seoses ei ole veel kedagi vahistatud.

Oleme ka varem tähelepanu juhtinud asjaolule, et Rootsit on taas tabanud jõhker vägivallalaine, mille taga on narkokaubitsejate jõugud, kes võitlevad territooriumi eest. Veebruari alguses toimusid riigis pea iga päev pommiplahvatused. Ka surmaga lõppenud tulistamiste arv on Rootsis hüppeliselt kasvanud. 2022. aastal teatati Rootsis kokku 391 tulistamisest, millest 62 lõppes surmaga. 2021. aastal oli surmaga lõppenud tulistamisi 45. Kolmapäevane tulistamine oli ainuüksi viimase kuu jooksul Skärholmenis kolmas ja kohalikud kardavad oma majadest lahkuda.

Mõistagi kutsus selline räige tapmine esile ühiskondlikke proteste ja üleskutseid kriminaalide vastasele tegevusele. Näiteks praegust moderaatide valitsust toetav parempoolsete Rootsi Demokraatide (Sverigedemokraterna – SD) juht Jimmie Åkesson kutsus üles kuulutama kuritegelike jõukude vastu välja täiemahulist sõda.

Selline jõuguvägivald ja organiseeritud kuritegevuse vohamine on Rootsis otseselt seotud suuremahulise immigratsiooniga. Narkokaubandusega tegelevate jõukude ninameesteks on võõrpäritolu kriminaalid, kes värbavad oma jõukudesse tüüpiliselt immigrandi taustaga noori.

Kontrollimatu immigratsiooniga seotud probleemidest Rootsi näitel ja probleemidele tähelepanu juhtivate kodanike valeinfo levitajateks sildistamisest jms kirjutasime ka hiljuti avaldatud analüüsis.