Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Majandusteadlased: CO2-null läheb märksa kallimaks maksma, kui arvatakse.
- “Sotsiaalne” ja “vastutustundlik” ESG: pangad ja suurfirmad tõmbavad woke-kapitalismile pidurit.
- India keerab sõnavabadust kinni: Muski X protestib, aga sulges valitsusele “ebasobivad” kontod.
- Teadusuuring: Covid-19 vaktsiinide mRNA jõuab raseduse ajal vaktsineeritud naiste platsentasse ja looteni.
- Arvamusuuring: BBC kaotab oma woke-meelsuse tõttu aina rohkem vaatajaid.
Majandusteadlased: CO2-null läheb märksa kallimaks maksma, kui arvatakse
Endine Rahvusvahelise Valuutafondi (International Monetary Fund – IMF) peaanalüütik ja maailma üks enim tsisteeritud majadusteadlasi Olivier Blanchard ütleb, et süsinikuemissioonide vähendamine on küll vajalik, kuid majanduse ja energeetika ümber korraldamine nn CO2-nullini jõudmiseks läheb märksa kallimaks, kui inimesed seda praegu ette kujutada oskavad, vahendab The Telegraph. Tema sõnul ei ole süsinikunullini jõudmise maksumus isegi täpselt teada. “Üldsus kas ei usu või neile pole selgitatud, et see läheb kalliks maksma. Aga see läheb ja see sõnum tuleb välja öelda,” märkis ta Suurbritannia parlamendi ülemkoja ehk lordidekoja majanduskomisjonile oma arvamust avaldades.
Blanchard ütles ka, et sellise suure muutuse rahastamine maksutõusude arvelt ei ole ilmselt võimalik ja valitsused peavad rohkem laenama.
Ühendkuningriigi eelarvepoliitikat jälgiv ametiasutus (The Office for Budget Responsibility) on varem hinnanud, et süsinikunulli saavutamine aastaks 2050 maksaks järgneva kolme aastakümne jooksul 1.4 triljonit naelsterlingit (1.64 tiljonit eurot), kuid kuna üleminek toob ka kokkuhoiu, peaks tegelik kulu olema suurusjärgus 300 miljardit naelsterlingit (351 miljardit eurot). Oxfordi Ülikooli energiapoliitika professor Sir Dieter Helm kommenteeris aga, et on petlik arvata, jusktui nullini jõudmine tasuks end kuidagi ise ära. Ka tema hinnangul on kulu palju suurem, kui praegu arvatakse. Helm, kes nõustas ka Suurbritannia endist peaministrit Boris Johnsonit, nimetas juba toonase valitsuse kliimakavasid lootusetult ebarealistlikeks.
Kolmas majandusteadlane Charles Goodhart märkis aga, et süsinikunulli-poliitika ongi populaarne selle hetkeni, kuni inimestel selle eest maksta palutakse.
Nn süsinikunull tähendab praktilises mõttes seda, et vähendatakse jõuliselt inimtekkelise CO2 eraldamist ja see nõuab loobumist praegu enim kasutatavast energiaallikast ehk fossiilkütustest. Selle asendamine tuule-, päikese- ja tuumaenergiaga on aga kallis ja kahe esimese liigi puhul tekivad ilma juhitava võimsuseta probleemid ka elektrienergia varustuskindlusega.
“Sotsiaalne” ja “vastutustundlik” ESG: pangad ja suurfirmad tõmbavad woke-kapitalismile pidurit
Tihti nn woke-kapitalismiks nimetatud ESG-poliitika ajamine teeb maailma suurfirmades viimasel ajal vähikäiku. ESG-d (Environmental, Social and Governance) kirjeldatakse kui firma poolt kasutusele võetud poliitikat, mis teeb ettevõtte jätkusuutlikuks ja vastutustundlikuks, sest arvestab oma tegevuses keskonna-, sotsiaalsete- ja juhtimisalaste tegurite mõjusid. Tegelikkuses hinnatakse ettevõtteid aga näiteks selle järgi, kui palju nad panustavad võitlusse CO2-ga ja toetavad nn mitmekesisuse ja kaasamise (Diversity, Equity and Inclusion – DEI) poliitikaid, mille järgi tuleb näiteks juba värbamisel jälgida potentsiaalse töötajate sobivust kaaludes tema oskuste kõrval ka päritolu, rahvust, rassi, seksuaalset orientatsiooni jms. Ettevõtteid hinnatakse ka selle järgi, kas ja kui toetavalt nad suhtuvad parasjagu populaarsetesse nn mitmekesisuse teemadesse, puudutagu need siis näiteks trans-ideoloogiat, liikumist Mustad Elud Loevad (Black Lives Matter) vms. Sellest, kui “täiuslikult” ettevõte neid poliitikaid rakendab, sõltub omakorda ettevõtte ESG-skoor, mis mõjutab võimalust kapitali kaasata.
Kliimateemade puhul ongi üks näide see, et suurpangad ja kapitalifondid on viimastel aastatel hoolikalt jälginud, et ei investeeritaks fossiilkütustega seotud projektidesse. Nüüd on aga Ameerika Ühendriikides ESG-vastaste hoiakute tõttu see käitumine muutumas, kirjutab The Hill. Üheks põhjuseks on väljaande sõnul järelevalve karmistumine, mille abil jälgitakse, et kedagi põhjendamatult ei diskrimineeritaks. Samuti on mitmes osariigis plaanis seadusemuudatused, mis ei luba pankadel kedagi enda äranägemisel musta nimekirja kanda. Mõnel juhul kaalutakse isegi sellise pankade või kapitalifondide tegevuse kriminaliseerimist.
Selliste arengute tõttu teatasid varahaldusettevõte State Street ja investeerimispank JPMorgan Chase eelmisel nädalal, et astuvad välja just kliimavõitlust esile tõstvast investeerimisliidust Climate Action 100+. Enne seda oli suurpank Bank of America taganenud lubadusest, mille kohaselt nad uusi kivisöe kaevandamise, transportimise või põletamise projekte enam ei rahasta. Samuti taganeti lubadusest mitte rahastada naftauuringuid Aafrikas.
Samamoodi on mõningase ESG-taganemistee ette võtnud poliitika üheks sümboliks kujunenud varahaldusfirma BlackRock ning selle juht Larry Fink, kes veebruari alguses Texases energiakonverentsil märkis, et varahaldusettevõte aitab osariigil koguda 10 miljardit dollarit (9.2 miljardit eurot) fossiilkütuseid kasutavate elektrijaamade ehitamiseks.
Samuti väheneb ESG-poliitikaga seotud töökohtade arv Ühendriikide suurfirmades. Näiteks detsembris koondasid Meta, Amazon, Google ja teised suurfirmad kokku üle 3000 ESG-töökoha, vahendab The Daily Mail. Samal ajal värvati sellistele positsioonidele 2897 inimest ehk töökohtade arv vähenes 174 võrra. Ehkki eelmisel aastal värvati kokku 40 884 ESG-töötajat ja lahkus 39 542 töötajat ehk värbamiste hulk oli endiselt suurem, on muutus eelnevaga võrreldes siiski märkimisväärne. Eelmisele aastale eelnenuv viie aasta jooksul värvati keskmiselt 15 000 ESG-töötajat rohkem kui neilt töölt lahkus.
India keerab väljendusvabadust kinni: Muski X protestib, aga sulges valitsusele “ebasobivad” kontod
Suurettevõtja ja sõnavabaduse olulisust oma sõnavõttudes esile tõstva Elon Muski omanduses olev sotsiaalmeediaplatvorm X teatas, et sulges India valitsuse survel mõned kontod, mis kohaliku ajakirjanduse andmetel on seotud praegu riigis toimuvate põllumeeste protestidega, vahendab Reuters.
Rohkem detaile X kontode eemaldamise ja India valitsuse nõudmiste kohta ei avaldanud, kuid märkis, et kontode sulgemine tähendab väljendusvabaduse piiramist ning ettevõte ise sellise otsusega nõus ei ole. “Me hoiame need kontod ja postitused kinni ainult Indias; me ei nõustu siiski nende meetmetega ja oleme seisukohal, et sõnavabadus peaks laienema ka nendele postitustele,” ütles X-i globaalsete valitsusküsimuste osakond oma postituses, konkreetseid kontosid nimetamata.
India peaministri Narendra Modi valitsus on varem suuri tehnoloogiaettevõtteid korduvalt kritiseerinud selle eest, et nad ei tee piisavalt tööd “valeinfo” leviku takistamisel või “India-vastase” sisuga võitlemisel. Lisaks X-le on kritiseeritud ka näiteks Facebooki ja Google’t.
India valitsuse nüüdne käik on seotud India põllumeeste protestiga, mis on kestnud nädala. Tuhanded protestivad põllumehed nõuavad oma toodangu eest kõrgemat hinda. Praeguseks on nad asunud laagrisse riigi pealinnast New Delhist 200 kilomeetrit põhja pool. Nende plaan oli tegelikult pealinna liikuda, kuid politsei tõkestas selle ja kasutas põllumeeste tagasi ajamiseks muu hulgas pisargaasi.
Teadusuuring: Covid-19 vaktsiinide mRNA jõuab raseduse ajal vaktsineeritud naiste platsentasse ja looteni
Ajakirjas American Journal of Obstetrics and Gynecology avaldatud eelretsenseeritud uuring näitab, et mRNA vaktsiinid ei jää pärast vaktsineerimist süstekohta või selle ümbrusse, vaid võivad kehas süsteemselt levida, sh rasedate puhul, keda vaktsineeriti, jõuda platsentasse ja nabanööri ning seeläbi arenevate loodete vereringlusse, vahendab The Epoch Times.
Teadlased vaktsineerisid kahte rasedat naist mRNA-vaktsiinidega vahetult enne sünnitust, et teha kindlaks, kas Covid-vaktsiinides sisalduv mRNA jõuab pärast ema vaktsineerimist platsentasse või looteni. Uuring ongi esimene, mis näitab, et see tõepoolest nii on. Lisaks tuvastasid teadlased platsentast ka ogavalku, mis näitab, et vaktsiin oli sinna jõudes nö aktiivne. Uuring ei hinnanud konkreetselt, kuidas vaktsiin loote tervist mõjutab.
Günekoloog Dr. Christiane Northrup kommenteeris väljaandele, et selles, et vaktsiin kehas igale poole jõuab ja selle koostisosad on kogu organismis tuvastatavad ning jõuavad ka platsentasee, ei olnud tegelikult kahtlust juba varem. Raseduse ajal Covid-vaktsiinide süstimisega seotud tõsistest ohtudest annavad tema sõnul selge ülevaate ka Ühendriikide vaktsiinide kõrvalmõjudest teatamise süsteemi (Vaccine Adverse Event Reporting System – VAERS) esitatud juhtumid. Sealt võib leida näiteks teateid imikute surma kohta trombotsütopeenia tõttu, kui ema on eelnevalt vaktsineerinud või ka näiteid loodete ja imikute südameinfarktide kohta. “Ükski neist (uuringus väljatoodud asjaolust – HS) ei ole uus teave. Seda on lihtsalt laialdaselt ja süstemaatiliselt tsenseeritud,” märkis Northurp.
Covid-kriisi kõrghetkel soovitasid maailma terviseasutused mRNA-süste tungivalt ka rasedatele. Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency – EMA) väitis veel 2022. aata jaanuaris, et need vaktsiinid on nii rasedatele kui lootele ohutud. “Päriselust saadud andmed näitavad, et mRNA Covid-19 vaktsiinide süstimisest raseduse ajal saadav kasu kaalub üles kõik võimalikud riskid emadele ja sündimata lastele,” kirjutasid nad.
Ka Eesti soovitused rääkisid selgelt seda keelt, et rasedate vaktsineerimine on soovitatatav. Näiteks 2021. aasta jaanuarus, kui vaktsiinid olid Eestis alles kasutusele võetud, avaldasid Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Perinatoloogia Selts ühise juhendi, kus kirjutasid, et “rasedus ja rinnaga toitmine ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks ja raseduse testimine ei ole vajalik enne vaktsineerimise otsuse tegemist”. Kuidas nii selgele seisukohale piiratud info tingimustes jõuti, samas dokumendis ei selgitata. 2021. aasta mais märkis Terviseamet rasedate vaktsineerimise kohta käivas infomaterjalis, et rasedate vaktsineerimine on soovitatav sõltumata trimestrist, kusjuures soovitatav on kasutada just mRNA-vaktsiine.
Ravimiamet jagas aga 2022. aata jaanuaris sama eelpool viidatud EMA vaktsiinide ohutust kinnitavat teadet.
Arvamusuuring: BBC kaotab oma woke-meelsuse tõttu aina rohkem vaatajaid
Hiljutisest Suurbritannia arvamusküsitlusest selgus, et küsitlusfirma poolt nn töölisklassi esindajaks peetavad vaatajad jälgivad aina vähem Briti ringhäälingut BBC-d. Põhjus, miks nad kanalit vahetavad, peitub vastajate sõnul selles, et BBC ajab liialt woke-asja, vahendab The Daily Mail.
Enam kui 2000 osaleja seas läbi viidud küsitlusele vastanutest enam kui pooled hindasid, et BBC kvaliteet on langenud ja muutunud liialt poliitkorrektseks. Nii ongi tööliste seas praeguseks eelistused muutunud ja aina rohkem vaadatakse Suurbritannias selliseid konservatiivsema suunitlusega kanaleid, nagu GB News ja Talk TV.
Uuringu läbi viinud ettevõtte Public First esindaja ja partner James Frayne hoiatas Suurbritannia parlamendi ülemkojas ehk lordidekojas teemat kommenteerides, et töölisklassiga sarnane suhtumine ehk BBC asemel info otsimine teistest kanalitest, võib välja areneda ka teistes demograafilistes rühmades.
Lordidekojas nimelt uuritakse uudistekajastuse erapooletust muu hulgas sellistel teemadel, nagu kliimapööre ja immigratsioon. Uurimist juhtiv Beestoni paruness Tina Stowell märkis, et uudiste kajastamine peab vastama publiku ootustele, kajastada tuleb erinevaid vaatenurki ja vaatajatesse ei tohiks üleolevalt suhtuda.
BBC sattus mõni aeg tagasi Suurbritannias tähelepanu alla ka seetõttu, et seal kehtestatud värbamispoliitika reeglite kohaselt ei tohiks tööle võtta inimesi, kes suhtuvad tõrjuvalt nn mitmekesisuse ja kaasatuse teemadesse ehk juurutatavasse DEI-poliitikasse (Diversity, Equity and Inclusion – DEI).
Suured tänud tehtud töö eest! Olete fantastilised!
Suur tänu toetavate sõnade eest!