Inglismaa nelja heategevusorganisatsiooni korraldatud uuringus küsiti enam kui 350 eelkooliõpetajalt pandeemia ajal sündinud laste kohta. Kõige enam tõid õpetajad esile kõne- ja suhtlemisprobleeme, kusjuures 90% eelkooliõpetajaist täheldas raskustes õpilaste hulgas just keeleprobleeme, vahendab The Telegraph.
Ühendkuningriigi kõne- ja keeleorganisatsiooni (Speech and Language UK) tegevjuhi Jane Harrise sõnutsi ei suutnud nii mõnigi eelkoolis alustanud laps reageerida oma nimele. Harris leiab, et keeleoskusega pole varem kunagi varem nii paljud hädas oldud ja kui isegi hea kõne arenguga lapsi on keerukas harjutada näiteks tualettruumi kasutama, siis ilma keeleoskuseta on seda äärmiselt raske teha. Tegevjuht on veendunud, et nii valitsus kui ka lasteasutused peaksid probleemiga kiiresti tegelema ja tõdenud: „Ausalt öeldes oleme lihtsalt idioodid, kui me ei tegele teemaga varakult ja probleemi ei lahenda.“
Organisatsiooni Päästke Lapsed (Save the Children) poliitikadirektori Dan Paskinsi sõnutsi on nüüdse uuringu puhul tegemist julma meeldetuletusega, et kuigi pandeemia on lõppenud, kasvavad lapsed üles pikaajaliste tagajärgedega ja järsult on kasvanud eelkoolis alustanud laste keele arengu hilinemine.
Peale kõne- ja keelekeerukuste leidis 85% eelkooliõpetajatest, et raskustes õpilased on hädas ka eneseregulatsiooniga, mille hulka võib kuuluda laste suutmatus oma emotsioone juhtida. Õpetajatest 84% järgi on 2024. aastal kooliteed alustanud lastel ka rohkem tähelepanuhäireid ja keskendumisraskusi. Pisut vähem kui kolmveerandil õpilastest on muidki arenguprobleeme, näiteks ei osata kasutada tualettruumi, kusjuures laste soole- ja põieprobleemidele spetsialiseerunud heategevusorganisatsiooni Eric tegevjuhi Juliette Rayneri sõnutsi on pandeemia kasvatanud nende laste arvu, kes alustavad kooli mähkmetes.
Koroonapandeemia laastavatest tagajärgedest oleme kirjutanud ka varem. Näiteks pandeemia ajal sündinud või kooli alustanud lastest oleme pikemalt kirjutanud siin. Toona kirjeldasime, et uuringute järgi on pandeemia ajal sündinud lastest paljud arengus maha jäänud, lapsed saavutavad vaevalisemalt arenguetappe, nagu rääkimine, osutamine ja lehvitamine, ning et nende suhtlusoskus on kehvem võrreldes enne pandeemiat sündinud lastega. Ka algkooliõpilaste akadeemiline tase on märkimisväärselt madalam kui enne pandeemiat ja eelkooli lastest enam kui pooled alustasid õppetööd veel mähkmeid kandes.
Pandeemiaaja laste ja noorte sagedamat kõnepuudulikkust käsitleti ka USA kongressi erikomitee aruandes, kus toodi esile, et Ameerika logopeedidest 84% näeb nüüd rohkem emotsionaalsete või käitumisraskustega lapsi; 79% näeb rohkem hilinenud keele arengu või keeleprobleemidega lapsi ja 78% näeb rohkem sotsiaalse suhtlemise raskustega lapsi. Kongressi aruandes oli põhjusena peale sulgemismeetmete eraldi esile toodud, et lastele võis mõju ja seni teadmata tagajärgi avaldada ka pidev maski kandmine. Näiteks pelgasid paljud lapsed maski kandes kõneleda ja see on põhjustanud ebakindluse suhtlemises ning kaasa toonud väikelaste kõne- ja keelehäired.
Veel tasub märkimist, et Suurbritannia haridusamet on koolides alustanud ettevalmistusi õpilaste probleemse käitumise laineks, sest keerukasse teismeikka jõuavad lapsed, kelle sotsiaalsete oskuste areng koroonapiirangute tõttu enim kannatas ja kellel on seetõttu käitumisraskused juba välja arenenud.
