Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!
USA kongressi erikomisjoni aruandest tõime juba esile asjaolu, et koroonaviirusel on leitud selliseid bioloogilisi omadusi, mida looduses ei leidu ja mille puhul võib järeldada laboratoorset päritolu. Sama aruanne leidis ka, et sotsiaalse distantseerumise nõudel ei olnud teaduslikku alust ning näomaskide kasutegur oli madal või olematu. Seevastu on hakanud ilmnema hoopis nende meetmete muud negatiivsed tagajärjed, alustades kõikuma löönud usaldusest tervishoiusüsteemi vastu ja lõpetades inimestel tekkinud vaimse tervise probleemidega.
Sotsiaalse distantsi nõue “lihtsalt ilmus”
Koroonaviiruse tõrjumise meetmena võeti USA-s 2020. aasta märtsis kasutusele sotsiaalne distantseerumine ja 2 meetri reegel, mis kohustas inimesi füüsiliselt omavahel distantsi hoidma. Olgugi et tegemist oli pigem soovitusega, võeti meede kiiresti kasutusele paljudes riikides, sh Eestis. Näiteks pidid paljud kauplused jm ettevõtted piirama klientide arvu, kes samal ajal poes võisid viibida. Põrandatele märgiti seisukohad, et tagada nõutud vahemaa näiteks järjekorras seisvate inimeste vahel. Just seda, et paljudes ärides või asutustest seda nõuet ruumipuudusel võimalik täita ei olnud, oli peamine ajend, miks tuli ajutiselt ettevõtteid sulgeda, kogunemisi ja muid üritusi keelata ja ka õpilased koduõppele suunata.
Kongressi aruande järgi ei olnud aga distanseerumise nõudel teaduslikku alust, mis oleks meetme tõhusust kinnitanud. Enamgi veel, 2023. aastal tunnistasid Valge Maja koroonapoliitika koordinaator dr Anthony Fauci ning tollane olulise terviseameti ehk rahvuslike terviseinstituutide (National Institutes of Health – NIH) direktor dr Francis Collins, et kahe meetri distantsinõue “lihtsalt ilmus” ning tegemist oli empiirilise oletusega. Ka 2024. aastal on Fauci korduvalt kinnitanud, et kahe meetri distantsinõuet ei toetanud teadusuuringud, aga väitnud, et meetme rakendamise eest vastutas haiguste tõrje ja ennetuskeskus (Centers for Disease Control and Prevention – CDC). Hoolimata asjaolust, et meetme asjakohasust ei kinnitanud uuringud ja USA-s oli tegu CDC soovitusega, mitte kohustusega, jäi nõue kehtima kuni 2022. aasta augustini.
Mask ei olnud efektiivne vahend takistama viiruse levikut
Kongressi aruande järgi iseloomustab koroonapandeemia ajal antud näomaskide kandmise esimesi suuniseid ebajärjekindlus ja segadus. Alguses ei soovitanud tervishoiuasutused- ja organisatsioonid (CDC, WHO jt) üldse kellelgi teisel maske kanda, kui vaid haigetel ja tervishoiutöötajatel. Rõhutati, et maskid pakuvad tervetele inimestele piiratud kaitset. Kuid 2020. aasta aprillis muutis CDC seisukohta ja soovitas vabatahtliku lisameetmena kasutada mistahes näokatet seal, kus viiruse levik on suur. Seejärel anti soovitus kohustada kõiki ühiskondlikult kasutatavates ruumides maski kandma, ehkki otsus, kas seda tehti jäi osariikide tasemele. Alates 2021. aasta aprillist andsid USA terviseametnikud välja aga järjepanu segaseid signaale – kord võisid vaktsineeritud maskist loobuda, siis jälle mitte. Igaüks meist võib meenutada kummalisi stseene, kus restorani tulevad inimesed maskistatult, kuid lauda istudes võivad maski eest võtta, nagu viirus sel juhul ei leviks.
Alles 2022. aasta veebruaris teatas CDC, et kuna vaktsiinid on saadaval, ravi parem ja viiruse tuvastamine edukam, võib hakata maskist loobuma. 2022. aasta aprilliks tühistati maskikohustus peaaegu kõigis USA osariikides.
Igal juhul võttis tervishoiuteadlasi koondav organisatsioon Cochrane Collaboration maskide asjakohasuse kokku ülevaateuuringus, kus leidis, et mistahes tüüpi mask mõjutas väga vähe respiratoorsesse viirushaigusesse nakatumist või ei mõjutanud üldse. Mõju oli nullilähedane olenemata sellest, kas kanda riidest maski, meditsiinilist maski või N95/P2 respiraatorit. Kongressi aruande järgi on need tulemused otseses vastuolus tervishoiuasutuste kehtestatud nõudega kanda maski igal pool ja peaaegu kogu koroonakriisi ajal. Nii ongi koroonaviirusesse nakatumiste hulk olnud peaaegu sama nii maskikohustusega osariikides kui ka ilma kohustuseta osariikides. Kongressi aruandes sedastatakse, et CDC valis esitlemiseks andmed, mis sobiksid nende kirjeldusega maskide tõhususe kohta.
Arusaadav on, kui haiguspuhangu alguses, mil on vähe andmeid ja valitseb paanika, antakse suuniseid ja kehtestatakse meetmeid, mis ei tugine uuringutele. Aga koroonaviiruse kohta saabus uut infot tohutu kiirusega, kuid rangete meetmete juures uutel teadmistel erilist mõju ei olnud. Tervishoiuasutused andsid vastuolulisi suuniseid, mõtlesid pidevalt ümber ning otsustes tuginesid puudulikele uuringutele.
Maskikohustus laste puhul võis põhjustada rohkem kahju kui kasu
Peale selle, et täiskasvanute puhul ei olnud maskidest erilist kasu, tõdeti kongressi aruandes, et laste puhul võis maskikohustus põhjustada hoopis kahju. USA koolides kehtis laiaulatuslik maskikohustus 2020. aasta aprillist 2022. aasta veebruarini, mis kohaldus kõigi 2. eluaastast vanemate laste, õpetajate, töötajate ja külaliste puhul. WHO seevastu ei soovitanud alla 5-aastastel maski kanda, sest nende haigestumise risk oli madal ja mask ei ole lapse üldistes huvides. WHO sõnutsi ei suuda enamik nii väikeseid lapsi maski korralikult ja tõhusalt kanda. Veel soovitas WHO, et kuni 11-aastased lapsed ei peaks kogu aeg maski kandma, sest see võib negatiivselt mõjutada nende arengut, kusjuures eriti tõsine mõju võib olla maskikandmise kohustus füüsilise tegevuse juures.
Kusjuures lastele kohaldatud meetmete puhul oli oluline asjaolu, et koroonaviirus ise lastele ohtu ei kujutanud. Näiteks on 2020. aasta mais Journal of the American Medical Association (JAMA) avaldatud Põhja-Ameerika lastehaiglate ülevaates on märgitud, et lapsi ohustab gripp palju rohkem kui COVID-19. Isegi selle varase teadmise juures pidid lapsed ikkagi kandma maski hädavajalikust rohkem ja palju kauem. Kuid pideval maski kandmisel võib lastele olla veel muidki, seni teadmata tagajärgi. Näiteks väikelaste kõne- ja keelehäired, sest paljud maski kandnud lapsed pelgasid maski kandes rääkida ja see põhjustas ebakindluse suhtlemises. Ameerika kõne-keele-kõrvaühing ongi avaldanud 2024. aastal uuringu, mille järgi kaks kolmandikku uuringus osalenud logopeedidest teatas, et alates 2020. aastast on klientide pöördumiste arv suurenenud.
Lõpetuseks leitakse kongressi aruandes, et teadust ja fakte ning väikelaste maskikandmise kahjulikkust eirates olid rahvatervise eest vastutajate otsused ebaõiglased ning drakooniliste meetmete tagajärjed ei ole veel praegugi täielikult teada. Distantsinõude ja maskikohustuse kohta jagatud teabe alusel on ilmselt põhjust meenutada ka USA toidu- ja ravimiameti tulevase (Food and Drug Administration – FDA) juhi Marty Makary sõnu, et koroonapandeemia ajal oli USA valitsus suurim valeinfo jagaja.
