Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!
Komisjoni avaldatud aruande järgi on koroonaviirusel bioloogilisi omadusi, mida looduses ei leidu ja mille puhul võib järeldada laboratoorset päritolu. Leidub ka tõendeid, mis toetavad viiruse ühekordset jõudmist inimestesse, aga seda mitte mitmekordse edasikandumisega loomadelt inimestele, vahendab The Daily Mail.
Aruandes märgiti, et Wuhanis, kus Covid-19 avastati, paikneb Hiina suurim ülemiste hingamisteede viiruste uurimislabor – Wuhani Viroloogia Instituut (WIV). Seal uuritakse sageli, kuidas muuta viiruseid geneetiliselt virulentsemaks või inimesele nakkavamakas. Kusjuures aruande järgi uuritakse õhu kaudu levivaid viiruseid sageli madalate bioohutusnõuetega laboris, nt ei ole nõutud kvaliteetseid kaitsevahendeid ja personalil on leebemad kaitsevarustuse kandmise nõuded. Olgugi et säärast uurimissuunda peetakse enam kui ohtlikuks, kaitstakse uurimissuuna vajadust väidetega, et nii saab mõista viiruste arengut, leida ravi ja luua vaktsiine.
Erikomitee viitas oma töös ka USA luurearuannetele, mille järgi WIVi mitmed teadlased haigestusid 2019. aasta sügisel koroonataolise viirusega ning et puuduvad otsesed tõendid, seostamaks viirust lähedal asuva Wuhani elusloomade turu või selle tarneahelaga. Loomalt inimesele ülekandumist on uurinud nii USA kui ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), aga kõigist pingutustest hoolimata, ei ole turul või turu tarneahelas tuvastatud ühtegi looma, kes oleks kandnud viirust. Võrdluseks on mainitud 2002. aasta SARSi ja 2012. aasta MERSi, kus mõlemal juhul leiti nakatunud loomad ning esmanakatunute kokkupuude loomadega. Kuid Harvardi ülikooli molekulaarbioloogi dr Alina Chani sõnutsi oli COVID-19 puhul märke pigem sellest, et viirus ringles esmalt inimeste seas ja alles siis jõudis Wuhani turule. Ehk teisisõnu, nagu USA luurearuannetes, nii ka käesoleva aruande järgi, olid enne pandeemia algust ehk 2019. aasta sügisel mitmed WIVi töötajad haigestunud viirusega, mille sümptomid olid koroonaviirusega sarnased.
Varem kuulutati vandenõuteooriaks
Viiruse laboripäritolu eitamiseks on varasemalt viiruste uurimisega seotud teadlasringkondades tehtud märkimisväärseid jõupingutusi. Näiteks avaldas teadusajakiri The Lancet juba 2020. aasta märtsis 27 selles valdkonnas tunnustatud teadlase avaliku kirja, milles teatati: “Üheskoos mõistame tugevalt hukka vandenõuteooriad, mille järgi COVID-19 pole looduslikku päritolu.” Kuna allakirjutanute näol oli tõesti tegemist teadusmaailmas oma ala tippudeks peetavate prominentsete tegijatega, siis see iseeneest hakkas töötama argumendina kõigi laboripäritolu võimalikkusest rääkivate inimeste vastu ja iga järgmine faktikontroll sai sellest artiklist teha malaka, millega skeptiliselt fakte uurivale inimesele lajatada. See puudutas näiteks ka tsensuuri sotsiaalmeedias – Facebookis oli kuni 2021. aasta maini keelatud öelda, et viirus võis pärineda laborist ja sellised väited eemaldati. See, et viidatud kirja 27-st allakirjutanud teadlasest 26-l olid otsesed tööalased seosed sama Wuhani teaduslaboriga ehk neil oli huvide konflikt, tuli välja alles hiljem.
Laboripäritolu eitasid algselt ka maailma mõjukaimaid koroonakriisi tervisepoliitika suunajad. Näiteks USA koroonakriisi “näoks” kujunenud Valge Maja koroonapoliitika koordinaator Anthony Fauci nimetas kirjas kolleegile laboripäritolust rääkimist “säravaks asjasks, mis aja jooksul ära kaob”. Tegelikult aga oli ka Faucil selles teemas otsene huvide konflikt. Tema juhitav asutus allergia- ja nakkushaiguste instituut (National Institute of Allergy and Infectious Diseases – NIAID) oli koroonaviiruste võimestamise katseid Wuhani Viroloogia Instituudis rahastanud juba aastast 2014 ja ei ole välistatud, et Covid-19 viirust arendati just nende grantide toel.
Eestis on viiruse laboripäritolu kõige jõulisemalt eitanud Tartu Ülikooli viroloog ja koroonakriisi aegne teadusnõukoja liige Andres Merits, kes väidetavalt ainsa eestlasena Wuhani Viroloogia Instituuti külastanud. 2020. aasta mais ütles ütles ta, et peab viiruse laborist lekkimist äärmiselt ebatõenäoliseks. 2023. aastaks, kui viiruse laboripäritolu aina selgemaks sai ja selle tõenäosust tunnistasid juba mitmed USA ametiasutused, kaitses ta endiselt seisukohta, et tegemist on “loodusliku, mittemanipuleeritud ja mittekimäärse viirusega.” Samas laborist lahti pääsemise võimalikkust ta enam otseselt vaidlustada ei julgenud ja pidas seda usuküsimuseks. Oleme viiruse laboripäritolu teemal varem põhjalikult kirjutanud siin.
