VIDEO. Intervjuu. Kaarel Ots: kas kahanev Euroopa suudaks kliima ära päästa?
Osa 3: miks mõned poliitikud inimest CO2-te emiteerivaks haiguseks nimetavad?
Tallinna börsi juht Kaarel Ots küsib Vabaduste Portaalile antud intervjuus, millist konkreetset kasu kliima saab, kui Euroopal õnnestub CO2-null saavutada? Isegi kui võtta aluseks usk, et inimtekkeline CO2 muudab kliimat, peab tema sõnul arvestama tõsiasja, et vananeva ja kahaneva rahvastikuga Euroopa CO2-emissioonid moodustavad maailma koguemissioonidest vähem kui kümnendiku. Samal ajal on Hiina ja India osakaal kahepeale kokku ca 40% ning kasvab endiselt. “Ma olen siin isegi kohtunud päris tarkade-intelligentseta inimestega, kes ütlevad, et midagi peab ju tegema. Muidu tulevad kliimapagulased või juhtub midagi väga-väga halba. Siis ma olengi küsinud, et kui Euroopa teeb oma plaanid teoks, milline on mõju Maa temperatuurile 10 aasta pärast, 20 aasta pärast, 30 aasta pärast?” küsib Ots. “Kas see, et me midagi teeme, kaalub üles selle, et järeltulvad põlved peavad elama halvemini?”
Kaarel Otsaga tehtud kolmeosalise intervjuu viimane osa. Vaata ka esimest ja teist osa!
Suur tänu Kaarel Otsale Euroopa praeguse kõige suurema probleemi analüüsimise eest!
Lisan niipalju, et nn. Kliima-Viimsepäeva kirikul ja tema CO2 indulgentside äril on hämmastavaid sarnasusi kunagise Rooma-katoliku kiriku kurva kogemusega, sooviga koguda kiiresti palju raha uue Peetri kiriku ehitamiseks Rooma linna. Kaarel Ots analüüsib väga hästi kaasaegsete kliimateadlaste usupõhist dogmaatikat, mis päädib isegi õnnetu lapse, püha Greta inetuvõitu ärakasutamisega.
Ausad kliimateadlased on ammu rääkinud soojematest ja külmematest perioodidest Euroopas, vähemalt viimase nelja tuhanse aasta vältel. Meile räägitakse täna inimtekkelisest kliima soojenemisest, alates nn. Tööstusrevolutsioonist, ca 1850. Tegelikult lõppes just sellel ajal nn. Euroopa Väike Jääaeg, mis kestis vahemikus ca 1350. kuni ca 1850. ja mitte arenev tööstus ei põhjustanud ilmselt kliima soojenemist, vaid tööstus kasutas ära soojemat kliimat Euroopas. Tutvustada võiks ka nn.Milankovitchi astronoomilisi tsükleid, mis põhinevad Päikese ja Maa omavahelisel veidi muutuval kaugusel ja Maa pöörlemistelje järk-järgulistel muutustel. Kliima meie planeedil on väga mitmetest teguritest sõltuv, keeruline süsteem, mille paratamatud muutused on tänaseks kahjuks rakendatud Kliima-Viimsepäeva kiriku propaganda dogmade levitamiseks. Pole võimatu, et Kliima-Viimsepäeva krik on loodud just asendamaks ristiusu taandumisest tühjaks jäänud ala (“turgu”?) eurooplaste hinges. Inimestele on läbi aastatuhandete olnud omana mingite ohvrite või palvete toomine oma loomupärase süütunde leevendamiseks, parema tuleviku lootuses. – Nüüd on see inimestele loomulik tunne, pürgimus headuse poole, kahjuks suunatud uue, Kliima-Viimsepäeva religiooni masinavärki teenima.
KliimaTEADLASED on kuhugi kadunud…