Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!
Jaagus selgitab, et kliima muutumine ei ole midagi ebatavalist ega peaks meid nii väga muretsema panema. Ta märgib siiski, et kaasaegne kliimamuutus on erakordne, kuna on toimunud varasema ajaga võrreldes suhteliselt lühikese aja jooksul. Näiteks Eestis on alates 1950ndatest aastatest soojenemine olnud suurem kui planeedil keskmiselt ehk enam kui kaks kraadi – eelkõige puudutab see talvist ilmastikku.
Seda, et Maa kliima on soojenenud, keegi ei vaidlustagi, ent küsimus on paljude jaoks selles, kas tegemist on loomuliku nähtuse või inimesest põhjustatud muutusega. Jaaguse sõnul on soojenemisel 20. sajandil olnud ka looduslikud põhjused, nagu päikese aktiivsuse muutus, kuid selle mõjud lõppesid tema sõnul juba sajandi lõpus. “Et see soojenemine on jätkunud, seda peetakse ikka esmajoones inimkonna poolt tekitatud mõjuks,” viitab ta tõsiasjale, et fossiilkütuseid põletades lisandub atmosfääri CO2-te, millel on soojendav efekt. Soojenemisega kaasnevad ka mõned ilmastikumuutused ehk meil on rohkem kuumalaineid ja rohkem sadameid, kuid Jaaguse sõnul on ka sellistel muutustel looduslikud piirid ning neid ei peaks üle tähtsustama. “Liiga suur alarmism ja pessimism tuleviku suhtes ei ole minu arvates õigustatud,” ütleb ta. “On teisi ja palju ohtlikumaid antropogeenseid muutusi, mis võivad inimkonna eksistentsi palju varem ja palju tõsisemalt ohustada, nagu kasvõi näiteks saastamine, igasuguste mürkainete jõudmine joogivette ja pinnasesse, rääkimata sõdadest,” ütleb Jaagus, lisades, et kliima puhul peaks inimese esmane ülesanne olema sellega kohaneda, nagu on tehtud ka kõigi varasemate kliimamuutuste puhul.
Palun veidigi tõde! – Euroopa kliima on läbi viimase viie aastatuhande pidevalt muutunud – nagu sinusoid – külmemad ja kuumemead perioodid vahelduvad pidevalt ja ilma mingi vähegi arvestatava inimtegevuse mõjuta! Viimane külmem periood oli nn. Väike Jääaeg, ca 1350. – ca 1850. ja selle kulminatsioon oli 17. sajandi keskel, millal Eestis polnud suvesid, kus vili valmiks. – Selle külma katastroofi mälestuseks on näiteks Palmse mõisa läheduses nn. kivikangrud – taupoegade suvise töö ainus vili, kuna söögivili ei valminudki ja ainult mõisa aitade viljavaru aitas ellu jääda.
Euroopa koobaste stalaktiidid / stalakmiidid, arktilise jää puurimise proovid, merepõhja muda ladestuste proovisüdamikud – kõik näitavad viimase vähemalt viie aastatuhande looduslikke kliima / temperatuuri kõikumisi ja aastast ca 1850. lõppes juhtumisi järjekordne, nn. Väike Jääaeg ja algas loomulik soojenemine – ja mitte auruvedurid ei kütnud kliimat äkitselt “inimtekkeliselt” kuumaks!
Tõde paluda saab vist ainult vanematelt teadlastelt, kes karjääri enam teha ei taha, on juba pensionil või kes mingil muul moel ei sõltu riiklikust rahastusest.
Noored teadlased, kes tahavad karjääri teha ja edasi jõuda, nemad ei saa tõtt rääkida. Nemad peavad rääkima seda mida riiklike narratiividega ette nähtud. Muidu on neil “lips läbi”.
Niiväga kurb on kogeda jälle Nõukogude Liitu, nõukogude inimesi.
… ja neid jätkub… olgu riigikord, milline tahes aga ikka hakkab see riik kinni maksma mingisuguseid ideoloogiad!
Kõik see jutt ei arvesta üldse demograafilisi suundumusi.
Inimesed on tootjad ja tarbijad. Just tootja-rahvad on need kes hakkavad varsti vähenema. Sellega väheneb omakorda tootmine ja tarbimine.
Üldse ei tasuks karta, et hiinlased tarbivad ära kõik Siberi metsad ja maavarad. Hiinas on juba iive negatiivne. Praegu nad tarbivadki Siberi puitu ja maavarasid kõige intensiivsemalt, edas-pidi hakkab see vähenema – kui hiina rahvas hakkab vähenema siis hakkavad nad ju vajama ka vähem puitu ja maavarasid.
(neegrid kindlasti Siberisse tööle ei lähe, nad ei tule enam Euroopasse ka, kui euroopa põlisrahvad neid enam ülal pidada ei jaksa)
Mingi aeg tagasi panin siin ülesse pildi euroopa kaardist illustreerimaks euroopa negatiivset iivet (et mitu last sünnib euroopas ühe naise kohta). Panen selle pildi siin kordusena uuesti.
Ka teistes tootja-riikides (USA-s, Jaapanis, Lõuna-Koreas) on iive negatiivne – internetist leiab andmed. Kes teemasse süveneb ja andmeid kokku paneb, see näeb, et tootja-rahvad hakkavad vähenema kindlasti kiiremini, kui kliima muutuda jõuab.
Seega ei ole ka tegelikku kliima-probleemi. On lihtsalt poliitiline “jutu-mäng”.
Majandus peab vaatamata rahvaarvule siiski kasvama, muidu võiks ideaalis küll ka tarbimine väheneda. Probleem on ka selles, et majanduskasvuks vajaminevaid tarbijaid leiab veel kohtadest, kus varem majandustegevus on olnud minimaalne.
Kes teab!? -kui neegrid hakkaksid sama aktiivselt tööd rabama nagu valge rass ja asiaadid, või-olla hakkaks siis ka neid sündima nii vähe, et nende iive muutuks negatiivseks.
Sellisel juhul ei saa ikkagi majandus kasvada.
Nagu ülal-pool öeldud: inimesed on ju tootjad ja tarbijad – mõlemad korraga. Kui nende arv väheneb siis ei saa ka majandus kuidagi kasvada!