VIDEO. Intervjuu. Bioloog ja loodusemees Arne Ader kliimast: kriisi ei ole
"Kui vaatame eluslooduse arengut, siis selle arengu jooksul on olnud palju kuumemaid perioode."
Kas meil on kliimaga mingi probleem? Probleemi võib ju näha, kuid kriisi mitte, ütleb bioloog ja loodusfotograaf Arne Ader. Tõsiasi on tema sõnul see, et toimunud on kerge soojenemine ja seda on Eestigi looduses näha – näiteks tamm kasvab meil siin nüüd paremini ja kuusk halvemini. Ent sellised muutused ei ole midagi enneolematut. „Kui me vaatame eluslooduse, suuremate organismide arengut, mida on olnud natuke alla poole miljardi aasta, siis selle arengu jooksul on olnud väga palju kuumemaid perioode,“ selgitab Ader.„Praegu me oleme pikemat skaalat vaadates suhteliselt jahedas osas ja veel pikemat skaalat vaadates tuleb ka öelda, et ega see järgmine jääaeg on ikkagi tulemas,“ lisab ta.
Ader, kes nimetab end ka vabakutseliseks loodusemeheks, ütleb kliimamuutustest rääkides, et teaduslik vaidlus sel teemal jätkub. Näiteks on tema soovitus lisaks ÜRO kliimapaneeli (IPCC) aruannetele, millest ka Eesti valitsus lähtub, tutvuda ka nende teadlaste töödega, kes neis aruannetes esitatule vastu vaidlevad ja keda seetõttu kliimaskeptikuteks kutsuma on hakatud. Saates tuleb juttu näiteks ka CO2-st ja sellest, et seda gaasi heiteks nimetades unustatakse, et see on taimedele vajalik ehk ilma selleta mingit elu ei oleks.
Kliima kõrval tuleb juttu ka käegakatsutavatest loodushoiuga seotud probleemidest – vajadusest meie metsi säästa ja murest fosforiidi kaevandamise võimalikkuse ning sellega seotud tagajärgede pärast. Saatejuht on Hannes Sarv.
Toeta Vabaduste portaali. Jõulukampaaniaga kogume 25000€ uueks poolaastaks.
TOETA SOBIVA SUMMAGA TÄNASeotud artiklid
5. aug. 2024
Dr. Jessica Weinkle: ülepaisutatud kliimakahjudest, kliimatööstuse toimimisest ja noorte kliimaärevusest
22. jaan. 2024
Analüüs: PLANEEDI KEEMISAJASTU – puutumatu valeinfo ehk millal faktikontroll vaikib, 1. osa
3. juuni 2024
Ise räägin, ise korrigeerin 🙂 Üks pisike apsakas on sattunud jutu sisse (ajahetk 18:44). Atlantilise kliimastaadiumi ajal oli meie maa kliima praegusega võrreldes umbes kaks kraadi soojem, mitte kaks korda soojem!