Enne suurpuhastust oli Vietnami Panga hinnangul riigis ligikaudu 200 miljonit pangakontot, kuid pärast nn süsteemi puhastust jäi järele ligikaudu 113 miljonit erakontot ja 711 000 ettevõtte kontot. Võimude sõnutsi olid paljud kustutatud kontod kaua olnud kasutuseta ja neid ei olnud biomeetrilise digi-ID-ga kinnitatud. Võimude hinnangul oli vaja sellised kontod kustutada, et võidelda küberkuritegevuse ja pettustega. Kriitikud aga leiavad, et tegemist on pigem osaga suuremast digipöördest, mille eesmärk on uuendada riigi infosüsteeme ja edendada sularahavabadust.
Kontode kustutamise keskmes on uus elektroonilise identifitseerimise ja autentimise eeskiri, mis võeti vastu mullu juulis ja mis jõustus tänavu juulis. Selle alusel peavad kõik ettevõtted ja eraisikud oma pangakonto biomeetriliste andmete abil kinnitama ja lubama seda kontrollida. Isik peab selleks kasutama NFC-kiibipõhist isikutunnistust, millele on salvestatud näokujutis, või VNeID-rakenduse 2. taseme kontot, mille avamiseks tuleb esitada sõrmejälje skaneering. Kõik pangakontod, mida ei olnud 1. septembriks sel viisil kinnitatud, külmutati ja seejärel suleti.
Vietnami Panga esindaja Pham Anh Tuan nimetas juunis peetud konverentsil „Sularahata päev” toona veel eesootavat pangakontode sulgemist “andmete puhastamise revolutsiooniks”. Põhjenduseks toodi vajadus moderniseerida IT-süsteeme, tagada turvalisust ning võidelda rahapesu ja viimasel ajal laialt levinud pettustega, nt võltskontod, õigustamata omanikud või rahapesu digipangas. Tuan selgitas, et esmalt külmutatakse ja seejärel suletakse kõik kontod, millel puuduvad biomeetrilised andmed, et vältida pettuseid ja kelmusi. Sama oluline on võimude jaoks ka sularahata maksed, mille kohta Tuan sõnas: “Pärast seitset aastat jõupingutusi sularahata maksete nimel, liigume tegeliku tõhususe suunas.” Panga esindaja leiab, et digimaksed ei ole lihtsalt meetod teha ülekandeid, vaid tegemist on strateegilise vahendiga, mis ühendab kõik sektorid digikeskkonda.
Igal juhul on kustutatud pangakontode hulk märkimisväärne ja võib arvutada, et võimud peavad seega 43% kõigist riigi pangakontodest võltsitud isikutele kuulunuiks ja neid kasutati rahapesuks või muudeks kuritegudeks. Kriitikute hinnangul on aga miljonite pangakontode taga pigem inimesed, kes ei soovinud biomeetrilisi andmeid jagada või lihtsalt ei osanud seda teha. Täpseid andmeid suletud pangakontode omanike kohta ei ole avaldatud ega ole seda ilmselt uuritudki. Seejuures pole biomeetrilised andmed kohustuslikud üksnes konto registreerimisel, vaid ka teatud veebitehingute puhul. Eriti rängalt mõjutavad reeglid välismaalaseid, kuna neil on kohustus isiklikult kohale tulla ja veebivõimalused on piiratud.
Pole enam ainult kommunistlike riikide käitumismuster
Vietnami otsus sulgeda pangakontod ei ole siiski erandlik. Viimastel aastatel on valitsused ja pangad kogu maailmas klientide raha külmutanud miljoneid, viidates pettusele, sanktsioonidele või regulatsioonidele. Näiteks on Hiina kommunislik võim kaunikesti varmas kodanike pangakontosid sulgema või külmutama mistahes põhjusel, kuid eriti siis, kui kodanik on olnud poliitiliselt aktiivne või olnud võimukriitiline (loe näiteid siit, siit ja siit).
Kahjuks ei soovi suundmusest maha jääda ka lääneriigid. Näiteks tunnistas finantsteenuse osutaja PayPal, et sulges koroonakriisi ajal klientide pangakontosid seetõttu, et nende “tegevuse iseloom” ei vastanud panga reeglitele. Teisisõnu jäid kontost ilma kliendid, kes avaldasid arvamust koroonameetmete kohta, näiteks koolide sulgemise või kohustusliku vaktsineerimise vastu. Sarnane oli kliimarealismi edendava organisatsioon Clinteli juhtum, kelle konto rahaülekandeid pakkuva ettevõtte Wise juures suleti peagi pärast avamist. Clintel kahtlustas, et sulgemise põhjus võis peituda nende selgelt välja öeldud hinnangus, et maailmas ei ole kliimaalast hädaolukorda.
Ühendkuningriigis on olukord aga veelgi karmim. Isikute kontod võidakse külmutada „konto külmutamise korralduste” alusel ning rahapesuvastased seadused tähendavad, et isegi tavakliendid võivad silmitsi seista ootamatu külmutamise või sulgemisega, sest isik pole vastanud “nõuetele”. Näiteks Suurbritannia poliitikut ja saatejuhti Nigel Farage’i selline saatus tabaski. Poliitiku kodupank otsustas tema pangakonto sulgeda ootamatult ja ilma selgitusteta. Farage’il õnnestus välja selgitada, et konto suleti poliitideoloogilistel põhjustel ehk tema vaadete tõttu. Konservatiivne Farage oli Ühendkuningriigis üks peamisi Euroopa Liidust väljaastumise kampaania esindusnägusid, ta kritiseerib riigi immigratsioonipoliitikat jm.
Meenutamist väärib ka Kanada veokijuhide 2022. aasta juhtum, kus võimud külmutasid ilma kohtumenetluseta koroonameetmete vastu protestinute pangakontosid ja ka krüptokontosid, kasutades selleks hädaolukorra seadust. Seaduse pretsedenditu kasutamine sai juba toona tugevat kriitikat ning Kanada kohus tegi mullu veebruaris ka otsuse, mille kohaselt ei olnud õigustatud seadust nii kasutada. “Ta (Trudeau – HS) sai kohtus natuke vastu näppe, kuid protestide ajal ta mitte ainult ei kasutanud militariseeritud politseijõudu, et protestijaid laiali ajada, vaid külmutas ka nende pangakontod koostöös pankadega. Selline näeb välja korporatism, riigi ja majandusliku võimu kokku sulandumine,” kommenteeris psühhiaater ja bioeetika ekspert dr Aaron Kheriaty Vabaduste portaalile antud intervjuus ja lisas, et sarnast võimude käitumist võis koroonakriisi ajal näha globaalselt.
Kõikjal väidavad ametivõimud, et need meetmed aitavad vältida rahapesu ja finantskuritegusid. Kriitikud osutavad aga riskidele ning tõsiasjale, et tsentraliseeritud süsteemid tähendavad, et kodaniku raha eksisteerib pankade või riigi loal. Reguleerivad ja poliitilised tuuled võivad viia ootamatute välistamiste, vigade või isegi kuritarvitusteni, millele klientidel on enamasti vähe võimalusi reageerida.
