Austraalias jõustus maailma esimese riigina mullu detsembris täies mahus sotsiaalmeediakeeld noorematele kui 16-aastastele. Chicago ülikooli Becker Friedmani instituudi teadlased on keelu tulemuste kohta avaldanud uuringu „Miks keelud ebaõnnestuvad: pöördepunktid ja Austraalia sotsiaalmeediakeeld”, milles selgub, et enamik noori ei järgi seadust ega kavatsegi seda teha, kirjutab Reclaim The Net.
Teadlased küsitlesid tänavu märtsist aprillini 746 Austraalia teismelist. Selgus, et 14–15-aastastest järgib keeldu vaid umbes 27% ja muljetavaldav enamus ehk ülejäänud 73% kasutab endiselt kümmet platvormi – Facebooki, Instagrami, Snapchati, TikToki, X-i, YouTube’i, Redditit, Twitchi, Threadsi või Kicki –, mis on seadusega noorte jaoks keelatud.
Teismelised kasutavad sotsiaalmeediat edasi mitte seepärast, et nad ei ole keeluga kursis, sest teadlikkus on peaaegu täielik ehk 86%. Kuid noored on väga hästi kursis, et seaduse eiramise eest ei ähvarda neid ükski tagajärg. Peaaegu pooled ehk 47% teab õigesti, et seadus paneb kogu vastutuse platvormidele, ähvardades platvorme kuni 49,5 miljoni Austraalia dollari (u 30,5 miljonit eurot) suuruse trahviga. Vaid 22% noortest arvab, et keelu ignoreerimisega kaasnevad mingid tagajärjed. Igal juhul on enamik noori järeldanud, et seadus pole nendele suunatud.
Teismelistest 75% leiab, et sotsiaalmeediakeeldu on võimalik ületada väga lihtsasti või minimaalse vaevaga. Kõige levinumate viisidena nimetavad noored, et valetavad vanust kinnitusküsimustes (57%), sisestavad kontot registreerides vale sünnikuupäeva (44%), laenavad vanema või vanema õe-venna kontot (42%) ja kasutavad VPN-i (30%). Veerandi sõnutsi aitas lapsevanem või vanem vend-õde registreerida uue konto. Kusjuures uuringus osalenutest 64% tõdes, et platvormid polegi neid viie kuuga leidnud ja nende kontosid pole kunagi kinni pandud.
Teadlased küsisid teismelistelt veel, kui paljud eakaaslastest peaks lõpetama sotsiaalmeedia kasutuse enne, kui samuti loobuvad platvormidest? Keskmine vastus oli, et 69% eakaaslastest peaks olema platvormide kasutuse lõpetanud. See tulemus ei muutunud ka siis, kui teadlased muutsid küsimuse sõnastust, nt nimetasid võrdlusrühmana eakaaslaseid, klassikaaslaseid, kogu kooli jts. Iga variandi puhul peaks vähemalt 62-69% teistest platvormidelt lahkuma ja alles siis loobuks ka vastaja.
Uuringust koorus veel üks kurb tõsiasi. Nimelt leidis 47% küsitletud teismelistest, et keelust peavad kinni vähem populaarsed lapsed ja suurema sotsiaalse mõjuga noored on tõenäoliselt sotsiaalmeediasse jäänud. Platvorme endiselt kasutavatest noortest leidis 52%, et reeglite järgijad on igal juhul vähem populaarsed. Vaid 5% leidis, et reeglite järgijad on populaarsemad. Autorid näitlikustavad asjaolu suitsetamisega, millest populaarsemad noored loobusid esimestena. Seejärel loobusid nende sõbrad ja ajaga muutusid suitsetajad sotsiaalsetes võrgustikes aina vähem populaarseks. Austraalia sotsiaalmeediakeeluga sellist sotsiaalset muutust pole märgata, küll aga vastupidist. Populaarsed lapsed jäävad platvormidele, vähem populaarsed lapsed lahkuvad. Sotsiaalmeedias olla on endiselt äge.
Kokkuvõtvalt on Austraalia loonud seaduse, mida sihtrühm peab lihtsaks eirata ning ei järgi ega kavatsegi seda järgida. Uuringu autorid eeldavad, et seadust täitvate noorte hulk kahaneb ajas veelgi. Keeld pole ka mitte mingil moel muutnud sotsiaalset keskkonda, mis oli selle üks eesmärke. Küll aga õpetab noortele, kuidas seadused “toimivad”, kui need on loodud nende kohta, aga mitte nende jaoks. Samuti õpivad noored, kuidas seaduseid ei peagi alati järgima.
Maailma riigid kappavad sotsiaalmeediakeelu plaanidega edasi
Teatavasti inspireeris Austraalia sotsiaalmeediakeeld kogu ülejäänud maailma. Nii on üha enamad riigid teatanud sarnastest plaanidest. Euroopa riikidest tormavad esiridades pimesi näiteks Prantsusmaa, Taani, Hispaania, Austria, Norra, Küpros, Itaalia, Poola, Iirimaa ja Kreeka.
Lahendust peavad suurepäraseks ka Euroopa Liidu ametid. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas juba mullu sügisel, et jälgib Austraalia näidet isiklikult ja rääkis vajadusest kontroll kehtestada ka nüüd. Euroopa Parlament astus samuti soovitajate ridadesse ja Euroopa Komisjon küpsetas tohutu kiirusega valmis vanusekontrolli rakenduse. Nüüd kinnitab von der Leyen, et spetsialistide töörühm rabab palehigis töötada, et suveks valmis saada EL sotsiaalmeediareeglid. Praeguste teadete järgi paistab komisjoni tahtvat, et moel või teisel jõuaks kõik liikmesriigid sotsiaalmeediakeelu kehtestada selle aasta lõpuks.
Samal ajal ilmnevad uuringud keelu tegelikust toimivusest, nagu Austraalias, kus peaaegu keegi ei järgi ega kavatsegi keeldu järgida. Suurbritannia pole küll veel kehtestanud sotsiaalmeediakeeldu noortele, aga nõuab vanusekontrolli teatud veebilehtedel. Ka sealsed tulemused ei hiilga kasude ja mõistlikkusega. Turvalisuse ja privaatsuse valdkonna teadlased aga hoiatavad, et vanusekontroll võib ühtegi probleemi lahendamata kaasa tuua hoopis tsensuuri ja “ebasobivate” inimeste vaigistamise. Avalikule kirjale allakirjutanute hinnangul pole teada, kuidas mõjutab ulatuslik vanusekontroll turvalisust, privaatsust, inimeste vabadust ja autonoomsust ehk teadlaste sõnad on täielikus vastuolus sotsiaalmeediakeelu ja vanusekontrolli pooldajate jutustustega.
