Ülikool ja Moderna sõlmisid kokkuleppe Moderna mRNA Access algatuse raames. Tegemist on programmiga, mis varustab prekliiniliste mRNA-vaktsiini kandidaatidega akadeemilisi ringkondi, mis tegelevad uute või tähelepanuta jäänud nakkushaigustega. Mullu veebruaris teatas Korea ülikooli meditsiinikolledži mikrobioloogia osakonna professori Park Man-Sungi uurimisrühm, et katselised annused ennetasid hantaviiruse nakkust hiirtel, kirjutab Brussels Signal.
Hantaviirus on viimastel nädalatel olnud suurema tähelepanu all, sest mitu nakatunut avastati Atlandi ookeanil seilanud kruiisilaeva reisijate seast. WHO andmetel oli eelmise reede seisuga tuvastatud 8 nakatunut, sh kolm surmajuhtumit, ja kuigi tegu on tõsise juhtumiga, hindab organisatsioon avalikku terviseohtu madalaks.
Enamasti levivad hantaviirused näriliste seas, eelkõige hiirte ja rottide. Inimeste vahel edasikandumine on WHO andmetel äärmiselt haruldane ja vaid viiruse Andide tüvi (peam Lõuna-Ameerikas) võib väga lähedase kontakti korral levida ka inimeselt inimesele. Hantaviirus võib põhjustada mitut haigust, sealhulgas neerusündroomiga hemorraagilist palavikku (HFRS), mida esineb peamiselt Euroopas ja Aasias ning mis mõjutab eelkõige neere, ning kardiopulmonaarsündroomi (HCPS), mida esineb peamiselt Ameerikas ning mis mõjutab eelkõige kopse ja südant. Hantaviirus võib põhjustada kolme vormi: neerusündroomiga hemorraagilist palavikku, Euroopas levinud kergemat neeruhaigust ning raskekujulist kardiopulmonaalset sündroomi, mis kahjustab kopse ja südant.
Koreas registreeritakse ligikaudu 300–400 hantaviiruse juhtumit aastas. Peamiselt ajateenistuses olevate noorte meeste seas. Seepärast on Koera määranud hantaviiruse tulevaste pandeemia ohtude nimekirja. Koreas on 1990. aastast olnud saadavad inaktiveeritud vaktsiin Hantavax, mille pikaajaline kaitse on piiratud ja mis ei hõlma Läänes leiduvaid hantaviiruse kopsusündroomi tüvesid.
Nüüdset mRNA-vaktsiini arendust on toetanud Hyundai Motor Groupi auesimees Chung Mong-Koo 10 miljardi woniga (6,5 miljoni eurot), kuid kliinilise kvaliteediga materjal nõuab 10–20 miljardit woni (6,5–13 miljonit eurot). Rahapuuduse pärast on kliinilised uuringud inimeste peal olnud aasta aega peatatud.
