Aivar Usk: pöördest „kliimapöördes”

Aktivistide poolt „kliimapöördeks” kuulutatud nähtusele omistatud kujuteldava üldrahvaliku toetuse allakäik näib olevat pöördeid kogumas. Euroopa Komisjon kinnitab küll jõupingutuste jätkumist kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050, kuid juba mõnda aega on märgata rohepöörde-õhina vähenemist ja skeptilisuse kasvu paljudes liikmesriikides, teiste seas ka Eesti meedias. Pööre on toimunud eelkõige suhtumises ettevõtetele juba kehtestatud kuluka „kestlikkusaruandluse”, rahanduseeskirjade ning peatselt elukallidust tõstva transpordi- ja kodukütuste süsinikumaksu (ETS2) osas; peamiselt viidatakse vajadusele nende edasilükkamiseks seoses geopoliitilise olukorra muutustega ning tõsiasjaga, et „mõnedes juhtivates riikides rakendatakse teistsugust lähenemist”. Nende konkurentsivõimet ja heaolu kahandavate meetmete kahjulikkust rõhutati ka oktoobrikuises pöördumises Riigikogu liikmete poole¹ ning nüüdseks räägib isegi Kliimaministeerium valmidusest ETS2 tühistamise taotlemiseks².

Selle aasta Iseseisvuspäeva kõnedes ei maininud mütoloogilist „kliimakriisi” ega isegi kliimat ei president, peaminister ega Riigikogu esimees. Hetkel moodustamisel olevas uues valitsuses kaotatakse kliimaministri koht, mis asendatakse keskkonna- ja energeetikaministriga; kliimaseaduse ettevalmistamist seni kavandatud kujul ei jätkata. Sellegipoolest jätkub üldsuse hirmutamine eesootava katastroofiga madalama taseme ametnike ja maailmavaateliste kaasajooksikute poolt, et mobiliseerida kõik vankumatusse võitlusse „süsinikuheitega” ning sellise tegevuse vajalikkust vaidlustavate „uhhuutajatega”.

Ajakirjanduses on nii meil kui mujal siiski märgata nihet tsensuuri leevenemise suunas. Kui aastal 2024 trahviti Prantsusmaal üht telejaama selle eest, et saatejuht eetris inimtekkelise „kliimakriisi” olemasolu kahtluse alla seadnud intervjueeritava „väärinfot” koheselt ja otsustavalt ümber ei lükanud³, siis nüüd nõuab president Macron isiklikult roheregulatsioonide pausile panekut⁴. Koolivabade reedete kodumaa Rootsi riigiraadios oli aga veebruaris eetris inglisekeelne uuriva ajakirjanduse saade ÜRO agentuuride ja peasekretäri poolt nutuse võltspaatosega levitatavate kliimavalede taustast⁵, milles keskenduti neljale konkreetsele valele: kodu mahajätmine kliimamuutuste tõttu Samoal, äärmuslike ilmastikunähtuste viiekordne sagenemine, 1,7 miljoni lapse surm aastas kliimamuutuste tõttu ning naiste ja laste 14x kõrgem suremus „kliimakatastroofides”.

Sisulise pöördeni jõudmiseks tuleb siiski mõista, et kursimuutus pole vajalik mitte ettenähtava keeruka majandusseisu ajutiseks kergendamiseks, vaid senise „kliimapöörde”-suundumuse põhinemise tõttu ebaveenvatel alustel. Kuna inimkonna tegevus lisab atmosfääri süsihappegaasi (CO₂) ning aastakeskmised temperatuurid planeedi maapinnalähedases atmosfääris on mingil määral tõusnud, siis on võtmeküsimuseks nende protsesside põhjusliku seose olemasolu ja sügavus. Ehkki enamik teadlasi ei vaidlusta inimtekkelise süsihappegaasi mõningast panust temperatuuri tõusu, lahknevad hinnangud selle mõju ulatusele laialdaselt mitte ainult riiklikku rahastust nautivate ja sõltumatute teadlaste vahel, vaid ka kliimamudeleid arendava peavoolu teadlaskonna seas⁶. Vaidlustes on olulisel kohal nii ajalooliste temperatuuriandmete tänapäevastega võrdlev tõlgendamine kui tulevikuprognoosid; mõlema puhul kasutatakse iseenesestmõistetavalt arvutuslikke mudeleid, mille usaldusväärsuse osas on teadlaste seisukohtades suuri lahknevusi.

Teaduspõhine olukorrahinnang saab lähtuda kvaliteetsetetest mõõteandmetest

Kui globaalse soojenemise kulgu analüüsides oleks võimalik kasutada keskkonnatemperatuuride teadaoleva kvaliteediga mõõteandmeid piisavates kogustes, siis oleks võrdlevate hinnangute andmine suhteliselt lihtne. Paraku on sellised andmed kättesaadavad planeedi miljardite aastate pikkust ajalugu arvestades tühise ajalise perioodi kohta ja sedagi ainult piiratud hulgas geograafilistes punktides. Näiteks Eesti Keskkonnaagentuuri ilmateenistus pakub enda poolt kogutud ajaloolisi ilmaandmeid⁷ tunniandmetena alates aastast 2004. Avalikku andmebaasi kogunenud 21 aasta jagu numbreid ei ole veel piisavad kliimamuutuse hindamiseks, milleks peetakse vajalikuks vähemalt 30-aastast perioodi. Pealiskaudse analüüsi põhjal annavad need tunnistust statistilisest soojenemisest kasvutrendiga kümnendi kohta näiteks 0,807 °C Tallinnas ja 0,850 °C Tartus, suurusjärgus 10 mikrokraadi tunnis. Mõlema linna temperatuuride graafikuid joonistel 1 ja 2 lähemalt vaadeldes torkab aga silma, et soojenemine ei kulge ühtlaselt kõrgemate temperatuuride poole ei suvel ega talvel, seega võib oletada ka muude tsükliliste mõjurite panust kui vaatlusperioodil suhteliselt ühtmoodi kasvanud CO₂ osakaal atmosfääris. Seda kahtlust süvendab kõrge eraldusvõimega temperatuuriandmete detailsem visualiseerimine, näiteks sama perioodi Tallinna ja Tartu aastavahetuste temperatuurikõverate vaatlus (joonised 3 ja 4). Inimmälu on petlik ja vähestel on isiklikke mälestusi 50-60 või enamgi aastaid tagasi kogetud soojematest suvedest või talvedest, sajanditest ja aastatuhandetest rääkimata.

Kaasaegsetest „enneolematutest temperatuuridest” rääkijate taustatrikiks ongi enamasti andmeridade keskmistav filtreerimine, mis lõikab maha ennemuistsed tippväärtused. Sellise lähenemise üks tuntumaid näiteid on ajalooliste temperatuuride „hokikepikõver”, mille autor hiljuti USA kohtus pettuses süüdi tunnistati⁸.

Ajalooliste temperatuuriandmete hõredus ajas ja ruumis

Ülaltoodud näited on sissejuhatuseks kliimateaduse karmi reaalsusse: samaväärse kvaliteediga andmeid pole globaalses mõõtmes isegi ühe sajandi ulatuses leida, aastatuhandetest rääkimata. Ka eelmisel sajandil kogutud andmete puhul on tihti probleemideks nii mõõtemääramatused kui vaieldav metoodika, näiteks pealekasvanud linnakeskkonna põhjustatud soojussaarte efektid mõõtejaamade läheduses. Valdavas osas pärinevad ajaloolised temperatuuriandmed põhjapoolkeralt. Globaalsete keskmiste temperatuuride tuletamine tuhandete ja sadade tuhandete aastate tagusteks perioodideks on aga sageli pigem kunst kui teadus – järeldusi tehakse üksikutest allikatest hangitud ja suure ajasammuga paleoklimaatilise tõendusmaterjali põhjal. Nagu eespool näidatud, on mõningane erinevus isegi Tallinna ja Tartu temperatuuritrendide vahel. Suurem pilt on veelgi keerukam: nagu joonisel 5 kujutatud, Oslo Ülikooli geograafia emeriitprofessor Ole Humlumi veebilehtedel igakuiselt publitseeritavad NASA AIRS⁹ satelliitide poolt kogutud andmed näitavad, võivad temperatuurid samas ajalises lõikes ka ühe kliimavöötme piires märkimisväärselt erineda. Atmosfääris ühtlaselt jaotunud CO₂ mõjuga seda vist põhjendada ei õnnestu.

Tähelepanu väärib kuue USA ja Šveitsi teadlase poolt teostatud Holotseeni ajastiku temperatuuride rekonstruktsioon, mida ÜRO Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) kasutab oma viimatises aruandes demonstreerimaks, et tänapäevased temperatuurid on viimase 12000 aasta vaates erakordsed (Kaufman jt, 2020¹⁰). Nende poolt andmebaasi Temperature 12k sisu viie erineva meetodi abil analüüsides saadud rekonstruktsioonide keskmised temperatuurianomaaliad on osaliselt kujutatud IPCC aruande graafikul Cross-Section Box TS.1, Figure 1a, mille pealkiri väidab ambitsioonikalt: „Globaalne pinnatemperatuur on viimase 125 000 aasta jooksul pretsedenditu tõenäolisemalt kui mitte.”¹¹ Kui aga artikliga lähemalt tutvuda, siis võib selles kahtlusi tekkida.

Esiteks, kasutatud viiest analüüsimeetodist kaks (PAI ja CPS) näitavad kohati keskmisest üle kahe korra suuremaid temperatuurianomaalia väärtusi ning autorid tõdevad, et puuduvad objektiivsed alused otsustamiseks, milline meetoditest andis kõige täpsemaid tulemusi. Teiseks, madalamate temperatuurianomaaliatega geograafiliselt grupeeritud laiuskraadidel on saadaolevate andmete hulgad väiksemad – nagu artikli jooniselt 1 näha, on lõunapoolkeral andmeskaala maksimumiks poolusest ekvaatorini 20, 30 ja 60 ning põhjapoolkeral vastavalt 150, 250 ja 60 punkti. Kolmandaks, temperatuuri väärtuste ajaline samm on kasutatud andmebaasis hõre, suurusjärgus üks punkt sajandi kohta. Autorid tunnistavad, et lühemad intervallid oleks võimaldanud tuvastada suuremaid muutusi ning andmete ajalise päritolu ebatäpsused võisid läbi keskmistamise ajasegmentideks jaotamisel kaasa tuua täiendavat silumist. Erilist tähelepanu väärib aga autorite deklaratsioon artikli lõppsõnas: nende uuring kinnitas kõrgemate temperatuuride esinemist tööstusajastule eelneval perioodil, mis vastandub sellele ajajärgule madalamaid temperatuure simuleerivatele kliimamudelitele¹². Selle erinevuse põhjustest arusaamist peavad nad tulevikus oluliseks uurimissuunaks. Väärib märkimist, et need tänastest kõrgemad temperatuurid esinesid Holotseenis atmosfääris tänapäevasest ligi poolteist korda madalama süsihappegaasi osakaalu tingimustes.

Tehisintellekt kliimakriisi-propagandat õõnestamas

Kasutasin võimalust uurida Kaufmani jt artikli alusele ehitatud IPCC väite paikapidavust tehisintellekti abiga. ChatGPT tunnistas, et kuna 12000 aasta temperatuuride rekonstruktsioon artiklis on tehtud paleoklimaatiliste andmete ajalise sammuga keskmiselt 164 aastat, siis ei saa välistada, et nii pikki perioode katvate keskmistatud ja silutud andmepunktide vahel võis Holotseenis esineda kiirete temperatuurimuutuste ja kõrgemate tippudega perioode, mille tuvastamist takistab ajaliselt täpsema eraldusvõimega andmete puudumine. Pole raske mõista, et kogu „tööstusajastu” temperatuurikäik koondub sellise ajalise sammu puhul üheks andmepunktiks.

Kui palusin ChatGPT´l hinnata tänapäevast globaalset temperatuuri vastavas võtmes, sain vastuseks, et kuigi planeedi maapinnalähedaseks temperatuuriks (GMST) võib globaalseid andmekogusid kombineerides aasta 2023 seisuga lugeda 14,9 °C,siis perioodile 1859–2023 keskmistatult oleks GMST hinnanguliselt vahemikus 14,1 °C kuni 14,3 °C. See olevat väga lähedane kuni aastani 1850 kestnud „tööstusajastu-eelse perioodi” keskmise temperatuuriga, mis olevat olnud vahemikus 14 °C kuni 14,2 °C. Seega saab AI analüüsi põhjal järeldada, et kui vaadelda globaalset soojenemist Kaufmani jt 2020 uuringu sisendandmetega samadel alustel (üks keskmistatud väärtus iga 164 aasta kohta), siis oleks tänapäeva katva perioodi keskmistatud temperatuuri erinevus Holotseeni aegsest ehk muutus võrreldes perioodiga “enne tööstusajastu algust” ligikaudses vahemikus -0,1 °C kuni +0,3 °C. Niisugune vaatenurk ei toida aga katastroofihõngulist mõtteruumi, mille ülalhoidmine on vajalik leppimiseks meeleheitlike majanduslike pingutuste ja elukorralduse muudatustega heaolu arvelt.

Sellise info karistamatut levitamist ChatGPT poolt kogedes ei panegi enam imestama teadaanne, et novembrikuisel G20 riikide kohtumisel otsustati võtta suund kliimateemalise sõnumi ühtlustamisele maailmas, milleks loodi ÜRO juurde kliimamuutuste info terviklikkuse initsiatiiv (Initiative for Information Integrity on Climate Change). Ühena kliima-valeinfo levitajatest märgiti ära ka generatiivne tehisintellekt.¹³ Eesti kliimakriisi-kultuse ajatollad ei näi olevat seda järjekordselt eneseteostust pakkuvat võimalust veel avastanud.

Mudelitel põhinevate otsustusprotsesside ohtudest

Nagu mujalgi viidatud, on mudelite väljundi kasulikkus piiratud neisse programmeeritud algoritmide tõetruuduse ja sisendandmete kvaliteediga. Inglisekeelne määrang GIGO iseloomustab modelleerimise valdkonda hästi – garbage in, garbage out. Toon näite aktsiaturult jäägitul usul mudelitesse põhinevate otsuste võimalikust kahjulikust mõjust mudelikasutaja heaolule. Väidetavalt tehisintellekti kasutava mudeli põhjal veebis aktsiate hinnadünaamika ennustusi pakkuva ettevõtte poolt Swedbank A-aktsiale 08.02.2020 ennustatud trööstitut tulevikku koos tegelike kuulõpu sulgemishindadega kujutab joonis 6. Kui üks aasta pärast lähtekuupäeva eksis mudelennustus -12% võrra ja veel kaks aastat hiljem  -75,4% võrra, siis ennustuse viieaastase horisondi saabumisel aasta 2025 veebruari lõpus oli aktsia ennustatud ja tegeliku sulgemishinna erinevus -97,5%. Märtsis 2025 saavutas see aktsia kõigi aegade rekordhinna, tootlus on kogu perioodi jooksul olnud mõistlik.

Ehkki aktsiaturul on tõenäoliselt vähem protsesside füüsikaliste alustega seotud mõjureid kui kliimamudelite puhul, olid sellegi mudeli koostajad veendunud oma töö kasulikkuses inimkonnale. Ka IPCC viimatisest teadusaruandest AR6 WG1¹⁴ leiab värskeima mudeliperekonna CMIP6 kohta tõdemusi, et selle esindajad ei mõista ega kajasta kõiki protsesse adekvaatselt¹⁵, mis teeb keerukaks mõningate kliimamuutuste liigitamise loomuliku muutuvuse või inimmõjurite tulemuseks¹⁶. Puudulik arusaam mõjurite toimest ei võimalda mudelite abil ennustada ka Antarktika jääkatte ega ümbritseva ookeani temperatuuride muutusi¹⁷. Kaasaegse teadmuse piiratust kirjeldavaid sõnapaare „poorly understood” ja „poorly characterized” esineb raportis korduvalt.

Järjekordseks näiteks nii kaasaegse kliimateaduse piiratusest kui kliimamudelite ebaadekvaatsusest on aastatel 2023-2024 toimunud ootamatu soojenemine, mida ei osanud ette ennustada ega senini ka veenvalt selgitada isegi peavoolu-kliimateadlased. Kõlasid ahastavad lausungid kliimamuutuste jõudmisest „kaardistamata territooriumile” ning „me-ju-hoiatasime”-parastused. Tänaseks on globaalne temperatuurianomaalia juba mitmeid kuid langustrendis ning jutud „kliimasüsteemi murdepunktidest” võib selleks korraks unustada. USA Alabama ülikooli tunnustatud kliimateadlaste John Christy ja Roy Spenceri igakuise aruande kohaselt oli märtsis 2024 registreeritud troposfääri temperatuurianomaalia satelliitmõõtmiste ajastu tippväärtus 0,95 °C taandunud jaanuariks 2025 tasemele 0,46 °C¹⁸.

USA Keskkonnakaitseagentuur EPA on teinud ettepaneku aastal 2009 tehtud süsihappegaasi avalikkusele ohtlikuks kuulutamise otsuse (Endangerment Finding) ümbervaatamiseks¹⁹. Nagu Dr Spencer oma veebruarikuises blogiartiklis²⁰ sellega seoses kirjutab, on määramatused kliimateaduses suuremad kui avalikkusel mõista on lastud – inimtekkelised muutused planeedi energiabilansis jäävad väiksemateks kliimasüsteemi looduslike energiavoogude kindlaksmääramise täpsusest. Aastakümnete vältel on inimkonda hirmutatud katastroofiennustustega, mis pole täitunud. Isegi väidetavalt ainult alarmistlike kalduvustega teadlasi koostööle kaasav IPCC on tunnistanud, et enamiku äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemist, mis oleks seostatav süsihappegaasi osakaalu kasvuga atmosfääris, pole oodata ka aastaks 2100.

Aeg on küps kursimuutuseks: kliimapoliitika ja „kliimaneutraalsuse” eesmärgid tuleb unustada, pöördudes tagasi ratsionaalse keskkonnapoliitika juurde, mille loomulikuks osaks on ka energiatõhususe ja uute energiaallikate otsingute innustamine. Mida kauem sellega viivitatakse, seda kogukam saab olema teadlikest kaasajooksikutest asjaosaliste häbikoorem tulevikus.

1.  „Pöördumine Riigikogu liikmete poole: Kliimaseadus ei ole vajalik”. Isikuvabaduse Sihtasutus, 23.10.2024.https://vabadused.ee/poordumine-riigikogule-kliimahadaolukorda-ei-eksisteeri/ ↩︎
2. „Eesti taotleb ETS2 rakendamise edasilükkamist.” ERR, 13.03.2025 https://www.err.ee/1609631744/eesti-taotleb-ets2-rakendamise-edasilukkamist ↩︎
3. „France’s CNews fined for broadcasting climate scepticism unchallenged.” 12.07.2024 https://www.euronews.com/green/2024/07/12/frances-cnews-fined-for-broadcasting-climate-scepticism-unchallenged ↩︎
4.  „Macroni kannapööre rohereeglite toetamisel tekitab Prantsusmaal kriitikat.” ERR, 17.02.2025 https://www.err.ee/1609607942/macroni-kannapoore-rohereeglite-toetamisel-tekitab-prantsusmaal-kriitikat ↩︎
5.  „The Climate Disaster – United Nations and the Overstatements”, 17.02.2025 (55:03). https://www.sverigesradio.se/avsnitt/the-climate-disaster-united-nations-and-the-overstatements ↩︎
6.  A. Usk (2024). “Kliimamudelid, katastroofistsenaariumid ja kujuteldav kliimakriis” https://vabadused.ee/kliimamudelid-katastroofistsenaariumid-ja-kujuteldav-kliimakriis/ ↩︎
7. Ajaloolised ilmaandmed. Keskkonnaagentuur https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-ilmaandmed ↩︎
8.  „A DC court sanctions climate scientist Michael Mann and his lawyers for misconduct “extraordinary in its scope, extent, and intent.”” Roger Pielke Jr. blogi, 12.03.2025 https://rogerpielkejr.substack.com/p/in-bad-faith ↩︎
9. AIRS, the Atmospheric Infrared Sounder on NASA’s Aqua satellite, gathers infrared energy emitted from Earth’s surface and atmosphere globally, every day. https://airs.jpl.nasa.gov ↩︎
10. Darrell Kaufman, et al. “Holocene global mean surface temperature, a multi-method reconstruction approach.” Nature, 30.06.2020 https://www.nature.com/articles/s41597-020-0530-7 ↩︎
11.  IPCC aruanne AR6 WG1 „Climate Change 2021 – The Physical Science Basis. Working Group I Contribution to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change” (2021), lk 61: Cross-Section Box TS.1, Figure 1. „Changes in surface temperature. (a) Global surface temperatures are more likely than not unprecedented in the past 125,000 years” https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/downloads/report/IPCC_AR6_WGI_FullReport.pdf ↩︎
12.  „Our reconstruction, which is based on much more proxy data and multiple statistical methods, reinforces the mismatch between higher-than-pre-industrial GMST as represented by the proxy data versus the lower-than-pre-industrial GMST as simulated by climate models.” ↩︎
13. “As the risks of climate change become increasingly evident worldwide, the need for reliable and accurate information on the environmental crisis’s impacts is more crucial than ever. However, climate disinformation is also increasingly spreading through social media, messaging apps, and generative AI. https://www.unesco.org/en/information-integrity-climate-change ↩︎
14. IPCC aruanne AR6 WG1 (2021) https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/downloads/report/IPCC_AR6_WGI_FullReport.pdf ↩︎
15. IPCC AR6 WG1, lk 49 ja lk 427: „However, despite a slight improvement in CMIP6, some underlying processes are still poorly represented.”  ↩︎
16. IPCC AR6 WG1, lk 501: „The fact that most models poorly represent the climatology and variability of the tropical Atlantic combined with the short observational record makes it difficult to place the recent observed changes in the context of internal multi-annual variability versus anthropogenic forcing.” ↩︎
17.  IPCC AR6 WG1, lk 1239: „In summary, there is high confidence that future change in the subpolar Southern Ocean region, including sea ice cover and ocean temperature change on Antarctic continental shelves, depends on feedback mechanisms involving the ocean, atmosphere and cryosphere that are poorly understood and not represented in the current generation of climate models. This results in large uncertainty and low confidence in the future sea ice cover (Section 9.3.2) and in ocean temperature change on the Antarctic continental shelf (Section 9.4.2.3).” ↩︎
18. Global Temperature Report. Earth System science Center, The University of Alabama in Huntsville. https://www.nsstc.uah.edu/climate ↩︎
19. EPA Launches Biggest Deregulatory Action in U.S. History. Press Release, Mar 12, 2025. https://www.epa.gov/newsreleases/epa-launches-biggest-deregulatory-action-us-history ↩︎
20. Roy Spencer. „Reasons Why Regulating CO2 Emissions Needs to be Reconsidered.” 26.02.2025. https://www.drroyspencer.com/2025/02/reasons-why-regulating-co2-emissions-needs-to-be-reconsidered/ ↩︎