Austraalia valitsus valmis saanud Austraalia julgeoleku- ja luureorganisatsiooni seadusemuudatusega (Australian Security Intelligence Organisation Amendment Bill (No. 2) 2025, ASIO), mis kasvatab riigi peamise luureasutuse volitusi märkimisväärselt ja samas kärbib kodanike õigusi, kirjutab Sydney Criminal Lawyers.
Seadusemuudatusega püüab valitsus alaliseks muuta 2003. aastal kehtestatud ajutisi ja seni uuendatud sätteid, mis on osa enam kui sajast riikliku julgeoleku ja terrorismivastase võitluse seadusest. Nende seas on näiteks ASIO peadirektori õigus kutsuda ülekuulamisele isikuid, keda ei kahtlustada milleski ja kes on vaid 14-aastased, et küsitleda neid spionaaži, poliitiliselt motiveeritud vägivalla, sh terrorismi, ja välisriikide sekkumise asjus. Küsitlus võib kesta kuni 24 tundi. Märkimist väärib, et praegune ajutine kord lubab samuti nii alaealisi kui ka täiskasvanuid küsitleda kokku kuni 24 tundi, aga täiskasvanute puhul on lubatud järjestikune küsitlusaeg 8 tundi ja alaealistel aga vaid kuni 2 tundi.
Samuti püüavad võimud muudatustega laiendada kohustusliku küsitlemise kohaldusala, et lisada sinna ka ka sabotaaž, kogukondlik vägivalla õhutamine ja rünnakud Austraalia kaitseväe vastu. Täiesti uuena on lisatud Austraalia territoriaalse terviklikkuse ja piiride kaitsmine tõsiste ohtude eest.
Peale selle annab uus seadus ASIO juhile loa taotleda täiskasvanute või alaealiste küsitlemismäärust isiku puhul, keda ei pruugita kahtlustada üheski kuriteos. Austraalia politsei võib aga vajaduse korral inimese kinni pidada. Kinni peetud isik on kohustatud ülekuulamisel esitatud küsimustele vastama, sest ASIO sätestab, et küsitletul pole õigust keelduda teavet andmast või dokumenti/eset esitamast. Kui isik siiski keeldub korraldusi täitmast, võib talle määrata kuni 5 aastat vangistust.
Veel on ASIO-s sätted, et täiskasvanu advokaadiga võib menetluse igal ajal ühendust võtta ning alaealisel peab olema esindaja, nt advokaat, vanem või eestkostja. Kuid kui täiskasvanu peab ülekuulamisele ilmuma kohe, siis määrab siseministeerium talle ajutise advokaadi. Ühtlasi on ASIO-l õigus keelduda isiku taotletud konkreetsest advokaadist juhul, kui riik peab advokaati potentsiaalseks ohuks riiklikule julgeolekule. Kuid sellega ei piirduta, vaid isiku advokaadi võib menetlusest eemaldada ka küsitluse ajal, kui teda peetakse häirivaks.
Valitsuse sõnutsi põhinevad uued meetmed 2025. aasta ohuhinnangul, mille esitas ASIO peadirektor Mike Burgess. Selles on eeldatud, et Austraaliat ähvardavad järgmise viie aasta kestel tõenäoliselt mitmed ohud, sest riigi julgeolekuolukord muutub „dünaamilisemaks, mitmekesisemaks ja halveneb”.
Paljud juristid ja kodanikuõiguste kaitsjad nimetavad ASIO uusi volitusi aga „politseiriigi” meetmeteks. Nad väidavad, et süütuid inimesi võidakse sundida rääkima, nende õigusi piiratakse oluliselt ning neid volitusi on lihtne kuritarvitada. Kriitikute sõnutsi võivad niivõrd ranged reeglid summutada eriarvamusi ja mõjutada ebaõiglaselt tavakodanikke. Kuigi ajutisi volitusi on seni väidetavalt kasutatud harva, on need demokraatlikus riigis siiski äärmiselt probleemsed.
