Jõulukampaaniaga kogume 25 000€ järgmise poolaasta tegevuseks – toeta siin!
Punane Rist valmistub külmadeks ilmadeks, aga Brüsseli tänavatel magama sunnitud inimeste arv muudkui kasvab ja ametivõimud ei leia püsivaid lahendusi, kirjutab The Brussels Times. 2022. aastal oli ligikaudu 7000 kodutut inimest, nüüdseks on see arv kerkinud 10 000 inimeseni. Võrreldes 2008. aastaga on Belgia pealinna tänavail elavate inimeste arv peaaegu neljakordistunud. Punase Risti sõnutsi ei ole kodutus enam vaid suurlinnade teema, vaid ligikaudu 30% kodututest elavad väikelinnades, nt Valloonias on kokku 19 000 kodutut, neist 4700 lapsed.
Suur osa Brüsseli kodututest on illegaalsed immigrandid. Viimastel aastatel on tänavatele sattunud aga ka vaesuses elavad inimesed või need, kellel on probleeme vaimse tervisega. Samas on haavatavate ühiskonnarühmade profiil muudkui laienenud. Teatatakse üha enamatest eakatest ja kroonilistest haigetest, peaaegu neljal kümnest kodutust on vaimse tervise probleemid, nt psühhoos, depressioon või mõni sõltuvushäire. Veel satub iga aastaga Brüsseli tänavatele üha rohkem naisi, üksikemasid ja vanemateta lapsi. Põhjustena nimetatakse nii koroonakriisi kui ka energia- ja majanduskriisi. Ametivõimude arvates on peamine põhjus vähestes varjupaigakohtades ja suurenenud illegaalsete immigrantide arvus.
Vabatahtlike organisatsiooni Bruss’help sõnutsi on tänavakodutud vaid jäämäe tipp. Kodutute hulka tuleks loendada ka need inimesed, kellel ei ole oma kodu ja kes „ajutiselt“ elavad sõprade või pere juures. Selle rühma kohta on aga täpseid andmeid peaaegu võimatu koguda.
Brüsseli heategevusorganisatsioonid on aastaid tegutsenud nn termomeetripoliitika alusel, aga leiavad, et peale külma on tänavatel niisamagi ohtlik: „tänaval tapetakse ja seda aasta läbi.“ Senine termomeetrisüsteem tähendas, et kui temperatuur langeb alla nulli, avatakse hädaabimajutused. Sellised ajutised külma aastaaja majutused on siiski pigem hetkeline leevendus ega aita mingil moel kodutute arvu vähendada või kodutuks jäämist ennetada. Seetõttu on Brüssel püüdnud viimastel aastatel luua süsteemi, kus majutus on saadaval kogu aasta ja on loodud kohad ligikaudu 5100 inimesele. Organisatsioonide sõnutsi jääb aga sellestki väheks, sest varjupaigad on täis ja inimesi tuleb juba praegu ära saata. Samas rohkemate varjupaigakohtade jaoks raha ei jätku.
“…tänavatel magama sunnitud inimeste arv muudkui kasvab ja ametivõimud ei leia püsivaid lahendusi.”
Kõik on tagurpidi! Teine lõik artiklis ongi valitsuse lahendus oma enda rahva vastu.
Rahva heaolu saab alati tagada, vähem kui päevaga, ja ilma igasuguste mõttetute vaheltvõtvate paberimajandusärimeesteta. Aga siinpuhul on tegemist aeglase genotsiidiga. Toimub aeglaselt, igast ilmakaarest natuke, et rahvas ei jõua suurt mustrit peas salvestada. Kui rahvas ei kannataks igast mürgituste all, siis nad oleks juba suurest pildist aru saanud, et nende valitsus tapab neid tahtlikult. Ja mitte selle pärast, et keegi valitsejatest loll oleks, vaid puhtast külmaverelisusest, mida vampiiridelt alati loota saab.