Tänavu veebruaris lükkas kurdi päritolu 24-aastane Brwa Shorsh Londoni metroos jaama ooteperroonilt rööbastele 61-aastase postiljoni Tadeusz Potoczek’i. Õnneks maandus rööbastele kukkunud Potoczek jalgadele ning üks teine reisija tuli talle kiiresi appi ning päästis ta jaama saabuva metroorongi eest tagasi üles. Kaks meest ei olnud omavahel tuttavad ja hämmastav on ka põhjendus, millega Shorsh endast märksa eakama mehe ründamist õigustas – tema sõnul vaatas Potoczek teda halva pilguga. Shorsh mõisteti juuli lõpus kohtus süüdi ning ootab nüüd eeldatavalt pikaajalise vanglakaristuse määramist.
Kui see juhtum lõppes kokkuvõttes õnnelikult, siis numbrid näitavad, et vägivaldsete kuritegude arv Ühendkuningriigi raudteevõrgus tervikuna on murettekitavas kasvus. Täpsemalt avaldati eelmisel nädalal numbrid, mille kohaselt on naiste ja tüdrukute vastane vägivald Ühendkuningriigi rongides kahe aastaga enam kui 50% võrra kasvanud, kusjuures 10% on kasvanud seksuaalkuriteod. Kui 2021. aastal registreeriti sealses rongivõrgus 7561 kuritegu, siis 2023. aastal oli see number 11 357. Seksuaalkuritegude arv kasvas samal ajavahemiul 2235 pealt 2475 peale. Enam kui kahekordistusid ka seksuaalse ahistamise teated – 1908 peale.
Ehkki Briti transpordipolitsei tunnistab probleemi ja lubab sellega tegeleda, märgivad nad, et kasvu enda taga on see, et aina rohkem ohvreid annab kuritegudest teada.
Kui Ühendkuningriigi statistika ründajate päritolu eraldi välja ei too, siis näiteks Saksamaal on seda tehtud. Saksamaa meedias avaldatud esimese poolaasta numbrid näitavad, et kokku registreeriti rongijaamades 13 543 vägivallakuritegu, millest poole panid toime välismaalased. Seksuaalkuritegude puhul oli mitte-saklsate osakaal 59%. Kusjuures needki numbrid vajaksid tegelikult tõenäoliselt täpsustamist, sest tuleb arvestada, et paljud kuriteos kahtlustatavad, kes on statistikasse kirja läinud “sakslastena”, on tegelikult sisserändajad või sisserändajate järeltuiljad. “Sakslastena” pannakse nad kirja lihtsalt seetõttu, et nad on saanud Saksamaa kodakondsuse ja seda jagab riik praegu sisserändajatele üsna lahkelt.
Saksamaa ja Suurbritannia kõrval on rongide ja rongijaamadega seotud vägivallakuritegudega hädas ka näiteks Belgia ja Prantsusmaa.
