Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on valmis saanud aruandega, mille järgi on ebaseaduslik sisseränne Kanaari saartele endiselt märkimisväärne. Mullu augusti lõpu seisuga oli saartele jõudnud 201 paati, mis vedasid 12 249 migranti, sealhulgas 9955 meest, 782 naist ja 192 alaealist koos vanematega. Registreeriti ka 1320 saatjata alaealist, kellest 629 puhul leidsid ametnikud, et vanus on kaheldav. Kõigist saabunuist 92% olid mehed ja vaid 8% naised, kirjutab Remix News.
Frontexi 2023. aasta andmed näitas saabunute osakaalu sarnaselt: 92% ebaseaduslikest sisserändajatest olid mehed, kusjuures see arv on aastaid olnud märkimisväärselt stabiilne.
Igal juhul on Kanaari saared tohutu sisserändega juba kaua hädas olnud. Sealsed vastuvõtukeskused on ülerahvastatud ning noortekeskused töötavad 123% võimsusega, majutades umbes 5860 alaealist. Seda on palju rohkem, kui taristu kavandatud suutlikkus (<900). Et probleemi lahendada, on Hispaania valitsus vastu võtnud mitu kuninglikku dekreeti, kuidas saatjata alaealisi Hispaania piirkondade vahel ümber jagada. Mullu märtsis oli kavas paigutada umbes 4000 saatjata alaealist Kanaari saartelt Hispaania mandriosale, et leevendada ülerahvastatust. Siiski oli mullu aasta keskpaigas Kanaari saartel ikkagi ligikaudu 37% kõigist Hispaaniasse saabunud saatjata alaealistest.
Nüüd aga tõdeb Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon vastuvõtukeskustes korraldatud meditsiinilise vanusekontrolli alusel, et ligikaudu pooled saatjata alaealistest on tegelikult täiskasvanud. Vanust kontrollitakse meditsiiniliselt, nt hinnates luude arengut, aga vaid juhtudel, mil ametivõimud kahtlevad sisserändaja vanuses. Nii ongi mullu septembri seisuga kontrollitud vaid 1500 “alaealist”. Seetõttu järeldas europarlamendi petitsioonikomisjon, et ebaseaduslike sisserändajate esialgses kontrollis on süsteemsed puudused ja hinnangud on sageli ebatäpsed. Paljud noored mehed on lisatud lastekaitsesüsteemi ja paigutatud valesse keskusesse. Euroopa Parlamendi delegatsioon kinnitab, et lastekaitse on jätkuvalt juriidiline kohustus, aga vaja on palju tugevamaid vanusekontrollimeetmeid, et süsteemi ei kuritarvitataks.
Petitsioonikomisjon käsitles ka kuritegevust ja avalikku julgeolekut (vt näiteid ka siit, siit, siit, siit, siit). Kuigi Kanaaride üldine kuritegevus oli võimude hinnangul 2025. aasta esimese kolme kuu seisuga vähenenud 3,8%, siis raskete kuritegude puhul oli olukord vastupidine. Näiteks kasvas ainuüksi aasta esimese kolme kuuga mõrvade hulk 400%, tapmiskatsete hulk 87,5%, seksuaalne vägivald 11,1% ning uimastikaubandus 21,4%. Parlamendiliige Sebastian Kruis tõdes, et Kanaari saarte vanglate statistikas on sisserändajad üleesindatud ja sisserändajal on proportsionaalselt 1,5 korda suurem tõenäosus sattuda vangi. Kanaari saarte vangidest on 31% sisserändajad, kuigi elanikkonnast moodustavad nad vaid 22%.
Petitsioonikomisjon tõdes veel, et pärast saatjata alaealiste saabumist on kuritegevus kasvanud, samas on need kuriteod toime pandud peamiselt nende endi vastu. Kõige enam on vastuvõtukeskustes kakluseid, solvanguid ja seksuaalset vägivalda. Teisisõnu ilmneb, et kuigi kuriteod võivad olla toime pandud sisserändajate vastu, on nad ise paljuski need korda saatnud. Aruanne käsitles ka keerukusi, et tabada salakaubaveovõrgustikke. Tunamullu algatati paadiga saabunute puhul 282 eeluurimist, kuid 97% peatati ajutiselt, kuna ei suudetud tuvastada kurjategijaid.
Europarlamendi delegatsioon käsitles ka tagasisaatmisi, mis Hispaania ametnike sõnutsi on näiteks Maroko puhul väga piiratud. Nimelt ei ole paljudel saabunutel dokumente, aga Maroko ei menetle dokumentideta isikuid, kusjuures Maroko lükkab 92% Hispaania tagasisaatmistaotlustest tagasi.
Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon võttis nüüdse uurimise menetlusse Gabriel Bao Moreno petitsiooni (1268/2020) alusel. Moreno palus Euroopa Liidult ühiseid meetmeid, et lahendada ebaseadusliku rände probleeme, eelkõige Vahemere piirkonnas. Petitsiooni esitaja hinnangul on EL senised meetmed olnud killustatud ja hektilised, nt EL liikmesriikide eri vastused 2011. aastast kestnud Süüria konfliktile, kus mõni riik ehitas piirdeaiad, et pagulasi peatada. Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon võttis neid küsimusi kohapeal uurida eesmärgiga aidata koostada tõhusamat ja ühtsemat EL rändepoliitikat.
Hispaania, eriti Kanaari saared, on tohutu rändesurvega, sest sinna saabub suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, sh märkimisväärne osa saatjata alaealisi. Tunamullu registreeris Hispaania 63 970 sisserändajat, mida on 12,5% rohkem kui 2023. aastal (56 852). Enamik saabus meritsi: 61 323 inimest jõudis Hispaaniasse paadiga, neist 46 843 Kanaari saartele, mis on saarestiku ajaloo suurim saabujate arv. Kuigi 2024. aastal vähenes EL-s ebaseaduslike piiriületuste koguarv 38%, suurenes Lääne-Aafrika rändetee osakaal Kanaari saartele 18%, ulatudes peaaegu 47 000 saabujani, mis on kõrgeim tase alates Frontexi andmete kogumise algusest 2009. aastal. Selle marsruudi peamised päritoluriigid on Mali, Senegal ja Maroko, samas kui Mauritaania on peamine lähtepunkt Kanaari saartele suunduvate rändajate jaoks. Need mustrid peegeldavad varjupaigastatistikat: Euroopa Liidu Varjupaigaagentuuri (EUAA) andmetel olid tunamullu 62% kõigist Mali kodanike esitatud varjupaigataotlustest Hispaanias, kusjuures nii Mali (17 000) kui ka Senegali (14 000) taotluste arv on võrreldes 2023. aastaga enam kui kahekordistunud.
