Euroopa Liidu Kohus otsustas juulis, et virtuaalsed eravõrgud (VPN) on seaduslikud tehnilised vahendid ja kehtestas piirid veebis toimunud autorõiguste vaidlustele, kirjutab Techradar.
Kohus langetas otsuse Anne Franki ajalooliste käsikirjade veebis avaldamise õigusvaidluses, mis algas sellest, et Hollandi kuninglik teaduste akadeemia ning ajalooliste tekstide uurimise ja väärtustamise ühing avaldasid Anne Franki päeviku digiversiooni. Kirjastajad avaldasid 2021. aastal Franki käsikirjad teadusliku hollandikeelse väljaandena veebisaidil www.annefrankmanuscripten.org, mille domeeninimi kuulub Belgias registreeritud ühingule. Ligipääsu saidile piirab geoblokeering, mis ei luba saiti näha nende riikide kasutajatel, kus teos on veel autoriõigustega kaitstud, sh Hollandist, kus osa Franki tekstidest on autoriõigusega kaitstud kuni 2037. aastani. Belgias ja veel umbes 60 riigis on Franki kirjutised aga juba aastaid üldkasutatavad.
Hollandi autoriõiguste omanik Anne Franki fond esitas seepeale hagi ja väitis, et VPN võimaldab kasutajatel varjata tegelikku IP-aadressi ja määrata oma asukohaks Belgia, mis tähendab, et Hollandi lugejad pääsesid tasuta ja loata ligi teosele, mis Hollandis on autoriõigusega kaitstud. Kirjastajad aga on kaitstud teost levitanud.
Kohus pidi vastama küsimusele, et kui kirjastaja blokeerib veebilehel teatud riikide külastajaid, siis kas ta rikub seadust, kui selle riigi kasutaja möödub digipiirist, kasutades tarkvara, nt virtuaalset eravõrku. Kohus leidis, et kirjastaja ei riku seadust. Kuniks veebisaidil on tänapäeva tipptasemel geoblokeerimistehnoloogia, ei saa kirjastajat pidada vastutavaks autoriõiguste rikkumise eest ainuüksi seepärast, et lugeja kasutab VPN-i, et mööda pääseda kirjastaja seatud blokeeringust. Kohus märkis, et kuigi geoblokeeringutest on paratamatult võimalik ümber minna, ei saa säärane võimalus automaatselt ja kõigis olukordades olla otsustav tegur saidi meetmete ebapiisavuse ja ebaefektiivsuse üle. Peale selle nentis kohus, et VPN-i või muude selliste teenuste pakkujad ei vastuta selle eest, et kasutajad piiranguid ületavad.
Otsus loob pretsedendi, kinnitades, et autoriõiguse omanikud ei saa pelgalt VPN-i olemasolule viidates väita, et veebisaidi turvameetmed on ebaefektiivsed. Ühtlasi annab kohtuotsus teadmise, et selline privaatsustarkvara on seaduslik. Tarbijatel on õiguspärane kasutada VPN-i, soovides krüpteerida oma veebiliiklust või varjata oma IP-aadressi. Kaudselt kaitsesid kohtunikud VPN-ettevõtteid ka tulevaste piraatluskohtuasjade kahjude eest.
Anne Frank oli Madalmaades elanud juudi rahvusest saksa teismeline, kes pidas päevikut („Anne Franki päevik“) 1942.–1944. aastatel, olles selles holokausti tunnistajaks. Kui Anne koonduslaagris suri, avaldas tüdruku isa Otto Frank 1947. aastal tütre kirjutised ja asutas 1963. aastal organisatsiooni Anne Franki fondi. Pärast Otto Franki surma omandas teoste autoriõigused Anne Franki fond.
