“Epitsentris” valimisvaatleja Märt Põder: e-valimiste süsteemi läbikukkumistest
Lisaks: Brasiilia kliimakonverentsi loosungiteta lõpp.
Digiõiguste aktivist ja valimisvaatleja Märt Põder ütleb, et tema hinnangul on tänane Eesti e-valimiste süsteem sedavõrd rikkis, et ta isiklikult ei saagi valimistel muul moel osaleda, kui sedelit rikkudes või vaatlemas käies. “Kuni see paremaks ei ole läinud, ma lihtsalt ei saa valimistel osaleda,” ütleb ta.
“Esiteks puudub hääletamise salajasus,” märgib Põder, pidades silmas nii seda, et valija ise saab oma hääle alla laadida kui seda, et valimiste korraldaja peab hääled kokku lugemiseks lahti krüpteerima. Kas need inimesed vaatavad su häält või mitte, on usalduse küsimus.
Ent mõistagi on põletavaim see, kas süsteem võimaldab valimispettusi? Et see võimalus on ehk et antud hääled on võimalik vahetada võltsitud häälte vastu, kirjeldas TTÜ juhtivteadur Ago Samoson aasta alguses ka oma arvamusartiklis, viidates varem avaldatud magistritööle. Selle võimaluse kontrolliks loodud rakendus aga Põderi sõnul viimatistel valimistel korrektselt ei toiminud.
Erinevaid küsitavusi on süsteemi juures teisigi ning Põder ongi süstemaatiliselt neile vaatlejana tähelepanu juhtinud ja kaebusi esitanud. “Kõik hääletamiskanalid peavad olema demokraatlikud ja kui üks neist ei ole demokraatlik, siis see moonutab valimistulemust ja see ei ole midagi, mida ma tahaksin demokraatlikel valmistel näha,” ütleb ta.
Lisaks vaatavad saatejuhid Deisi Helemäe-Sarv ja Hannes Sarv tagasi Brasiilias lõppenud kliimakonverentsile ja küsivad, mis järeldusi Eesti valitsus sellest tegema peaks.
Teemad:
Toeta Vabaduste portaali.
Kogume 25000€ uue poolaasta tegevuseks.
Alates 50€ toetusega kingituseks mahukas kliimateos
“Planeet ei põle.”
Seotud artiklid
28. mai 2025
“Epitsentris”: jälgimisühiskonna arengutest ja kallist tuuleenergiast, saates Hando Sutter
27. aug. 2025
UUS HOOAEG! “Epitsentris”: usaldusest jälgimishullu võimu vastu ja riiklikust LGBTIQ-tegevuskavast
5. veebr. 2025
UUS SAADE “Epitsentris”! Hääbuv faktikontroll, maksupõrgu saabumine ja Urmas Sõõrumaaga pideva kriisikuulutuse tagajärgedest
14. mai 2025
“Epitsentris” Raul Kirjanen: rohepööret ümbritsev “tööstus” tahab ühiskonnas ohtlikku vetoõigust
8. okt. 2025
“Epitsentris” politoloog Ott Lumi: et võim on niivõrd ebalegitiimne, on väga suur probleem
19. veebr. 2025
“Epitsentris”: analüütik Heido Vitsur kallist tuuleenergiast, poevargustest karmis majandusolukorras ning eestlaste väljasuremisest
2. apr. 2025
“Epitsentris”: lahjenev kliimapaanika, riigi jälgimismaania ja Toomas Kiho Rail Balticu miljarditest
19. märts 2025
Kui eesti territooriumil põhiseadus kehtiks siis poleks e-valimisi kunagi toimunudki. Iseküsimus on kas see midagi muudaks kuna heks “demokraatlikuks” tavaks on saanud korraldada valimisi seni kuni saadakse “õige” tulemus.
Kindlasti ei muuda e-valimiste kaotamine midagi. Selle “õige” tulemuse saamiseks ei ole vaja isegi kordusvalimisi teha.
Nõuka ajal ei olnud e-valimisi aga ikka olid ühed ja samad partorgid ametis kuni oma pensionini.
Praeguseks on kujunenud üsna sama olukord – ikka on ühed ja samad “partorgid” riigi juhtimise juures. E-valimiste kaotamisega ei kaoks nad sealt kusagile!
Tänastest “partorgidest” saaks lahti ainult uue revolutsiooniga (olgu siis laulvaga või mitte).
Kuid revolutsiooni eelduseks on piisava arvu noorte ja energiliste inimeste olemasolu ühiskonnas. Praegu on eestlase keskmine vanus 45a ja see kasvab. Sellised vanurikesed muutuvad passiivseteks ja stoilisteks ja sellises ühiskonnas ei ole enam ka revolutsiooni võimalik teostada.
Seda on kurb öelda aga ma ei näe eesti riigil muud võimalust, kui allakäigu trepist edasi allapoole.
Üldjuhul revolutsioone ei toimu, neid korraldatakse kellegi huvides. Sellepärast mulle revolutsioonid ei meeldigi. Pealegi revolutsioonid “õgivad oma lapsi”. Ka selle “laulva revolutsiooni” põhitegelased on kõik juba ammu välja vahetatud või siis “partorgistatud”
Eks oleneb revolutsioonist. Venemaa revolutsiooni puhul lüüakse maha ja massiliselt. Eestlaste laulva revolutsiooni puhul ei löödudki kedagi maha ja paljudele see meeldis selle toimumise hetkel.
Mõnikord on asi “nutusem”, kui pole enam revolutsiooniks võimalusi ega tingimusi.
Eesti puhul ma näen seda nii – see rahvas siin riigis “tiksub” lihtsalt vaikse väljasuremise suunas.
Ilmselt on asi meie ajaloolistes kogemustes. Revolutsioone oleme me näinud. Rahva väljasuremist ei ole me veel näinud. Kõik viitab sellele, et see ootab meid protsessina ees.
Selle “laulva revolutsiooni” toimumise hetkel meeldis see mullegi. Olin sel ajal tunduvalt noorem ja tunduvalt rumalam. Enda kiituseks pean ütlema et juba mõne aasta pärast sain aru et “revolutsioon” jäi lõpule viimata ja partorgid olid riigi kaaperdanud. Võim justkui vahetus aga ametnike riik tegutses endistviisi. Pealinn viidi üle Moskvast Brüsselisse ja tundub et see vahepeal Tallinnas ei olnudki. Tiit Madisson pandi puuri ja mõned löödi ka mätasse kuigi mitte just otseselt “revolutsiooni” ajal vaid pisut hilem. Ajaloo .mõistes on see ikkagi hetke jooksul. Eesti puhul on tegemist vähemalt sama iseseisva riigiga kui ENSV.
Eeslasi oli Liivi sõja järel 1620a hinnanguliselt 100 000-140 000, Põhjasõja järel 1720a umbes 150 000-170 000 nii et väljasuremise lähedal oleme ka olnud.
Sellel 100000-ndel sirgus igas peres 6-7 last. Kultuur oli selline, elukorraldus oli selline.
Kes meile nüüd vastava kultuuri ja elukorralduse toob?
Ega vist mitte keegi muu kui moslemid 🙂 Vaja on eestlased Allahit kummardama saada.
Ühte ohtu ma siin näen:
Nendel vanadel kultuuridel on tugev “omade põhimõte” – mustlane abiellus ka ainult mustlasega, ega ta teisega ei abiellunud.
Nende moslemitega on sama – see euroopa naine kõlbab talle vägistamiseks aga mitte abiellumiseks.
Nende abielud on üldse vanemate poolt suunatud ja keegi ei taha oma järglastele kaaslaseks “kõlvatut ja kommeteta” eurooplast.
Nii võib juhtuda, et moslemid jätavad ned eestlased oma kultuuriruum kuni nende välja suremiseni.
Kui tunnistad Koraani ja usud Allahit siis ei ole sa kõlvatu ja kommeteta, tegelikult on nii et kui usud Jeesusesse Kristusesse ja tunnistad Piiblit ei ole sa samuti kõlvatu ja kommeteta. Muidugi on kristlane moslemite silmis uskmatu aga tegelikult polegi kristlusel ja islamil suurt ja põhimõttelist vahet. Moslemid tunnistavad ka Kristust prohvetina, küll mitte jumala poja ja kehastusena.
Ma usun siiski loodus-seadusi ja arvan, et inimeste poolt välja mõeldud usud on nende “loodus-seaduste ümber ehitatud konstruktsioon” (panin jutumärkidesse, sest ei leidnud paremat sõnastust).
Inimesed aja jooksul muudavad oma usku ega pane tähele, et millal see kaotab kooskõla loodus-seadustega.
Selline näide:
Kusagil ameerikas on amišite (saksa vanausuliste) kogukonnad, milledes on iive positiivne – järelikult on nende kristlus loodus-seadustega kooskõlas sest nende sugupõlved jätkuvad.
Pea-aegu kogu ülejäänud kristlik maailm on negatiivse iibega – nii nende sugupõlved ei jätku ja seega pole ülejäänud kristlus järelikult loodus-seadustega kooskõlas.
Islamiste ei taha ma siin kiita kuidagi otseselt, kuid kui nende sugupõlved jätkuvad siis on järelikult ka nende usk loodus-seadustega kooskõlas.
(kogu jutt läks nüüd e-valimistest väga kaugele aga eks see ole üks elulise tähtsuseta farss niikuinii)
Loodus-seaduste osas olen täielikult nõus aga usk ei välista loodus-seadusi. Pigem vastupidi. Usk asendab seda osa loodus-seadustest mis on siiani jäänud arusaamatuks. Siin tuleks selgelt eristada usku kirikust. Ma ei ole leidnud Piiblist kohta kus Jeesus oleks rääkinud midagi loodus-seaduste vastu. Olen tutvnud ka Lao Zi, Konfutsiuse ning põgusalt ka Buddha õpetustega ning ka sealt pole leidnud midagi mis läheks loodusega vastuollu. Ka Koraan on mul kodus olemas aga sellega ei ole veel jõudnud eriti tegeleda. Kristlasena on küll seda piinlik tunnistada aga apostel Paulus tekitab minus kahtlusi, tundub et ta jäi sisemiselt ikkagi Sauluseks. Olen vist ikkagi uskmatu Toomas.
Pole hullu! Mina olen uskmatu Eiki.
Ma arvan, et usk siiski võib välistada loodus-seadusi. Inimestel on kalduvus idealismi suunas ja nad ei märka, kui nad oma usu loodus-seadustest võõrutavad.
Selline näide:
Muistsetel ameerika maiadel oli ka oma usk. Nad kasvatasid oma lapsi lapik-peadeks ja ehitasid võimsaid kivipüramiide.
Raha nende ühiskonnas ei olnud. Ilmselt saavutati kõik usu (doktriini) tulemusena. Arheoloogid ütlevad, et see tsivilisatsioon püsis üle 2000 aasta ja seda ei hävitanud sõda, nälg, ega epideemia. Lapik-peasid nad algul ei kasvatanud, need pärinevad hilisemast ajast.
Mida muud võib arvata, kui et nende aja jooksul valeks kujunenud usk (doktriin) võiski olla nende hävingu põhjuseks (nende usk polnud lõpuks enam loodus-seadustega kooskõlas).
Midagi sarnast on ju märgata ka tänases lääne ühiskonnas – mingid tõekspidamised (mis lammutavad seda sama ühiskonda) on kujunenud lausa usuks.
Pole veel teada kui kaugele lääne allakäik jõuab. Kui see jõuab ikka päris põhja siis võibki öelda, et ned tõekspidamised olid: “usk, mis polnud loodus-seadustega kooskõlas!”
Jällegi ei vaidle vastu. Mina pean neid erinevaid usundeid siiski rohkem õpetuseks ja siis võib öelda et usun õpetusi. See on juba terminoloogia küsimus. Samas olen ma ikka seda meelt et ära usu niisama midagi, otsi allikaid, mõtle ja tee omad järeldused. Õpetusi rikuvad inimesed kes kipuvad neid tõlgendama endale vajalikus suunas ning peavad end eksimatuks. Laias laastus kahtlen ma siiski kirikutes (mis on inimeste, mitte jumala loodud). Jumala mõiste juures pean täpsustama et jumalal ei ole minu jaoks nime. Piiblis on öeldud et jumala nime ei tohi ilmaaegu pruukida aga seda ei saagi teha sest jumal tutvustas ennast Moosesele lihtsalt “Jah-ve” mida võiks tõlkida Mina Olen või siis Mina Olen See Kes Ma Olen. Sellist tutvustust ei saa just nimeks pidada. Raske on uskuda et inimene on ilmas kõikse targem ja arenenum olend nähes ümbritsevat rumalust ja ega endalgi sellest rumalusest tihtipeale puudust pole sest olen samuti kõigest inimene.
Artikli teemaga pole sel jutul enam tõesti midagi pistmist kui vaid usu küsimus. Kes usub e-valimisi ja kes mitte😌
Rääkides rumalusest saab juttu isegi lõpuks e-valimistega natuke kokku viia.
Ma arvan teadvat kuidas ühiskondlikul tasandil rumalus tekib:
Valdav enamik inimesi on idealistid, mitte realistid. Kui kõik sellised inimesed valima lasta siis nad valivad kõige ilusama loosungiga poliitikut. See omakorda lausa sunnib poliitikuid inimestele valetama (see kõige ilusam loosung pole kindlasti enam realistlik aga poliitik peab selle välja käima).
Seega pole vahet kas e-valimised või mitte. Selline süsteem ise-enesest keerab asjad tuksi.
Trump on mõnes oma sõnavõtus “moka otsast” maininud meritokraariat.
Liiga arglikult!
Meritokraatiast tuleks rääkida julgemalt (nii seal ameerikamaal kui ka meil).
Meritokraatia võib tunduda tore aga on siiski vaid üks ideoloogia mis ei vii kuhugi. Kõigi ideoloogiate probleem seisneb selles et neid viivad ellu inimesed. Inimesed on aga (tsiteerides teadjamaid) nii suured sead kui neil olla lastakse. Selle meritokraatiaga võivad asjalood sandist veel sandimaks minna. Karta on et need kõige-kõige kes valitsema asuvad hakkavad ennast õige pea jumala asemikeks pidama ning sel moel saame lihtsalt uue aristokraatia milline varem või hiljem manduma hakkab. Inimestega ei saa ideaalset maailma luua sest inimesed pole ideaalsed, isegi kõige targemad mitte, olgu ideoloogia milline tahes.
Siis ma ei tea ühtegi head lahendust.
Kui heidan nüüd pilgu jällegi demograafilisele olukorrale siis paistab, et tänane süsteem suretab rahva üldse välja – järelikult peab olema praegune süsteem aegade halvim.
Kui 1620a vähenes rahvas 100000-ni Liivi sõja tõttu siis praegu toimub ju “areng” selles suunas täiesti rahu-olukorras.
…kas siis oodatagi islamiste ja loota et ehk pakuvad nemad midagi head välja…?
Kindlasti teevad ka nemad inimestest sõltuva juhtimise. Vaevalt nad midagi paremat välja mõtlevad!
Minu arvamus on et ilmaelu on ära rikutud revolutsioonidega mida on korraldatud huvigruppide poolt aastasadade jooksul, destabiliseerides ühiskondi ning teenides selle pealt nii varandusi kui ka nähtamatut võimu. See kõik jätkub praegugi. Ehk oligi kõige kindlam vana hea monarhia kus tunti ka mõistet “seisus kohustab”! Pole enam seisuseid ega kohustusi. Võimurid ajavad sirge näoga täielikku kelbast suust välja ning õigust jääb ülegi. Põhiseaduse järgi ei tohiks meil mingeid e-valimisi olla aga kuidas jõuda olukorrani kus seadused on täitmiseks mitte paragrafiväänajatele tõlgendamiseks. Praakseadused mida on võimalik tõlgendada viivad õiguskaoseni kuhu me olemegi jõudnud. Vaja on luua korda olemasolevas süsteemis mitte järjestikuseid revolutsioone. Revolutsioonides on enamasti võitjateks telgitagused ja kaotajaks rahvas kuigi algul võib jääda illusioon mingist võidust.
Ma otseselt ei süüdistaks revolutsioone vaid illusionismi, mis sellega kaasas käib. Kuid illusionismis on süüdi juba rahvas ise.
Sisuliselt polegi vahet, kas võim vahetub revolutsiooniga või iga 4 aasta tagant nn. “demokraatia” kaudu. Kõik lubavad ilusat tulevikku ja teavad, et nad valetavad.
Kaja Kallas ütles, et me valetasime selleks, et võimule saada. Kõik kiruvad teda selle eest. Mina teda selle eest ei kiruks. Kui ta seda ütles siis sellel hetkel ütles ta ju tõtt.
Mis seadustesse puutub siis need tuleks üldse tagasi taandada vaid 10-le käsule. Praegu kirjutatakse seadusi rohkem juurde, kui neid keegi täita jõuab.
Ma ikkagi oleks süsteemi muutumise ja nn. tarkade valitsuse poolt. Ega sellel väljasureval rahval midagi kaotada ka ei ole!
Kallas ei tea tõest midagi, tema sõnavõtte jälgides jääb mulje et ta ei tea üldse mitte midagi. Huvitav kus ta siis oli kui teised koolis käisid?
Mis 10 käsku puutub siis olen 100% nõus. Tarkade asemel kasutaksin sõna väärikad. Selliseid aga annab ikka otsida.
Väärikusest üksi jääb väheks. Minu arust tahavad nad kõik oma rumalate otsuste tegemise juures jääda väärikaks.
Ikka tarkust, kogemusi ja kompetentsi on kõikide valdkondade juhtimise juures vaja.
Ma ei süüdistaks ühtegi tänast rahva-juhti (poliitikut) rumaluses.
Ma süüdistaks seda süsteemi, mis võimaldab rumalatel rahva juhtimise juurde pääseda.
Lõputu vaidluse lahendaks põhjalik tarkuse definitsioon. Wiki igatahes midagi mõistlikku ei paku.
Rumalust minu teada süütegude hulka ei liigitata ja ega see tegu polegi kui ehk tegemata jätmine. Ma lihtsalt tõden fakti. Rumalaid on poliitikute hulgas küll aga suur osa on siiski targad, kavalad, moraalitud ja enesekesksed sotsiopaadid.
Selle nimekirjas paneksin tarkuse ja kavaluse kohta küsimärgi, moraalitud ja enesekesksed sotsiopaadid on nad kindlasti.
Ega neil pole ka vajadust ennast muuta, sest rahvas annab neile valimistel hääle ka sellistena nagu nad on.
Tarkuse definitsiooni pole ka minul.
Kuid targemaid indiviide saaks ühiskonnas välja selgitama hakata nn. “katse-eksitus-meetodi” kaudu. Mingi visiooni, kuidas seda oleks võimalik teha, kirjutasin kommentaarina selle artikli juurde:
https://vabadused.ee/epitsentris-sonavabadusest-euroopas-ja-poliitilisest-vastutusest-eestis-saates-politoloog-martin-molder/
Ega ma pahanda kui Te sellise punktisüsteemi idee täielikult maha materdate.
Samas arvan, et inimesi tuleks hakata kuidagi klassifitseerima nende reaalsustaju ja kognitiivse maailmatunnetuse järgi.
Minu arvates on inimkond parandamatu. Oleks tore kui keegi tõestaks vastupidist. Kunagi hoiatas Karl Reits et parandage meelt aga teda ei võetud kuulda. Ka praegu on teadjaid inimesi aga keegi neid ei kuula.
Õige!
Nii on see olnud kindlasti juba 0,5 milj aastat.
Ikka on hakkama saadud ja otsitud ühiskonna parimaid toimimise lahendusi.
Mõnes järgmises kommentaaris tõstatan selle oma visiooni ülesse jälle!