USA tarbijatehnoloogia assotsiatsiooni tänavusel tehnoloogianäitusel CES 2026 said ettevõtted taas kord võimaluse näidata uuenduslikke tooteid, mis peaks inimeste elu parandama ja lihtsustama. Näiteks külmik, mis avaneb hääljuhtimisega, aga näitab ka reklaame; jooksulint, mille tehisaruga treenides vestelda, ja kohvimasin, millega hommikul tuleb nõu pidada. Rääkimata lubatud hingesugulasest, kes ööpäev läbi jälgib nii pilti kui ka heli. Nõnda on mitmed tarbijaühendused asunud esile tooma näitusel esitletud kaunikesti ebaõnnestunud esemeid. Selliseid, mida on äärmiselt keerukas parandada, mis ei ole turvalised, mille keskkonnajalajälg on arvestatav või mis selle kasutajat pidevalt jälgida võimaldavad, kirjutab iFixit.
Mullu pälvisid negatiivse auhinna näiteks remontimatu nutisõrmus; andurite, kaamerate ja tehisaruga varustatud, pidevalt jälgiv beebivoodi ning helistav pesumasin kui kõige ebavajalikum toode. Tänavu andsid ühendused halvima toote “auhindu” viiendat korda ja sel aastal pälvisid “tiitli” järgmised tooted, kusjuures üks toode pälvis lausa kaks halva toote auhinda.
“Seesam, avane” reklaamidega nutikülmkapp – üldiselt kõige halvem toode ja ka remontimatu toote tiitlivõitja. Remondiliidu (The Repair Association) tegevdirektori Gay Gordon-Byrne’i sõnutsi sai halvima toote tiitli Samsungi Family Hub külmkapp, mille hääljuhtimine, ühenduvused ja tootesse lisatud reklaamid annavad sadu uusi võimalusi, kuidas kodumasin võib katki minna, kasutajat häirida ja muuta seadet ebaökonoomseks. Sama toode pälvis ka remontimatu toote tiitli, sest Ifixiti kaasasutaja Kyle Wiensi hinnangul on selle disain ülemäära keerukas, rikkeohtusid on palju, aga samas pole vastupidavus või kasutusmugavus märkimisväärsed. Toote uks avaneb hääljuhtimisega, sel on puutetundlik ekraan ja toote töökindlus sõltub tarkvarast. Teisisõnu muutub üks peamisi köögiseadmeid ebausaldusväärseks teenindusprobleemiks.
Igas suunas, pidevalt jälgivad nutiturvaseadmed – privaatsust ohustavad tooted. Electronic Frontier Foundation (EFF) tegevdirektori Cindy Cohni sõnutsi laiendas Amazon Ring AI-ga tarbijate jälgimise ulatust ja ambitsioone. Ettevõtte kaameratele ja uksekelladele on lisatud tohutu valik uusi tehisaru funktsioone. Näiteks näotuvastus, mobiilsed jälgimistornid ja rakenduste ökosüsteem, millega võib kaasneda veelgi invasiivsemaid kolmanda osapoole funktsioone. Cohni hinnangul toetab lahendus ideed, et „rohkem järelevalvet pakub meile alati suuremat turvalisust”. Seda isegi siis, kui tarbijale jääb vaid üha kasvav küsimuste nimekiri, et kuhu andmed lähevad ja kuidas neid kasutatakse.
Tehisaruka treeneriga jooksulint – turvalisust ohustav toode. Secure Resilient Future Foundation president Paul Roberts hindas Merachi jooksulinti UltraTread turvalisuse poolest halvimaks, sest kodus kasutatav jooksulint sisaldas vestluslikku tehistreenerit. Roberts rõhutas, et internetiühendus, andurid ja suured keelemudelid suurendavad riske, et seadmed koguvad tundlikke andmeid, näiteks biomeetrilisi andmeid ja käitumuslikke jooni. Kusjuures Merachi privaatsusreeglites seisab: „Me ei saa tagada teie isikuandmete turvalisust.” Robertsi arvates ei ole see aktsepteeritav toote puhul, mis töötab koduvõrgus ja saab sealt koguda mistahes andmeid.
Staarpulgakomm, kus “muusikat saab maitsta” – jäätmerohke toode. Remondiõiguse kampaania direktor (Campaign for Right to Repair) direktor Nathan Proctor nimetas keskkonnamõju kategoorias halvimaks tooteks Staarpulgakommi (Lollipop Star), millesse ehitatud elektroonika edastab heli lõualuu vibratsiooni kaudu ja mida turustatakse kui „muusikat, mida saab maitsta”. Pulgakomm pidavat suutma “musitseerida” 60 minutit, see on ühekorseks kasutamiseks ega ole laetav. Proctori sõnutsi tekitavad sellised ühekordsed tooteid jäätmeid ja nende patareid jäätmejaamades tulekahjusid.
E-jalgratas, mille jupid peavad olema rakenduses liidestatud – aina halvemaks muutuva toote tiitlivõitja. EFF erivoliniku ja autori Cory Doctorow sõnutsi sai ajas aina halvemaks muutuva toote esikoha Bochi e-jalgratas, mille jupid vajavad digitaalset sidumist ja need on omavahel ja rattaga tarkvaraliselt lukustatud. Teisisõnu peavad kõik ratta osad, sh mootor, aku jm, olema Bochilt ostetud ja tootja eBike Flow rakenduses omavahel seotud. Spetsialistide hinnangul võib selline varuosade liidestamine muuta tavalise remondi lubamatuks. Püüdes saada rohkem kasu on tootja vähendanud kasutaja võimalusi ise valida, karmistanud kontrolli tarkvaraväravate ja piirangutega, mida seejuures saab hiljem veelgi muuta.
Hommikukohv vaid siis, kui tehisaru eest on kuutasu makstud – kõige ebavajalikum toode. Tarbijaaruandluse (Consumer Reports) tehnoloogiapoliitika direktor Justin Brookman andis kõige ebavajalikuma toote auhinna Bochi 800 seeria tehisarubaristale, millele on lisatud häälassistent ja mis töötab tellimuspõhiselt (subscriprion). Brookman märkis, et isegi ostjad, kes maksavad hääljuhtimise eest lisatasu, võivad funktsioonist lõpuks ka ilma jääda, kui ettevõte lõpetab toe. Peale selle lisas Brookman, et enamus inimesi ei taha tegelikult oma kohvimasinaga vestelda.
Tehisarukas hingesugulane – halvima toote rahvavalik. Rahvas valis halvimaks tooteks Lepro Ami Companion Soulmate lauakaaslase, sest väidetavalt võivat see tehisaruga videovalveseade olla kõigi hingesugulane. Kuigi seadmel on füüsiline kaamerakatik, pidas enamik siiski kahtlaseks tõsiasja, et ettevõtte teabe järgi on seadme kaamera ja mikrofon alati sisse lülitatud.
Kokkuvõtvalt on eketroonikamessi lubadus pakkuda tarbijatele rõõmu ja lihtsustada nende elu, aga kriitikute hinnangul on iga aastaga rohkem põhjust küsida, kes tegelikult kasu saab. Messil keskenduti pigem investoritele, partneritele, andmekeskustele, kuid tarbija, kes justkui peaks messi keskmes olema, oli tagaplaanil. Kõige tähtsam on tehisaru, jõudes messil täieliku küllastumiseni: tehnoloogiasektor paistab olevat otsustanud, et tehisaru on vaja lisada kõigele, mida saab ühendada vooluvõrku ja mis vajab töötamiseks energiat. Tootjad esitlevad kõiki tehisarukaid lisasid kui selliseid, mis parandavad mugavust ja turvalisust, kuid jätkuvalt on küsitav, kas tarbijad teavad, kuhu nende andmed liiguvad ja kus neid kasutatakse.
Igal juhul saavad tarbijad tooted, mis maksavad palju rohkem, lähevad kergesti katki ega ole parandatavad ja mida sageli pole ka vaja. Vastutasuks on tarbija aga sunnitud peale rahakoti ohverdama oma privaatsuse ja turvalisuse, kasutajamugavuse ja meelerahu ning „mugavus” on diskussioonis kõige salakavalam Trooja hobune.
