Hiina riiginõukogu avaldas juuli lõpus dokumendi, mille järgi võib piirivalve nõuda reisijatelt lisateavet ja dokumente reisi põhjuste kohta, et “kaitsta riigi suveräänsust ja huve”. 15. septembril jõustuvad reeglid toovad karmima reisijakontrolli ja uued alused, et piirata Hiina kodanike riigist lahkumist, kirjutab France24.
Keelud kohalduvad juhul, kui piirivalve avastab, et isik on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid. Siis võib isikul keelata riiki siseneda või sealt lahkuda. Hiina kodanikele, kes võimude hinnangul on reisidokumendid saanud pettusega või kes on ebaseaduslikult riigist lahkunud või sinna sisenenud, võib peale nn tavapäraste karistuste määrata ka väljasõidukeelu kuuest kuust kuni kolme aastani. Sama võib määrata Hiina kodanikele, kes “rikuvad” tehnoloogia impordi ja ekspordi reegleid, kui rikkumine ohustab Hiina tööstuslikku või tehnoloogilist julgeolekut. Reisikeeldu võib kohaldada ka kodanikele, kes võimude arvates on välismaal osalenud ebaseaduslikus tegevuses või ohustanud riigi julgeolekut ja huve. Reisikeeldu on Peking varemgi kehtestanud. Nimelt Hiina tehisaru ettevõtte Manus kahele asutajale, sest Meta kavatses selle 2 miljardi dollari eest osta. Seejärel blokeeris Hiina punavõim Manuse ülevõtmise ja siis lubas ka reisikeelu tühistada.
Uute reeglite seas on ka välisriikide kodanikke puudutavad sätted. Neil võidakse keelata Hiinasse siseneda üheks kuni viieks aastaks siis, kui isik on viisataotluses või riiki sisenedes esitanud valeandmeid või -väiteid. Kriitikute sõnutsi seab see säte kõige suuremasse ohtu Hiina kodakondsusest loobunud isikud. Ka Taiwani kodanikud on suurema riskiga, sest Peking ei käsitle neid alati välisriigi kodanikena. Taiwani Mandri-Hiina suhete nõukogu (MAC) andmetel oli 14. augusti seisuga Hiina kinni jäänud 416 Taiwani kodanikku, sh 226 kinnipeetut, 156 kadunut ja 34 ülekuulatavat.
Igal juhul on piirivalvuritel nüüd selge volitus kontrollida, kas reisija deklareeritud reisi eesmärk on tõene. Väärib tähelepanu, et Hiina kontrollib välisreise juba niigi rangelt, kusjuures riigiteenistujad peavad sageli loovutama passi tööandja kätte. Uued reeglid on seda enam põhjustanud arutelu, kas pärast jõustumist on enam võimalik välismaale reisida.
Singapuri juhtimisülikooli õigusteaduse professor Henry Gao sõnutsi on uued sätted äärmiselt probleemsed, kusjuures sätetes on mõnel juhul võimalik jätta kodanikule reisikeelu otsusest teatamata ega pea otsust siis ka põhjendama. Näiteks juhul, kui võimud leiavad, et kodaniku teavitamine võib mõjutada riigi julgeolekut või kriminaaluurimist. Sellisel juhul on reisikeelu saanud inimesel äärmiselt keerukas otsust vaidlustada. Professor Gao kirjutas lõpetuseks: „Kokkuvõttes kujutavad need reeglid järjekordset olulist sammu sinna poole, et muuta Hiinast lahkumine riigi äranägemisel antavaks privileegiks – see on märkimisväärne kõrvalekalle 1990. aastatel alanud suhtelisest liberaliseerimisest. Nagu ma olen juba aastaid öelnud: lahkuge, kuni veel saate, täpsemalt öeldes enne, kui eeskirjad jõustuvad.”
Kuigi uued reeglid kohalduvad peamiselt Hiinas, et kontrollida riiki sisenejaid ja lahkujaid, on spetsialistid esile toonud, et need võivad tugevdada Pekingi võimet survestada Hiina kodanikke välismaal toimunud tegevustega. Professor Gao sõnutsi on Hiina juba ammu nõudnud, et Hiina kodanike välismaal toime pandud kuritegude kohta antaks teada. Seni küll pigem tõsisemate kuritegude korral. Uued reeglid aga laiendavad seda õigust palju enamatele kuritegudele, sh sellistele, mille sisu on ebamäärane. Nii võibki juhtuda, et isikud, kes välismaal võitlevad inimõiguste eest, võivad Hiinasse naasmise korral karistada saada. Seejuures on ohus ka nende isikute pereliikmed. Professor Gao sõnutsi annavad uued reeglid piirivalvuritele suurema otsustusõiguse ja seda otsustusõigust võivad nad nüüd rakendada Hiina kodanike vastu. Kuigi enamiku riikide piirivalvel on õigus riiki sisenemist piirata, on kodanike lahkumine piiratud üldjuhul vaid konkreetsete õiguslike asjaolude korral. Seda on enamasti ka põhjendatud ja otsust on võimalik kohtus vaidlustada.
