Hiina punavõimud on laiendanud Hongkongi politsei volitusi ja sealsel politseil on nüüd õigus igaühelt, keda kahtlustab julgeolekuseaduse rikkumises, nõuda vanglakaristuse ja trahvi ähvardusel nutitelefoni ja arvuti paroole, kirjutab Reuters.
Peale paroolide või elektrooniliste seadmete muude avamisvõtmete võib Hongkongi politsei nõuda, et kodanik annab neile kõik “mõistlikud ja vajalikud” andmed või abi. Tolliametnikud aga said õiguse konfiskeerida esemeid, mida peavad „mässulise kavatsusega“ esemeiks. Sõltumata sellest, kas nende esemete tõttu on kedagi vahistatud süüdistatuna riiklikku julgeolekut ohustavas kuriteos.
Juhul kui isik ei nõustu seadet avama, võib talle määrata kuni ühe aasta pikkuse vangistuse ja kuni 100 000 Hongkongi dollari (u 11 000 eurot) suuruse trahvi. Kuid kui isik esitab vale või eksitava teabe, võib teda tabada kuni kolm aastat trellide taga ja kuni 500 000 Hongkongi dollari (u 55 000 eurot) suurune trahv.
Hongkongi politsei uutest õigustest andis linnavalitsus teada märtsis ja kinnitas, et nende aluseks on Pekingi 2020. aasta riikliku julgeolekuseaduse rakendusseadus, mille muudatus hiljaaegu jõustus. Tähelepanu väärib tõsiasi, et punavõimud muutsid seadust volitustega, mis võimaldas neil täielikult mööda minna Hongkongi seadusandlikust kogust. Sellele vaatamata on Hongkongi valitsuse pressiesindaja kinnitanud, et muudetud seadus on kõigiti kooskõlas linna minipõhiseaduse, põhiseaduse ja selle inimõiguste sätetega ning „ei mõjuta üldsuse elu ega institutsioonide ja organisatsioonide tavapärast tööd”.
Ühendkuningriigi õigusteaduse lektor Urania Chiu sõnutsi rikuvad uued sätted kodanike põhiõiguseid, sh erasuhtluse privaatsust ja õiglase kohtupidamise õigust. „Õiguskaitseametnikele antud ulatuslikud volitused, kus ei ole vaja kohtu luba, on täiesti ebaproportsionaalsed võrreldes mistahes õiguspärase eesmärgiga, mida määrus väidetavalt saavutada püüab,“ ütles Chiu.
Hiina riiklik julgeolekuseadus on ulatusliku represseerimise alusdokument, mille alusel on võimudel õigus eluaegse vangistusega karistada kõiki, kelle on süüdi mõistnud riigikorra õõnestamises või koostöös välisjõududega. Julgeolekubüroo andmetel on riikliku julgeoleku kuritegude eest seni vahistatud kokku 386 inimest, kellest 176 inimest ja neli ettevõtet on süüdi mõistetud (vt ka siit). Viimati pälvis suurt tähelepanu Hongkongi meediamaagnaadi Jimmy Lai süüdimõistev otsus, mis määras eaka mehe 20 aastaks vangi, sest ta olevat teinud koostööd välisriikide jõududega ja ässitanud mässu.
Igal juhul tabavad karmid karistused kõiki, kes julgevad kahelda Hiina kommunistliku partei legitiimsuses, kritiseerida president Xi Jinpingi, avaldada kommentaare nn tabuteemadel või kes pooldavad demokraatiat. Neid süüdistatakse spionaažis, riigivastases tegevuses, riigivastase tegevuse õhutamises või tülide tekitamises ja probleemide põhjustamises vm-s. “Kuritegude” palett on Hiinas aga kirju ja seaduste määratlused niivõrd laiad, et neid saab kohaldada kõigi tegevuste ja isikute korral, et maha suruda poliitilisi eriarvamusi ja aktivismi jm. Peale selle võib riik mistahes teabe määrata riigisaladuseks ka tagasiulatuvalt ja kasutada uute süüdistuste alusena. (Loe ka siit, siit, siit).
