Hiina teaduste akadeemia kosmoseinfo uurimisinstituudi teadlased on ehitanud maailma võimsaima jälgimiskaamera, mis suudab inimeste näod tuvastada ka kosmosest, lennates madalal Maa orbiidil, kirjutab The Independent. Tehnoloogia võimaldab millimeetrist eraldusvõimet 100 km kauguselt, andes Pekingile suutlikkuse jälgida välisriikide sõjalisi satelliite ja Maa kaitserajatisi enneolematu täpsusega.
Laserkujutussüsteem andis 100 korda parema detailitaseme kui praegused parimad jälgimiskaamerad, mis kasutavad objektiive. Näiteks Ameerika Ühendriikides katsetas Lockheed Martin 2011. aastal süsteemi, kus saavutas 1,6 km kauguselt 2 cm resolutsiooni. Kuid kui Hiinas katsetati uut kaamerat Qinghai järve 101,8 km pikkusel lõigul, näitas see järve teisel kaldal üksikasju, mille läbimõõt oli vaid 1,7 mm. Hiina teadlased märkisid, et järve kohal toimunud katse ajal oli ilm peaaegu ideaalne, mis viitab, et halb ilm või kerge pilvisus võib siiski mõjutada kaamera täpsust.
Sarnast tehnoloogiat, mis võimaldaks Maa pisiasju kosmosest näha, arendab ka Ameerika idufirma Albedo Space. Viimase asutajad väidavad siiski, et nende tehnoloogia ei suuda nägu ära tunda. Ettevõtel on mitu kaitsevaldkonna lepingut USA valitsusega, mis on tekitanud muret privaatsuse kaitsjates. Näiteks on Electronic Frontier Foundation hoiatanud, et reaalajas videod koos sateliidivõimekusega võivad kaasa tuua, et erasatelliitidega võetakse kogu maailm pideva järelevalve alla.
Jälgimissüsteemide viimaste aastate võidukäik
Selliste uute jälgimissüsteemidega haakuvad paljud Vabaduste portaalis varem käsitletud teemad. Näiteks on Hiina raporteerinud muidki “edusamme” tehisaruga jälgimissüsteemide (AI surveillance) vallas ja digitaalse identiteedi juurutamises ning nende tehnoloogiate pakkumises teistele riikidele. Oleme ka kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi” ning ka Läänes on selle suundumuse kohta arvukalt näiteid. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teostanud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele. Oleme käsitlenud ka Ühendkuningriigi politsei kasutatavaid näotuvastussüsteeme ning vahendanud Maailma Majandusfoorumil sõna võtnute veendumust, et vaevu 10 aasta pärast on linnad veelgi digitaalsemad ja pidev jälgimine ei ole loodud pelgalt turvakaameratega, vaid näotuvastussüsteemide ja „muude asjadega“.
Ka Eestis on sarnased arengud juba kohal. Hiljuti selgus, et Eestis on juba aastaid olnud kasutusel autode numbrituvastusega kaamerate võrk, mis teinud kodanikest iga kuu miljoneid ülesvõtteid ja säilitanud neid ebaseaduslikult politsei andmebaasis. Siseministeerium lubab nüüd tagantjärele süsteemi seadustama hakata. Samuti oli politsei arendamas ka näotuvastust kasutavat kaameravõrku.
Tuleb tõdeda, et üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
