ChatGPT arendaja OpenAI aruande järgi kasutas Hiina julgeolekuametnik tehisaru ChatGPT nagu päevikut, et dokumenteerida väidetavat repressioonide kampaaniat ja jälgida salavõrgustikku. Aruandes seisab, et kasutaja tegevus paljastas hästi varustatud ja hoolikalt kavandatud strateegia, et korraldada mõjutusoperatsioone nii Hiinas kui ka välismaal ja mida nimetati kübererioperatsioonideks, kirjutab CNN.
OpenAI uurijad suutsid ChatGPT kasutaja kirjeldusi võrrelda tema tegeliku tegevuse ja mõjuga veebis. Seejärel selgus, et kasutaja püüdis tehisaru abil mõjutusoperatsioone planeerida, maha suruda eriarvamusi ja vaigistada kriitikud nii veebis kui ka tegelikus elus ja seda nii kodumaal kui ka välismaal. Näiteks kirjeldas kasutaja katset võltsida Hiina dissidendi Jie Lijiani surma, luues vale surmakuulutuse ja hauakivi fotod ning postitades need veebi. Kusjuures hiinakeelse Voice of America artikli järgi ilmusid 2023. aastal tõepoolest dissidendi surma valekuulutused.
Teisel juhul palus ChatGPT kasutaja tehisarult plaani, et halvustada Jaapani uut peaministrit Sanae Takaichit, süüdistades teda äärmusparempoolsuses ja õhutades pahameelt Jaapani kaupadele kehtestatud USA tariifide peale. OpenAI andmetel ei olevat ChatGPT nõustunud palvet täitma, kuid Takaichi võimule asudes ilmusid ikkagi peaministrit ründavad teematrellid, postitused ja USA tariifide kriitika. Kusjuures mõni aeg hiljem palus kasutaja tehisarul parandada sama kampaania tulemusaruannet, mis viitab, et kampaania koostati muude vahenditega.
Veel on OpenAI aruandes kirjeldatud näiteid, kus Hiina ametnik esitles end USA immigratsiooni-ametnikuna, et “hoiatada” USA-s elavat Hiina dissidenti tema avalike väljaütlemiste ebaseaduslikkuse pärast. Ühes näites püüdis ametnik võltsitud USA maakonnakohtu dokumentidega sulgeda Hiina dissidendi sotsiaalmeediakontot. Järgmises näites kirjeldas ChatGPT kasutaja pingutusi, et hirmutada Hiina dissidenti Li Yingi ning rünnakuid inimõiguste rühmituse Safeguard Defenders vastu. Mõlema puhul on Hiina julgeolekujõud varemgi avalikult kampaaniaid korraldanud.
Kasutaja kirjeldas kümneid taktikalisi operatsioone, näiteks selliseid, kus dissidentide peale esitati sotsiaalmeedias tuhandeid kaebuseid, kirjutati tema kontole sadu postitusi või vastati tema kommentaaridele provotseerivate solvangutega. Sageli päädis see dissidendi konto blokeerimisega. Samuti lõid Hiina ametnikud sadu võltskontosid, et õiget oleks peaaegu võimatu leida, võltsisid dokumente ja esinesid USA ametnikena.
OpenAI tõdeb, et Hiina pingutus on suuremahuline, ressursirohke ja pikaajaline. Hõlmatud on sajad töötajad ja tuhanded võltskontod kümnetel platvordmidel. Ettevõte leiab, et avastus näitab, kuidas autoritaarsed režiimid kasutavad tehisarusid, et tõhustada oma teabeoperatsioone ja tsensuuripüüdluseid. OpenAI peauurija Ben Nimmo sõnutsi on just selline Hiina tänapäeva rahvusvaheline repressioon. „See pole mitte üksnes digitaalne. See ei ole ainult trollimine. See on tööstuslik. See on püüe tabada Hiina Kommunistliku Partei kriitikuid kõigi vahenditega, kõikjal ja korraga,” seletas Nimmo. ChatGPT-d sel moel kasutanud ametniku tegevus annab selge ja järjepideva ülevaate, kuidas Hiina kommunistlik võim läheneb salajastele mõjuoperatsioonidele ning püüab maha suruda dissitente ja aktiviste kogu maailmas (loe näiteid ka siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit,siit).
Hea et ainult Hiina selliste asjadega tegeleb. 😌