Holland õpetab: kuidas sundida kodanikke maksude tasumiseks omandit müüma

Hollandi esindajatekoda hääletas hiljuti tegeliku tulu seaduse (Wet werkelijk rendement box 3) kolmanda lahtri maksumuudatuse poolt. Plaani järgi maksustab riik 1. jaanuarist 2028 elanike säästudest ja investeeringutest saadud “tegelikku” tulu 36% maksumääraga. Seadus asendaks praeguse süsteemi, kus kohaldati maksu eeldatava tulu alusel, aga mis Hollandi kohtute hinnangul on põhiseadusega vastuolus, kirjutab Investment Migration Insider.

Uue korra järgi kehtib maks peale tegelikult saadud tulu, nagu intressid, dividendid ja üür, ka sellele osale, kui palju on teatud varade, nt aktsiate, võlakirjade ja krüptovaluutade, väärtus aastaga kasvanud. Seda isegi siis, kui neid varasid ei ole müüdud. Näiteks, kui Hollandi residendile kuulub aktsiaportfell, mille väärtus tõuseb aasta jooksul 10 000 euro võrra, käsitleb maksuamet seda paberil lisandunud kasumit maksustatava tuluna ja kodanik peab tasuma sellelt 36% realiseerimata kapitali kasvutulu maksu ehk 3600 eurot. 

Põhjalikuma näite järgi peab isik, kellel on 500 aktsiat 1. jaanuari 2028 soetusmaksumusega 50 000 eurot ja kelle aktsiapaki väärtus kasvas 1. jaanuari 2029 seisuga 100 000 euroni, maksma maksu 16 704 eurot. Nimelt tekkis paberile realiseerimata kasum 50 000 eurot (100 000 eurot − 50 000 eurot). Ühtegi aktsiat kodanik müünud ei ole, aga riik käsitleb seda paberile tekkinud 50 000 eurot tuluna. Kohalduvad küll mõned maksuvabastused, näiteks abielu korral 3600 eurot, kuid maksustatavaks jääb ikkagi 46 400 eurot “tulu”. Seega peab kodanik riigile maksma 16 704 eurot maksu (46 400 eurot × 36%). Kuid kui näiteks turg langeb enne maksetähtaega ja aktsiate väärtus langeb uue koguväärtuseni 60 000 eurot, siis maksusumma jääb ikkagi samaks – 16 704 eurot, kuna see arvutati jaanuari 1. päeva väärtuse alusel. Nii võib isik olla sunnitud 140 aktsiat müüma, et saada kokku tarvilikku maksusummat. Pärast maksu maksmist jääb niigi kahanenud väärtusega aktsiaportfellist järele 43 296 euro väärtusega aktsiapakk (60 000 eurot − 16 704 eurot). Ka aktsiaid on alles 28% vähem – 500 asemel 360 aktsiat. Niisiis oli paberil kasum 50 000 eurot. Pärast turu langust on portfelli väärtus 60 000 eurot ja nende soetusmaksumus oli 50 000 eurot. Seega annaks tegelikuks kasumiks pidada vaid 10 000 eurot. Maks aga on juba arvutatud 16 704 euro peale. Seega 10 000 euroga plussi asemel valitseb nüüd kodaniku taskus 6704 euro suurune miinus. 10 000 euro suurune tegelik kasum muutus nagu võluväel 6704 euro suuruseks netokahjumiks koos -28% aktsiatega.

Kinnisvarale ja idufirma aktsiatele on valitsus lubanud teistsuguseid reegleid. Nende varade puhul kohaldub kapitali kasvutulu, kus tõusnud väärtuse pealt tuleb maksu tasuda siis, kui vara müüakse või muul viisil võõrandatakse. Regulaarne tulu, nt üür või dividendid, maksustatakse endist viisi samal aastal, mil see laekub.

Väidetavalt on mitu eelnõu poolt hääletanud erakonda öelnud, et ei eelista maksustada realiseerimata kasumit, aga toetasid seadust ikkagi, sest Hollandi ülemkohus oli eelmise süsteemi kuulutanud põhiseadusevastaseks. Maksustamise riigisekretär Eugène Heijnen tunnistas parlamendi arutelul, et vahevalitsus oleks eelistanud maksustada investeeringute tulu ainult siis, kui see on tegelikult realiseerunud, kuid see polevat 2028. aastaks tehtav, kuna realiseerimata kasumi maksustamine aitab vältida miljardeid eelarvekahjusid ja seda on lihtsam rakendada.

Täpsemini leidis ülemkohus mitmes 2021. aasta otsuses, et olemasolev süsteem rikkus omandiõigust ja diskrimineerimiskeeldu Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel. Eeldatava sissetuleku alusel maksustamist peeti põhjendamatuks, sest seda pole inimene kunagi teeninud. Tunamullused kohtuotsused leidsid, et ka valitsuse ajutised parandused rikkusid samu kaitsemeetmeid. Nii jõudis Hollandi rahandusministeerium arvutusteni, et riik kaotas aastas ligikaudu 2,3 miljardit eurot, sest maksukohustuslastel oli võimalik tõendada, et tegelik tulu oli eeldatavast madalam.

Seaduseelnõu peab enne jõustumist veel saama senati heakskiidu.

Hollandi astmeline tulumaksusüsteem

Madalmaad maksustavad elanikke kogu maailmast saadud tulu alusel. Tulu on liigitatud nn kolme lahtrisse (Box 1, Box 2, Box 3), millest igaühel on oma reeglid ja määrad. Esimeses lahtris (Box 1) on töötasu ja kinnisvaratulu. Selles lahtris on tulumaksul kolm astet ja tänavu tuleb esimeselt 38 883 eurolt tasuda tulumaksu 8,10% (millele lisandub sotsiaalkindlustusmaks 27,65%). Aastatulu vahemikus 38 883–78 426 eurot maksustatakse 37,56% määraga (sotsiaalmaksu ei lisandu) ja kõik, mis ületab 78 426 eurot, maksustatakse 49,50% määraga (sotsiaalmaksu ei lisandu). Teises lahtris (Box 2) on „olulise osaluse” tulu ehk vähemalt 5% osaluse pealt äriühingus. Siin tuleb esimese 68 843 euro eest tasuda tulumaksu 24,5% ja seda ületava osa eest juba 31%.

Kolmas lahter (Box 3) ongi nüüdsete muudatuste keskmes. Selles kastis on säästudest ja investeeringutest saadav maksustatav tulu. Vana süsteemi järgi kohaldas valitsus kõigile Box 3 varadele fiktiivset tootlusmäära ja maksustas eeldatavat tulu, sõltumata tegelikult teenitavast. Uus seadus asendab selle süsteemi tegeliku tootluse maksuga ühtse 36% määraga. Vana süsteemi järgi oli maksuvaba kapitali piirmäär mullu 57 684 eurot, uues süsteemis on maksuvaba aastane tootlus 1800 eurot. Järgmisesse aastasse võib investor kanda ka aasta netokahjumi ja vähendada selle arvelt maksustatavat tulu mistahes järgneval aastal. Küll aga peab kahjum ületama 500 eurot, sest alla selle kahjum tuleb maha kanda. 

Eelnõu kriitikud osutavad uue süsteemi olulisele puudujäägile. Nimelt peaks kodanik maksu maksma kasumilt, mida ta pole rahas saanud. See võib sundida inimesi maksma makse ilma piisava likviidsuseta ja nagu eespool näidete varal selgitatud, võib inimene seepärast olla sunnitud vara müüma. Seda likviidsusriski on eelnõu seletuskirjas ka tunnistatud ja tegemist oli põhjusega, miks valitsus otsustas kinnisvara ja idufirmade aktsiad vabastada iga-aastasest turuväärtuse hindamisest, kohaldades nendele varadele traditsioonilist kapitali kasvutulu.

Kriitikud hoiatavad veel, et nüüdne poliitika võib põhjustada rikkuse väljavoolu Hollandist. Investorid hindavad, et suurema netoväärtusega isikud võivad kolida madalama maksurežiimiga jurisdiktsioonidesse, eriti Euroopa Liidus, kus piiriülene liikumine on lihtsam. Viidatud on ka ajaloolisele pretsedendile, kus hulk ettevõtteid lahkus Prantsusmaalt pärast sarnase poliitika kehtestamist 1990. aastate lõpus.

De Nederlandsche Banki andmetel olid Hollandi ettevõtete, institutsioonide ja leibkondade kaudsed krüptoinvesteeringud 2025. aasta oktoobris ligikaudu 1,2 miljardit eurot, võrreldes 81 miljoni euroga 2020. aasta lõpus. Finantssektoril oli 2025. aasta kolmanda kvartali seisuga 113 miljonit eurot otseseid krüptovinvesteeringuid. Need arvud moodustavad vaid murdosa Hollandi väärtpaberite kogumahust (0,03%).