Triin Bergmann vaenukõneseaduse rakendamisest Hollandi näitel: meelsuskontrolli tööriist

Poliitikute karistamine näib sõltuvat nende maailmavaatest: vasakpoolsed pääsevad.

Triin Bergmann

30. jaan. 2025

Triin Bergmann

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Hollandis võib märgata süvenevat tendentsi, kuidas õiguskaitseasutused erineva maailmavaatega inimeste suhtes vaenukõneseadust erinevalt rakendavad. Kui parempoolseid poliitikuid tabavad nende väljaütlemiste või isegi meemipostituste eest absurdimaigulised kriminaalsüüdistused, siis vasakpoolseid sellest pääsevad.

“Words can be a crime and be punished with whatever punishments the legislators wish.”1
Thomas Hobbes, “Leviathan.”

Eesti vaenukõneseadus lebab hetkel küll külmkapis, kuid oleks naiivne arvata, et see on lõplikult unustuste hõlma vajunud. Euroopast aga koguneb järjest drastilisemaid näiteid vaenukõneseaduste rakendamisest. Tuleb nõustuda, et üha teravamad probleemid ühiskonnas ja tugevnenud polariseerumine on viinud frustratsioonini, mida tihti väljendatakse mitteviisakal viisil. Kuid selle asemel, et püüda mõista, mis probleemid ühiskonnas rolli mängivad ning tegeleda probleemidele lahenduste otsimisega, on Euroopa Liit (EL) otsustanud reageerida tagajärgedele: sulgeda kaeblejate suud.

Mis aga juhtub, kui kriitika muutub kuriteoks? Kui üks pool on kultuuriliselt nii domineeriv, et õigusriiki kasutatakse oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks? Kui vaenukõne muutub tööriistaks, millega saab kontrollida poliitiliste oponentide meelsust, ja vahendiks nn populistide vaigistamisel? Kui riik piirab indiviidide vabadusi nende heaolu kaitsmise katte varjus? Kui õigusemõistmine muutub selektiivseks ja õiguskaitseorganid tunduvad oma tegevuses lähtuvat ideoloogiast? Kui kuriteo piirid on nii hägused ja laialivalguvad, et sõltuvad otsustava kohtuniku tõlgendusest?

Moraalselt hea progressivne ideoloogia

Nii nagu iga inimene, puutuvad ka kohtunikud kokku igasuguste eelarvamustega. Kohtunikud on sellest teadlikud, mis võimaldab neil teatud eelarvamusi vältida või neid kompenseerida. Siiski lähevad asjad alati valesti, kui mängu tulevad ideoloogia ja moraal. Kuna progressiivset ideoloogiat peetakse Lääne-Euroopas moraalselt heaks ja „ametlikuks“ doktriiniks, on loomulik, et kohtunikud ühinevad sellega kohtuasjades, mille puhul tuleb kohaldada avatud norme, inimõigusi või muid ebamääraseid kontseptsioone.

Hollandis võib alates 2020 aastast märgata süvenevat tendentsi, kuidas erinevate ideoloogiliste  vaadetega inimesi õiguskaitseorganite poolt erinevalt koheldakse. Kuivõrd Hollandi ametnikel on menetluste alustamisel väga suur otsustamisvabadus, on seline suundumus eriti murettekitav.

Hollandi poliitilisel maastikul loetakse parempoolseks erakonnaks FvD – neid nimetatakse meedias “radikaalparem”, “ekstreemparem”, “ultraparem”. Immigratsioonipoliitika osas on parempoolne ka PVV, viimased valimised võitnud Geert Wildersi erakond, ehkki majanduspoliitika poole pealt on nad pigem vasakpoolsed. SGP, JA21, BBB ja BVNL, mis hetkel ei ole enam parlamendis esindatud, on samuti tsentrist paremal. CDA on pigem vasaktsentrist ja tugevalt vasakule kaldu on D66, GroenLinks/PvdA (kandideerisid viimastel valimistel ühisparteina), Volt, DENK, PvD.

Hollandi viimastel parlamendivalimistel võitis Geert Wildersi PVV, kuid valitsusjuhti temast sellest hoolimata ei saanud. Foto: kuvatõmmis.

2010.  ja 2012. aastal läbiviidud küsitlustest selgub, et ametis olevad või tulevased kohtunikud, magistraadid (kohtunik, kellel on vähem võimu ja tegeleb vähemtähtsamate rikkumistega) ja prokurörid on poliitilistelt eelistustelt pigem vasakpoolsed. Nende poliitiline eelistus ütleb seega palju nende elufilosoofia kohta, mis mõjutab ka nende otsuseid.

Võimud teevad protestijatel vahet

Meedias võis erineva kohtlemise süvenevat tendentsi märgata aastast 2020 kui konservatiivid järk-järgult peavoolu meediapildist kaotati, sest konservatiivid olid kriitilised koroonanarratiivi ja kohaldatavate meetmete suhtes. Murettekitav oli ka demonstrantide suhtes erinevate meetmete kohaldamine. Koroonameetmete vastu demonstreerivaid kodanikke kostitati veekahurite, kumminuiade, hobuste ja koertega, samas kiirteid blokeerivaid Extinction Rebellion demonstrante kohviga ning ka isikutele kohaldatud karistused ei olnud proportsionaalsed. Tähelepanuväärne on, et koroonaprotestidel osalenud demonstrantidele süüdistusi esitanud prokurör Winfried Korver on korduvalt osalenud Extinction Rebellion demonstratsioonidel, samuti demonstratsioonil, kus ca 1600 demonstranti kinni peeti, kuid kellelegi süüdistust ei esitatud. Korver märkis: “Olen ka inimene, kellel on oma arvamus…Ma toetan neid, sest poliitikud ei tee mitte midagi kliimaprobleemi lahendamiseks.“ Selline väljaütlemine annab aluse kahelda antud isiku sobivuses oma ametikohale.

Hea uudisena võib lisada, et suur hulk “kohvijoojaid” ehk isikud, kes koroona ajal demonstreerimiskeelust hoolimata kogunesid “kohvi jooma”, mõisteti kohtus õigeks. Irooniline on samas, et nende õigeksmõistmine toimus põhjusel, et õiguskaitseorganid olid dokumente võltsinud.

Näide Hollandi politsei tegutsemisest koroonapiirangute vastasel protestil.

Poliitikute sõnavabadus avalikus debatis.

Viimased valimised võitnud parempoolse erakonna PVV liider Geert Wilders on tuntud oma otsekohesuse ja mahlakate ütluste poolest. Wildersit nähakse paremäärmuslasena, kuna ta on paarkümmend aastat hoiatanud radikaalse islami eest. Paljud tema väljaütlemised on olnud provokatiivsed ja ebakonstitutsioonilised, nt koraanikeelu soovimine, kuid viimastel aastatel on tema esinemised muutunud konstruktiivsemateks ja peale valimisvõitu pidi ta valitsuse moodustamiseks palju järeleandmisi tegema, mistõttu teenis hüüdnime Milder (Pehmem) Wilders.

Wildersi poliitikukarjääri jooksul on tema väljaütlemiste kohta esitatud tuhandeid kaebusi, enamikel juhtudel menetlusi ei alustatud. Esimene kohtuprotsess Wildersi ütlemiste osas toimus 2010-2011. aastal. Protsess puudutas Wildersi kriitilisi ütlemisi moslemite suhtes 2006-2007. aastal ajalehes Volkskrant ja 2008. aaastal ilmunud filmis „Fitna“, milles Wilders võrdles Koraani „Mein Kampf“-iga. Esialgu keelduti süüdistust esitamast, sest leiti, et ühiskondliku debati käigus ja poliitilisel areenil öeldu osas peavad sõnavabadusel laiemad piirid olema. Kuivõrd vasakpoolsed aktivistid pöördusid edasi Amsterdami kõrgemasse kohtusse, siis asja pika erinevate astmete vahel edasi-tagasi veeretamise tulemusena alustati lõpuks menetlust grupi solvangu ning vaenu ja diskrimineerimise õhutamise eest. 2011. aastal mõisteti Wilders õigeks, milles vasakpoolsed nägid tolerantsuse surma ja parempoolsed sõnavabaduse võitu.

Grupi solvang (“groepsbelediging”) eksisteerib Hollandis karistatava tegevusena alates 1934. aastast ja oli algselt mõeldud kaitsmaks juute tol ajal levima hakanud antisemitismi vastu. Alates 70ndatest on grupi solvangu mõistet kohtupraktikas aga laiemalt tõlgendatud. Arutelul on ka olnud, et grupi solvang on liiga lai mõiste ja tuleks dekriminaliseerida.

2016. aastal algas järgmine kohtumenetlus ja 04.09.2020. aastal mõistis kohus Geert Wildersi grupi solvangus süüdi. Vaenu ja diskrimineerimise õhutamises mõisteti ta õigeks. Otsus jõustus 06.07.2021.

Geert Wilders on tuntud oma jõuliste sõnavõttude poolest, mis puudutavad massilist immigratsiooni ja islamiusu sobimatust Hollandisse. Nende väljaütlemiste eest on teda kohtus nii õigeks kui süüdi mõistetud. Foto: Wikimedia Commons.

19.03.2014 küsis Wilders erakonna valimisüritusel publikult, kas nad tahavad vähem või rohkem marokolasi. Publik reageeris “vähem, vähem”, mille peale Wilders vastas “noh, siis korraldame selle ära.” 22.03.2014 antud intervjuus selgitas Wilders, et soovib kriminaalsete marokolaste väljasaatmist, marokolaste immigratsiooni seiskamist ja marokolaste remigratsiooni. Kohus leidis, et kuigi Wildersi avaldus oli tehtud poliitilise debati kontekstis, oli see kohtu arvates asjatult solvav. Seega peaaegu 10 aastat peale esimest kohtuotsust asus kohus täiesti vastupidisele seisukohale ja leidis, et sõnavabadus ühiskondliku arutelu käigus on piiratud. Samuti laiendas kohus mõistet „rass“, leides, et marokolased on „rass“.

Wilders mõisteti küll süüdi, kuid teda ei karistatud, sest kohus leidis, et tänu oma väljaütlemistele on tema olukord juba piisavalt halb. Nimelt alates 2004.a novembrist ei tohi Wilders sammugi ilma turvameesteta astuda ja ta elukohaks on “safe-house”.

Kas kõigile on ikka üks mõõdupuu?

20.04.2024 toimus vasakpoolse GroenLinks/PvdA kongress, kus erakonna juht Frans Timmermans ütles: “Me ei jäta välja (välista) midagi, et vältida, et Wilders siin maal võimule tuleb.” Kuivõrd Wildersile on tehtud korduvaid tapmisähvardusi, mitmed isikud on süüdi mõistetud ja tema elule eksisteerib 24/7 reaalne oht, siis on mõistetav, et selline väljaütlemine tekitas Wildersis küsimusi, mida Timmermans “mitte midagi” all silmas pidas, kas ka Wildersi surma. Prokuratuur ei näinud Timmermansi ütlemises kuritegu.

04.10.2024 leidis prokuratuur, et parempoolse erakonna FvD 2023. aasta kahes reklaamiklipis esineb grupi solvang ja vaenu õhutamine. Ühes klipis näidati asüülitaotlejate ja immigrantide poolt toimepandud vägivallategusid, millega oldi vastu nö laialijaotamise seadusele, mille kohaselt asüülitaotlejad tuleks üle kogu Hollandi paigutada. Teises klipis näidati mittebinaarset ja transpersooni, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu ühiskonnas ja eriti koolides toimuvale indoktrinatsioonile. Mittebinaarne Bram sai tuntuks kui ta 2023. aastal „täiesti juhuslikult“ osales noortele mõeldud telesaates, kus parempoolse erakonna FvD Thierry Baudet ja vasakpoolse D66 Rob Jetten oma seisukohti selgitasid. Menetlus käib ja FvD juhtkond on üle kuulatud.

Kirjeldatud situatsiooni hollandi telesaatest, kus osalevad mittebinaarne Bram ja poliitik Thierry Baudet, kes küsib, mis asi see mittebinaarne üldse on, saab näha videost.

2024 laekus parempoolse BBB aseesimehe Mona Keijzeri suhtes mitu taotlust menetluse alustamiseks, kuna 17.05.2024 eetris olnud telesaates Sophie ja Jeroen ütles ta, et ’’juudiviha on peaaegu osa islami kultuurist.“

Prokuratuur leidis, et tegemist on grupi solvanguga ja ka avalikus kontekstis tarbetult solvav ning Keijzeri ütlus on põhimõtteliselt karistatav, kuid otsustas menetluse lõpetada, sest süüdistuse esitamine oleks liiga suur poliitiku sõnavabaduse piiramine. Nö väljenduskuriteo puhul tuleb alati arvestada nn jahutava efekti ohuga, st süüdistuse esitamine võib teisi heidutada oma arvamust avaldamast.

Keijzer ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga ja leidis, et arvamus, et avaldused on karistatavad, mõjutab tema siirust, see lämmatab sotsiaalset debatti ja sel viisil rikutakse sõnavabadust. Keijzer soovib asja menetlemist kohtus ja kohtu seisukohta. Kohtusse minnes riskib ta süüdimõistmisega, kuid Keijzer leiab, et kui me tahame olla vaba Lääne ühiskond, siis ei tohi sõnavabadust piirata.

Fašistlik meem

23.09.2022 lisati Rahvatervise ministeeriumi Twitteri kontole foto, millel vasakpoolsete erakondade ministrid Kuipers (D66) ja Van Gennip (CDA) heiskasid SDG (Sustainable Development Goals) lippu. Päev hiljem postitas parempoolse FvD parlamendisaadik Pepijn van Houweling Twitteris meemi, mille vasakul poolel oli originaalfoto ja paremal poolel oli SDG lipp asendatud natside lipuga. Lisatud oli tekst “Fassaad ja tegelikkus. SDG”.

Laekunud kriitikale vastas Van Houweling päev hiljem, et ta eesmärk ei olnud ministreid natsirežiimiga seostada. Ta kustutas postituse ja postitas uue, kus fotol oli SDG lipu asemel kommunistliku sümboolikaga lipp. Van Houweling ütles, et postituse eesmärk oli SDG ja Agenda 2030 eest hoiatada.

Pepijn van Houweling sai karistada sotsiaalmeediasse postitatud meemi eest, milles heisatava SDG-lipu asendas fotol natsilipuga. Foto: kuvatõmmis.

07.10.2024 mõistis kohus Van Houwelingi sallimatuse õhutamises süüdi ja karistas teda tingimusliku rahatrahviga summas 450 eurot. Kohus leidis, et Van Houwelingi postitatud meem seostas ministreid natsirežiimiga ja oli ebavajalikult solvav ning poliitikul oli muid võimalusi SDG üle debatti pidada. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

Tähelepanuväärne on, et 2022. aastal oli Haagi kohus leidnud, et meem, kus oli kujutatud haakrist ja Adolf Hitleri pea oli asendatud teise isiku peaga, ei olnud karistatav tegevus.

Samuti kui ajaleht NRC kirjeldas Van Houwelingi kui “pruunsärki”, leidis prokuratuur, et poliitikutel peab kõrgem taluvuslävi olema ja menetlust ei alustatud. Mingil põhjusel sama seisukoht ei kehtinud vasakpoolsete poliitikute Kuipers ja Van Hennip suhtes. Lisaks tegi Van Houweling kaks tulemuseta avaldust isikute suhtes, kes teda fašistiks nimetasid.

„Salajane mässule õhutamine.“

11.06.2024 mõisteti parempoolne parlamendiliige Gideon van Meijeren (FvD) süüdi mässule õhutamises ja teda karistati 200 tunni üldkasuliku tööga. Süüdistus koosnes kahest episoodist. Esimene leidis aset 02.07.2022 põllumeeste demonstratsioonil, kus Van Meijeren avalikul esinemisel kasutas väljendit “ei ole alati tervislik, et vägivalla kasutamine on tabu”. Samas esinemises rääkis ta, et põllumeestele tekitatav surve omandist loobumiseks on suur ja kui nad seda vabatahtlikult ei tee, siis on kindel, et saabuvad bussid kiivrite ja kaigastega meestega ning põllumehed lüüakse oma maalt minema.

Teiseks episoodiks loeti YouTubes ilmunud vestluses öeldut, milles Van Meijeren arvas, et olukorras, kus valitsejad enam ei võta rahva tahet arvesse, peaks rahvas minema parlamendihoone juurde ja enne mitte lahkuma kui valitsus on tagasi astunud. Samas intervjuus rääkis ta ajaloos toimunud revolutsioonilistest liikumistest ja kinnitas korduvalt, et ta ei soovi vägivaldset revolutsiooni. Prokuratuur nägi selles sõnavõtus ”koeravilet”, so delikaatselt suunatud poliitiline sõnum, mis on mõeldud konkreetsele demograafilisele rühmale ja mida saab mõista ainult see rühm, st kuigi Van Meijeren ütles, et ei soovi vägivalda, siis signaliseeris ta vastupidist. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

Kokkuvõttes osutavad need Hollandi poliitikuid puudutavad vaenukõnejuhtumid selgelt selliste regulatsioonde puhul esile kerkivale probleemile. Asi on selles, et inimestena seisame pidevalt silmitsi kiusatusega vaigistada ja karistada neid, kes on meiega vastupidistel seisukohtadel; nende peale vihastudes, neid solvates või sotsiaalmeedias blokeerides. Hollandi kohtupraktika näitabki ilmekalt, et ebamäärased või ülemäärased sõnavabadust reguleerivad sätted toovad kaasa nende sätete valikulise kohaldamise.

  1. “Sõnad võivad olla kuritegu ja neid võib karistada nii, nagu seadusandja seda soovib.” ↩︎
Kommentaaride teavitused
Teavitus
1 Kommentaar
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments

See on eriti kuri geenius, kes reklaamides ebanormaalsusi, ebanormaalset eluviisi on pannud
inimesed omavahel võitlema. Samal ajal
kuulutades endast erinevad arvamused valedeks arvamusteks ja karistust väärivateks. Siin peidab ennast varjatud diktatuur, milles pole kohta tegelikule demokraatiale.

Seotud artiklid