USA allergia- ja nakkushaiguste instituudi (National Institute of Allergy and Infectious Diseases, NIAID) direktori büroos aastatel 2006–2022 teadusnõunikuna töötanud David M. Morensi (78) süüdistatakse riigivastases vandenõus. Süüdistuse järgi on mees vandenõule kaasa aidanud ja seda õhutanud ning hävitanud, muutnud, võltsinud, varjanud, kõrvaldanud või rikkunud dokumente, kirjutab U.S Department of Justice.
NIAIDi direktori, kes tollal oli kurikuulus Anthony Fauci, teadusnõunikuna nõustas Morens kõrgemaid töötajaid poliitika küsimustes, koostas rahvuslikke terviseinstituute (National Institutes of Health, NIH) mõjutanud soovitusi ja lahendusi ning juhendas personali epidemioloogiliste uuringute ja nakkushaiguste küsimustes. Morens kogus teavet toetuse saajatelt ja teadlastelt, et teha kindlaks koroonaviiruse faktid. Seega teadis Morens NIHi ja NIAIDi varasemaid koroonaviiruse uuringuid, ta osales poliitika ja protseduuride koostamises ning andis teavet NIAIDi direktorile Anthony Faucile. Viimane edastas nõuniku antud teabe presidendile, kongressile ja avalikkusele.
Süüdistuse järgi konspireeris Morens koos vähemalt kahe kaasosalisega koroonakriisi ajal mitmeid pettuseid. Näiteks lubas Morens pärast seda, kui riik oli lõpetanud nahkhiirte koroonaviiruse uurimise toetuse, aidata seda toetust uuesti taastada ning võidelda väitega, et COVID-19 lekkis laborist (loe ka siit, siit, siit, siit, siit). Aimates, et säärane kirjavahetus võib teabenõude korras avalikuks tulla, leppis Morens kaasosalistega kirjalikult kokku, et varjavad suhtlust, kasutades seepärast Morensi isiklikku Gmaili kontot ametliku NIH e-posti asemel (loe ka siit). Erameilides vahetasid osalised salajast NIH infot ja arutasid, kuidas mõjutada NIH-i rahastama teatud ettevõtet. Nad saatsid üksteisele NIH juhtkonnale mõeldud kirjade mustandeid ning edastasid varjatuid kanaleid pidi teavet kõrgele NIAID ametnikule. Süüdistuse järgi olid kõik need toimingud Morensi ametiülesanded ning ta pidanuks neid korraldama ametlike kanalite ja süsteemide kaudu.
Peale selle süüdistatakse Morensit ja üht kaasosalist selles, et nad leppisid kokku ebaseaduslikes kingitustes. See kaasosaline kinkis Morensile veini tema „salajaste kelmuste“ eest ning lasi selle toimetada Morensi koju Marylandi. Morens omakorda kirjutas seejärel teaduskommentaari mainekasse meditsiiniajakirja väitega, et COVID-19 on looduslikku päritolu. Kaasosaline oli Morensile lubanud hulga muidki kingitusi, nt eined Michelini tärnidega restoranides Pariisis, New Yorgis ja Washingtonis.
Asejustiitsminister Todd Blanche selgitas: „Nagu süüdistuses väidetakse, varjasid dr Morens ja tema kaasosalised tahtlikult teavet ja võltsisid dokumente, et maha suruda alternatiivseid teooriaid COVID-19 päritolu kohta. Valitsusametnikud on kohustatud pakkuma ausaid, hästi põhjendatud fakte ja nõuandeid avaliku huvi teenistuses – mitte edendada isiklikke või ideoloogilisi eesmärke.” Marylandi ringkonna föderaalprokuröri Kelly O. Hayesi hinnangul rikuvad ametnikud avalikkuse usaldust ja institutsioonide terviklikkust, kui hoiavad seadustest kõrvale, varjates oma suhtlust. “See kehtis eriti koroonapandeemia ajal, kui läbipaistvust oli kõige rohkem vaja,” lisas föderaalprokurör ja lubas jätkata nende vastutusele võtmist, kes isikliku kasu nimel katsuvad kõrvale hiilida kohustustest.
David Morensi toiminguid oleme Vabaduste portaalis põgusalt käsitlenud varemgi ja viidanud tema kirjadele, kus tõdes, et “on õppinud, kuidas pandeemia päritolu kohta käivaid e-kirju kaduma panna” ja „Me kõik oleme piisavalt targad, et teada, et meil ei ole kunagi suitsevaid relvi, ja kui oleks, siis me ei paneks neid e-kirjadesse ja kui me neid leiaksime, siis kustutaksime need.“
Ilmselt ei õnnestunud mehel siiski “suitsevaid relvi” kapist piisavalt kiiresti ja korralikult koristada. Süüdi mõistmise korral tuleb Morensil mitme kuriteo eest arvestatav hulk aastaid veeta vangis, sest riigivastase vandenõu eest on võimalik maksimaalselt määrata 5 aastat vangistust; dokumentide hävitamise, muutmise või võltsimise eest 20 aastat ning dokumentide varjamise, kõrvaldamise või rikkumise eest 3 aastat. Kuigi tõsi, maksimaalsed karistused on siiski pigem ebatõenäolised, sest föderaalseaduste rikkumise eest on enamasti karistused maksimaalsest kergemad.
