Hongkongi kohus mõistis 20 aastaks vangi Briti kodaniku, meediamagnaadi Jimmy Lai, kes oli juba aastaid võimudele pinnuks silmas olnud oma demokraatiameelsuse ja nüüdseks suletud vaba ajalehe Apple Daily asutajana. Hiina võimud mõistsid mehe süüdi “salajases koostöös välisjõudude ja -riikidega ning mässus”, kirjutab France 24.
Jimmy Lai (78) on trellide taga olnud juba 2020. aastast peale ja uus 20-aastane karistus mõisteti osalt juba senistele lisaks. Kokku peaks mees nüüd vanglas viibima 96. eluaastani. Täpsemini mõistsid Hiina võimud Briti kodaniku Lai detsembris süüdi selles, et ajakirjanik kutsus välisriike kehtestama Hongkongile sanktsioone ja et avaldas oma ajalehes Apple Daily „mässulisi” artikleid. Tegemist on seni kõige karmima karistusega Pekingi riikliku julgeoleku seaduse alusel, mille Hiina kehtestas pärast suuri demokraatiameelseid meeleavaldusi Hongkongis 2020. aastal. Sama seaduse alusel on senine nn rekord 10 vangla-aastat, mis määrati tunamullu õigusteadlasele Benny Taile.
Jimmy Lai poeg Sebastien ütles avalduses: „Minu isale määratud karm vanglakaristus on isale eluohtlik ja see on laastanud meie perekonna.” Tütar Claire lisas, et tegemist on äärmiselt julma karistusega, kusjuures Jimmy Lai tervis on viimaste vanglaaastatega niigi järsult halvenenud.
Hongkongi juht John Lee on aga väljendanud sügavat rahuolu, sest Lai “kuriteod” olid „äärmiselt jälgid ja kurjad”. Niivõrd pikk vanglakaristus näitab Lee hinnangul õigusriigi põhimõtteid ja kaitseb õiglust. Peking kinnitas, et otsuse puhul vaidlusruumi pole ning lükkas tagasi kriitika, süüdistades kritiseerijaid Hongkongi kohtusüsteemi laimamises. Välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian-i sõnutsi on Lai Hiina kodanik, kes oli „Hongkongis toimunud paljude Hiina-vastaste ja segadust tekitanud tegevuste peamine planeerija ja osaline”. Seega oli Lini sõnutsi vanglakaristus igati mõistlik ja õiguspärane.
Euroopa riigid on kutsunud laiemat avalikkust kiiresti tegutsema. Euroopa Liit taunis Lai karistust ja nõudis vabastamist. EL välisasjade pressiesindaja Anitta Hipper sõnas, et Hongkongi ametitel tuleb taastada usaldus ajakirjandusvabaduse vastu ja lõpetada ajakirjanike üle kohtupidamine. Suurbritannia välisminister Yvette Cooper leidis, et Lai karistus on „võrdne eluaegse vangistusega” ja kordas üleskutset vabastada mees humanitaarsetel põhjustel.
Austraalia välisminister Penny Wong kutsus Hiinat üles „lõpetama vabaduste piiramist” ja tühistama Hongkongi riiklikku julgeolekuseadust. Ühtlasi väljendas Austraalia sügavat muret Lai ja tema kaassüüdistatavate karistuste pärast. Taiwan teatas, et Hiina ja Hongkong „on toonud meedia mõju ja rahvusvahelised suhted riikliku julgeoleku meetmete raamesse, eesmärgiga luua jahutav mõju kõikides sektorites ja piiriüleselt”.
Piirideta Ajakirjanike (RSF) peadirektor Thibaut Bruttin tõdes: „Täna langeb eesriie Hongkongi ajakirjandusvabadusele. Oleme šokeeritud Jimmy Lai suhtes langetatud karmist karistusest.” Ka Human Rights Watch kordas juba kõlanud arvamust, et Lai 20-aastane vanglakaristus on võrdne surmanuhtlusega. Human Rights Watchi (HRW) Aasia direktori Elaine Pearsoni hinnangul on niivõrd pikk karistus lihtsalt julm ja äärmiselt ebaõiglane. Igal juhul näitab tõsiasi, et Laid on Hiina võimud juba aastaid taga kiusanud, kuivõrd otsustav on Hiina valitsus hävitama sõltumatut ajakirjandust ja vaigistama kõiki, kes julgevad kritiseerida kommunistlikku parteid.
Kunstnik süüdistab Läänt silmakirjalikkuses
Samal ajal, kui lääneriigid on ajakirjanik Lai vanglakaristust hoogsalt kritiseerinud, selgitas Hiina-kriitiline kunstnik ja dissident Ai Weiwei, et enne kui Lääs mõistab hukka Hiina imiõiguste olukorra, peaks Lääs uurima oma inimõiguste olukorda.
Varem on Ai öelnud, et lääneriigid peaksid enne Hiinaga äritehingutega sõlmimist avalikult laitma sealseid inimõiguste rikkumisi. Nüüd on kunstnik aga meelt muutnud: „Lääs ei ole isegi positsioonis, et Hiinat süüdistada. Nad peavad vaid vaatama oma tegevust rahvusvaheliste inimõiguste ja sõnavabaduse valdkonnas.” Ai selgitas, et on ise kogenud Lääne tsensuuri. Näiteks otsustas Londoni galerii 2023. aastal edasi lükata tema näituse, sest Ai oli sotsiaalmeedias avaldatud postituse Gaza sõja kohta.
Nii leiab Ai Weiwei, et lääneriikide juhid näivad äärmiselt silmakirjalikena, kui tõstatavad inimõiguste, sõnavabaduse ja tsensuuri küsimusi. Teisalt leidis kunstnik, et enamasti lääneriigid pigem kardavad inimõigustest Hiinas rääkida.
Sellest, kuidas Hiinas teatud ühiskonnarühmi represseeritakse, oleme varemgi kirjutanud. Näiteks näeb Hiina kommunistlik partei vaeva selle nimel, et maha suruda falun gong’i kogu maailmas. Teisitimõtlejate vastu kasutab partei nii füüsilist vägivalda, jälgimist kui ka ahistamiskampaaniaid, Hiinas isegi sunniviisiilist organidoonorlust ja jäljetut kadumist. Sihtmärgid on “erilised” etnilised rühmad, näiteks uiguurid või tiibetlased, aga ka kommunistliku partei endised ametnikud, kes elavad välismaal. Ennekõike aga demokraatia eest seisvad aktivistid, inimõiguslased ja võimukriitilised isikud. Hiinast põgenenud aktivistid on tagaotsitavate nimekirjades, nende eest on välja pandud kopsakad „pearahad“, konfiskeeritud on nende pangakontol olnud raha või tühistatud pass. Trellide taha võib sattuda ka dokumentaalfilmi eest ja riigi ulatuslik järelevalve on pannud õitsema isikuandmete musta turu. Jimmy Lai vanglakaristust ei saa seega kahjuks pidada kuigi erakordseks, kuid juhtumi teeb eriliseks karistatu vanus, mistõttu Lai tõenäoliselt vabaduses enam kunagi elada ei saa.
Just nagu Euroopas! Ega võim ei salli kusagil kriitikat ja konkurentsi.