Hongkongi vanglateenistus on tootnud kaks lühifilmi, mis tuginevad 2019. aasta demokraatiameelsete protestide järel arreteeritud meeleavaldajate lugudel. Võimude eesmärk on “edendada noorte seaduskuulekust“, kirjutab Hong Kong Free Press.
Vanglateenistuse (Correctional Services Department, CSD) pressiteate järgi näidati lühifilme tuhandetele õpilastele ja õpetajatele julgeolekuhariduse päeval aprilli alguses. Teenistuse teate järgi on filmides käsitletud noori, keda “õhutati toime panema ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad riigi julgeolekut, ja kes lõpuks maksid kõrget hinda“. Vanglateenistus loodab lühifilmidega parandada üldsuse võimet kriitiliselt ja kaalutlevalt mõelda ning tõsta teadlikkust õiguskuulekusest. Ametivõimud kirjeldavad filmide levitamise eesmärgina ennetada kuritegevust, aga pressiteate järgi ka soovi “kasvatada noori inimesi, kellest saaks uus põlvkond, kes armastab riiki ja Hongkongi, on seaduskuulekad kodanikud ja positiivse mõtteviisiga”. Seega näitavad võimud lühifilmis seda hinda, mida kodanikud peavad maksma, kui on korda saatnud teo, mida võimud peavad riiklikku julgeolekut ohustavaks.
Film pealkirjaga “Hetkehiilgus“ (“Momentary Glory”) keerleb noore mehe ümber, kes on Pekingi kehtestatud julgeolekusätete alusel üheksaks aastaks vangistusse määratud, sest sõitis mootorrattaga politsei seatud piirdest mööda.
Tegemist näib olevat kohandusega Tong Ying Kitist, kes tõepoolest peab üheksa aastat trellide taga veetma väidetava separatismile õhutamise ja terroristliku tegevuse eest. Tong on esimene isik, kes mõisteti süüdi julgeolekusätete alusel, mis jõustusid 2020. aastal pärast demokraatiameelseid proteste. Kui Ying Kit 2020. aastal arreteeriti oli ta 23-aastane ning võimude hammasrataste vahele jäi ta sellega, et sõitis mootorrattaga Wan Chai meeleavalduse ajal kolme politsei vahele. Mootorrattal lehvis ka lipp protestide tunnuslauseks kujunenud fraasiga „Vabastage Hongkong; meie aja revolutsioon“. Kusjuures tunnuslause pälvis Tongi kohtukaasuses eraldi käsitlust ja nimetati ka ebaseaduslikuks, sest pidavat innustama teisi mässule.
Valgateenistus on loonud veel teisegi video, dokumentaalse, kus vangide näod on küll hägustatud, kuid meedia sõnutsi võtab seal sõna Tong, kinnitades lühifilmi allikana oma lugu. Veel räägib mees, et nüüd ta kahetseb toonaseid tegusid, mis vanglakaristuseni viisid. „Hetkehiilguse eest tuleb üheksa aastat trellide taga veeta,“ ütleb mees kantoni keeles, millele järgnevad sõnad: “Kas see on seda väärt?” Igal juhul on Tong vanglakaristust kandes meelt muutnud ja juba varemgi avalikult selgitanud, kuidas teda eksitati ja kuidas uskus valeuudiseid ning et teda mõjutas sotsiaalne õhkkond ja ta oli radikaliseerunud.
Hongongis puhkesid väljaandmise seaduseelnõu tõttu 2019. aasta juunis protestid, mis kestsid terve aasta ja kohati eskaleerusid vägivaldseteks. Kutsuti üles eelistama demokraatiat ja näidati pahameelt Pekingi sekkumise üle. Meeleavaldajad nõudsid, et politsei tegevust uuriks sõltumatud osapooled, arreteeritutele antaks armu ja et proteste ei nimetataks rahutusteks.
Kuid 2020. aasta juunis lisas Peking Hongkongi põhiseadusesse riikliku julgeoleku sätted. Need kriminaliseerisid õõnestamise, lahkulöömise, välisjõududega kokkumängu ja terroriaktid, mida aga on defineeritud üsna laialt ning võivad hõlmata taristul põhjustatud mistahes häiringuid. Politsei sai muudatusega ulatuslikud volitused, misjärel vahistas sadu inimesi ja kümned kodanikuühiskonna rühmad pidid tegevuse lõpetama. Võimude hinnangul aitas seadusemuudatus taastada linnas stabiilsuse ja rahu.
Hiina puna-režiimi karme meetodeid meeleavaldajate ja teisitimõtlejate suhtes oleme kajastanud varemgi. Näiteks mõisteti aastateks vangi Hiina režissöör dokumentaalfilmi eest, mis kajastas nn valge paberi meeleavaldusi 2022. aastal. Valge paberi meeleavaldusteks nimetatakse kogu riigi suuremates linnades toimunud proteste, millega Hiina kodanikud väljendasid vastuseisu riigi kehtestatud ülirangetele koroonapiirangutele. Samuti käsitlesime, kuidas Hiina kommunistlik partei kohtleb falun gongi’i järgijaid, kasutades nii seaduslikke meetmeid kui ka mitmesuguseid kampaaniaid kogu maailmas ning Hiinas lausa sunniviisilist organidoonorlust. Hongkongi võimud aga täiendavad agaralt tagaotsitavate nimekirja, kuhu satuvad demokraatiat toetavad isikud. Hongkongi võimud väidavad, et aktivistid rikuvad riiklikke julgeolekusätteid, mängivad kokku välisjõududega ja õõnestavad riigikorda ning seetõttu on tagaotsitavate eest välja pandud kopsakad tasud ja võimud tühistavad ka aktivistide passe.
Hirmukülv, parasitismivastasuse naeruvääristamine. Korrakaitsjateks riietatud palgasõdurid teevad hea raha eest ükskõik mida. Eriti, kui neil lubatakse ka ametipositsioonivõimu kuritarvitada, et rahuldada enda primitiivseid ihasi, nagu Eestis 90ndatel aastatel (nii mõnigi uhke ja ülbe ment mäletab, kuidas sai tänavalt korjatud õblukesi tüdrukuid, seotud tooli külge ja pekstud puhtalt verejanust ja teleris ei öeldud kunagi tõde, miks “kuritegevuse vastu võitlejad” tegelikult surid aga see-eest näidati nende matuseid 2 nädalat järjest nagu püha sündmust).
Hiinas nagu keskaja despotism. Agressiivne tsensuur, kitsed, julmad piinamised, surmani vangistused. UA-s ka näha, kuidas sõidavad ringi “kapid”, kes otsivad tänavalt mehi, keda läbi peksta ja siis sõtta surma saata, et despoot, või pigem parasiit, saaks hästi elada. Täpselt nagu keskajal.
(Näitleja Zelensky teenib miljardeid – ostis panga Pranstsusmaal, kaevanduse Lõuna-Aafrikas, uusima Rolls-Royce Spectre, hunnik villasi üle maailma, s.h. ühel saarel.)
Vähemalt pole Hiinas veel nii nagu Põhja-Koreas, kus parasiitvõimu vastasuse eest pannakse terve pere kolmeks põlvkonnaks vangi, et olla 300% kindel, et orjadroon on orjadroon, mitte individuaalse mõtlemisvõimega inimene.
Kas olete pannud tähele, et nüüd ka Eesti kohal pritsitakse keemiat? Taevas võrk, peale mida osad haiguslehel, või köhivad, palavikulised, peavalus, närvipõletikus.Ja rahvas käitub ka rohkem primitiivsemalt, loomalikumalt. Aga ka taltsalt. Välismaalasest valitsus teeb mis tahab, rahval puudub ambitsioon elada, ennast kaitsta valitsuse omavolitsemise eest. Valitsust nimetatakse ikka veel hellitavalt “riigiks”.
Vaadates parasiitvalitsuse uhkust ja ülbust, on selge, et neil ei ole midagi kaotada – rahva tõusmise puhul pakivad nad rahva rahadega kohvrid ja lendavad tagasi kodumaale, milleks Eesti pole kunagi olnud. 1%-i nõutud sõjamängud jätkuvad. Venemaa on alati mestis olnud teistega. Endise Eesti territooriumile jäänuid ei tule mitte keegi aitama.Juhtub nagu UA-s: inimesi lõigatakse organiäriks, lapsi röövitakse eliidi rõõmuks. Venemaal strateegiliselt ei jää muud üle, kui see sohu muuta kordoniks. Elada siin enam ei saaks, kuna kõik kohad oleks droonide poolt miine paksult täis pillutud. Oligarhid hakkavad rahus rikkusi kaevandama.
Tuleb suure vihaga kolida sinna, kus sõda strateegiliselt ja loogiliselt võiks olla, aga depopulatsiooniagenda ei näe ette. Kõige tähtsam on mitte jääda tüütuks, kasutuks immigrandiks.
On ikka vaja tõsist jõudu, et Eesti rahvast surmaunest äratada. Mingit ime on vaja, mis töötleks või trumpaks eestlate geneetika üle. Eestlased on enamus oma mädaneva iseloomu õppinud enda orjaisandatelt: ülbus, uhkus mõttetute asjade üle, primitiivne tahe ennast alfana tõestada ja ka maski taga peidus olev täiesti naeruväärne argus. Aga hiilgatakse ka vingumise, nutmisega ja irvitamisega. Kui vaid eestlane suunaks kogu selle energia hoopis positiivsetele mõtetele ja ilusatele sõnadele, kui vaid eestlased õpiks armastuse pähe, see oleks hämmastav. Seda näeks pilkases pimeduses ka kõige kohutavaim vampiir ja süttiks põlema.