Praegu on vabatahtliku tagasipöördumise toetus 1200 eurot inimese või 2000 eurot pere kohta. Selle skeemiga on septembri seisuga tänavu riigist lahkunud 1159 inimest, keda on 129% rohkem võrreldes sama ajaga mullu. Nüüd on Iirimaa summat märkimisväärselt suurendanud ning toetab vabatahtliku lahkumist 2500 euroga inimese kohta või 10 000 euroga pere peale, kirjutab The Irish Times.
Vabatahtliku tagasipöördumise programmist tasutava toetuse eesmärk on leevendada survet, mida varjupaigataotled süsteemile avaldavad. Samuti soovib riik toetuse abil motiveerida riigist lahkuma inimesi, kellel ei pruugi olla alust saada rahvusvahelist kaitset või varjupaika. Iirimaa loodab, et suurema toetuse abil vähenevad varjupaigataotluste menetluskulud, mis justiitsministeeriumi andmetel on ligikaudu 122 000 eurot inimese kohta. See sisaldab majutust ja toitlustust, sotsiaaltoetust, tervishoidu ja haridust. Kuid sama märkimisväärsed on väljasaatmise kulud. Näiteks kulus ministeerium sõnutsi 325 000 eurot tellimuslennule, millega aasta alguses saadeti Nigeeriasse tagasi 35 inimest.
Kokku esitati Iirimaal möödunud aastal 18 560 varjupaigataotlust, millest umbes 30% rahuldati. Statistikaameti järgi on aastatel 2023–2024 Iirimaale kolinud 150 000 inimest, kellest vaid 30 000 olid kodumaale naasnud Iiri kodanikud. Sisserännanuist paljud on majutatud Dublini kesklinna vaesematesse piirkondadesse või väikestesse provintsilinnadesse. Kokku on riigi majutusel ligikaudu 33 000 rahvusvahelise kaitse taotlejat, võrreldes 7244-ga 2017. aastal. Peale Aafrikast ja Lähis-Idast saabunute on 100 000 pagulast Iirimaale saabunud ka pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Igaühe majutus maksab riigile peaaegu 70 naela (89 eurot) päevas ja eelmise aasta lõpus oli Iirimaa pagulaste nõukogu andmetel riigis 3001 kodutut varjupaigataotlejat.
Uut, suuremat toetust võivad küsida need, kes taotlesid Iirimaal varjupaika enne 28. septembrit ja kes nüüd ootavad otsust. Aga uue toetuse summa väheneb etapiti: kui varjupaiga taotleja ootab alles esimest otsust, võib ta tagasipöördumistoetust saada maksimaalses ulatuses. Kuid kui esimene otsus oli keelduv ja isik selle edasi kaebas, kahaneb toetus 1500 euroni inimese või 6000 euroni pere kohta ja sedagi tuleb taotleda enne, kui tema kohta teine otsus langetatakse. Samas kohaldab riik meetmeid, kus naasmistaotlusest võidakse keelduda juhul, kui isik on ametnike hinnangul haavatav ja kodumaal poleks tal turvaline. Ühtlasi ei saa naasmistoetust küsida need, keda on süüdi mõistetud raskes kuriteos.
Sotsiaaldemokraatliku partei esindajate sõnutsi on uue meetme puhul tegemist varjatud parempoolse ideoloogiaga, mis on maskeeritud tõhususeks. Peaminister Micheál Martin nimetas seda kriitikat aga äärmuslikuks ja kohatuks ning leidis, et on mõistlik luua süsteem, kus tõenäoliselt oma varjupaigataotlusele eitava vastuse saajaid julgustatakse lahkuma. „Kui inimene taotleb varjupaika, kuid sügaval sisimas teab, et ta seda ei saa, olgu ta siis majandusmigrant või kes tahes, siis on minu arvates mõistlik aidata neil tagasi pöörduda või integreeruda sinna, kuhu nad tagasi pöörduvad. Seda nii asjaomaste isikute kui ka laiemalt kogu süsteemi kulude seisukohast,” ütles peaminister.
Euroopa Liidus on peaaegu kõik liikmesriigid tohutu sisserändega jännis
Viimaste aastate tohutu sisseränne on põhjustanud tõsiseid probleeme peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Näiteks Rootsi on tõsises hädas kriminaalsete jõukudega ning sealt on kuritegevus levinud juba ka naaberriikidesse: Taani, Norra ja Soome. Selline jõuguvägivald ja organiseeritud kuritegevuse arveteklaarimine Rootsis on aga otseselt seotud suuremahulise immigratsiooniga. Mõneti on valitsus tõsiasja ka tunnistanud, kui on asunud muutma senist üliliberaalset immigratsioonipoliitikat, pidades sisserännet ja kuritegevust omavahel seotuks, ning kui on arutanud plaani topeltkondakondsusega isikutelt ära võtta Rootsi kodakondsust. Kusjuures mullu andiski Rootsi enneolematult vähe elamislubasid.
Seega on Euroopas üha enam hakatud kontrollimatut sisserännet probleemiks nimetama. Paljud liikmesriigid on ELi kutsunud üles muutma rändepoliitikat ja looma uusi regulatsioone, et rohkem sisserändajaid kiiremini tagasi saata. Kuid seni ei ole EL riigid üksmeeleni jõudnud, kusjuures rangemate meetmete vastu on olnud näiteks Saksamaa, kelle arvates olemasolevatest reeglitest piisab, ning Hispaania, kes jätkuvalt loodab sisserännanutega korvata tööjõupuudust ja vananevat rahvastikku.
Eri seisukohtadest hoolimata on liikmesriigid siiski moel või teisel püüdnud kontrollimatut sisserännet piirata. Nii on näiteks Saksamaa taastanud piirikontrolli, kuigi seda alles pärast mitut tõsist noarünnakut, sh Solingeni rünnakut, mille korda saatnud süürlane mõisteti septembris süüdi ja karistati eluaegse vangitusega. Islamistide ja teiste sisserändajatega seotud vägivallakuritegudest, seksuaalkuritegude plahvatuslikust kasvust ja Saksamaa võimetusest nendega toime tulla oleme korduvalt kirjutanud ka varem. Peale Saksamaa on kontrollimatu sisserände ja üha suurema terrorismiohu pärast piirikontrolli taastanud mitmed Euroopa riigid, sh Prantsusmaa ja Holland. Ühtlasi käivitas Eurooopa Liit 12. oktoobrist digitaalse piirikontrolli ehk riiki sisenemise ja riigist lahkumise biomeetrilise süsteemi (EU’s biometric Entry-Exit System, EES), mis salvestab lühiajalise viisaga Schengeni alale sisenevate isikute näo- ja sõrmejälgede biomeetrilised andmed. Sellise süsteemi rakendamise vajaduse põhjusena tuuakse just esile asjaolu, et Euroopa on hädas sisserändega. Täies mahus käivitasid selle esialgu Eesti, Tšehhi ja Luksemburg.
Igal juhul püüavad kõik riigid moel või teisel sisserändega toime tulla, sh rakendavad Iirimaaga sarnaseid vabatahtliku tagasipöördumise kavasid. Näiteks Rootsi pakub tagasipöördujatele u 30 850 eurot pere kohta ja on muutmas senist üliliberaalset immigratsioonipoliitikat. Taani on viimaste aastatega kehtestanud palju karmimad rändereeglid, mistõttu ei ole riik enam immigrantide ja varjupaigataotletajate meelispaik, kuid olenemata rangematest reeglitest pakub ka Taani naasmistoetust, sedapuhku Süüria kodanikele 27 000 eurot. Austria pakub süürlastele naasmistoetust 1000 eurot ja Ühendkuningriigis on immigrantide lahkumistoetus kuni 3000 naela (u 3560 eurot).
