Hefei näol on tegemist Hiina esimese roboklastriga raudteetranspordis, mis võeti kasutusele kevadpüha reisipuhangu ajaks. Hefei raudteetranspordi teadus- ja hariduskeskuse direktori Dai Rong sõnutsi tegutseb robotite arukas platvorm peamiselt kolmes valdkonnas: jaamateenindus, vaguni- ja tunnelikontroll. Rong selgitas: „Loodame, et see aitab inimtöötajaid, parandab töö efektiivsust ja vähendab töö intensiivsust ning tugevdab tehnoloogia abil Hefei raudteetransporti,” kirjutab Euronews.
Hefei raudteejaamades juhendavad nüüd humanoidid inimesi, et kuhu liikuda või kuidas ja kus ümber istuda. Robokoerad aga patrullivad platvormidel eesmärgiga tagada turvalisust ja ohutust. Rongide all, 1,5 meetri sügavuses hoolduskaevikus navigeerivad autonoomsed kontrollrobotid, skaneerides kaamerate ja ultrahelianduritega rattaid, polte ning muid osi. Robotid märgistavad kõik praod ja lahtised jupid ning vähendavad väidetavalt aega, mida sama töö peale kuluks tavaliselt tunde.
Teadus- ja hariduskeskuse vanemjuhendaja Luo Lei sõnutsi soovitakse tulevikus ehitada suurte tehisarumudelite tehnoloogiaga platvormi, et olemasolevatel robokoertel ja droonidel oleks parem ja keskne aju. „See võimaldab neil täpsemalt tuvastada ja reageerida eri ebanormaalsetele olukordadele,” kinnitas Lei.
Kuigi Hefei süsteem on väidetavalt loodud selleks, et inimest aidata, mitte asendada, näitavad need uued võimed tehisaru ja robootika kasvavat rolli, mis neil võib tulevikus olla ühistranspordis, taristu seires ja linnade turvalisuses. Samuti on alust küsida, kui palju need masinad suudavad teha, alustades inimese vajalikkuses tulevikus ja lõpetades suutlikkusega jälgida.
Jälgimissüsteemide üha agressiivsem pealetung
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid või mida on võimalik täiesti teisest riigist juhtida. Oleme kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi”, Taipei tänavatel patrullivad Hiina robotkoerad ja Uus-Meremaa juurutab näotuvastussüsteeme toidupoodides, Lõuna-Korea aga katsetab neid kontsertidel piletikontrolli asemele. ÜRO lennunduspoliitika organ tahab muuta lennule pääsemise reegleid ja võtta kasutusele näotuvastussüsteemid, kusjuures Indias ongi säärased juba kasutusel. Venemaa aga kasutab näotuvastusega maksesüsteeme üha ulatuslikumalt, rääkimata Hiinast (vt ka siit ja siit) ja Valgevenest, kus sarnased süsteemid juba mõnda aega on kasutusel olnud.
Ka Läänes on viimastel aastakümnetel hoogsalt samas suunas astutud. Paljastatud on ulatuslikke varjatud jälgimisi, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Esirinnas sammub Suurbritannia, kus muudkui lisandub sektoreid, kus kasutatakse näotuvastussüsteeme, nt politsei sõidukites, spordivõistlustel ja tänavatel, plaanides nüüd juba ka sõidu-, käitumis- ja emotsioonituvastust. USA kasutab aga mitmesuguseid tuvastus- ja jälgimissüsteeme võitluses immigratsiooniga, aga ka koolides. Ka Eesti politsei on aastaid kasutanud kaamerate abil numbrituvastust, mis võimaldas neil liiklejatest iga kuu teha miljoneid fotosid. Nüüdseks on nende kasutus juba kenasti seadusesse valatud. Riiklikes arengukavades on ka meil räägitud näotuvastustarkvara kasutava kaameravõrgu rajamise plaanidest. Täies mahus on kasutusele võetud ka Euroopa Liidu biomeetriline piirikontroll.
Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
