Patrullroboti on tootnud Hiina ettevõte Unitree, mida peetakse seotuks Hiina sõjaväega. Tehisarukal robotil on panoraamsüsteem, see loob 360-kraadiseid pilte, suudab täpselt määrata rajatiste asukoha ja edastada teateid autonoomselt. Kriitilised peavad robotit nüüdisaja Trooja hobuseks, kirjutab The Guardian.
Linnavolikogu sõnutsi on Taipeisse ostetud vaid üks robot, mille eesmärk on hallata jalakäijate alasid ja teatada remondivajadusest. Linn rõhutas, et kuigi roboti on valmistanud Unitree Hiinas, on kaamerasüsteemi arendanud Taiwani alltöövõtja Supratech. Sarnast Unitree roboti lahendust esitleti mullusel Taipei tehnoloogiamessil.
Taipei linnavolikogu opositsiooniliikmed on robotit nimetanud riiklikuks julgeolekuohuks, sest see suudab koguda kaardiandmeid. Need aga on sellised, mida ei ole võimalik saada satelliidi või fotodega, mis muudab kaardimaterjali Hiina sõjaväe jaoks väga huvipakkuvaks. Asjaolu on põhjustanud avaliku mure spionaaži pärast, arvestades Hiina territoriaalseid nõudmisi Taiwani suhtes. Kriitika järel on linnavolikogu lubanud, et enne roboti edasist kasutamist tegeletakse julgeolekuprobleemidega.
Ka USA kongressi komisjoni aruandes on tõdetud, et Unitree robotid on kahese kasutusega tehnoloogia, mida turustatakse tsiviilotstarbelisena, kuid mida kasutatakse ka Hiina sõjaväeõppustel ja politseioperatsioonides. USA komisjoni järgi on need masinad potentsiaalsed jälgimisseadmed, mida toetab Hiina kommunistlik partei. Kusjuures Unitree Robotics on parteiga tihedalt seotud mitmete sõjaväe programmide, õppuste ja investeeringute kaudu.
Pekingis robotkoerad juba tagavad “turvalisust”
Hiina robotkoertest oleme varemgi kirjutanud, sest Pekingi majandustehnoloogilise arengu piirkonnas tagab kommunistlik võim “turvalisust” sellise tehnoloogia abil juba mõnda aega. Linnaosa nn järgmise põlvkonna tehisarukasse jälgimissüsteemi kuuluvad 18 autonoomset sõidukit ja kaks robotkoera sildiga “patrullimine, avalikustamine ja ennetamine” („Patrol, Publicity, and Prevention“). Märtsi algusest peale on nutikoerad linnaosa tänavatel patrullinud “täpsusega, millest inimesed võivad vaid unistada” ja see peaks näitama Hiina kommunistliku võimu tehisaru edusamme. Pekingi e-linna robotkoertel on tehisaru ja need analüüsivad suurandmeid. Süsteemi eesmärk on tagada, et kogu ööpäeva jooksul suudetakse leida riske ja et tehisaru aitab parandada tavapolitsei tõhusust. Tehisaru ja suurandmete süsteem peaks tuvastama kõik kõrvalekalded alustades tulekahjuohust kuni kõigi muude potentsiaalsete ohtudeni. Igal juhul pidavat moodustuma ideaalne jälgimis- ja kontrollisüsteem.
Jälgimissüsteemide viimaste aastate võidukäik
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Oleme kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi” ja Uus-Meremaa juurutab näotuvastussüsteeme toidupoodides, Lõuna-Korea aga katsetab neid kontsertidel piletikontrolli asemele. Maailma Majandusfoorumil sõna võtnud reklaamivad näotuvastust kui süsteemi, mis asendab peagi digi-ID, ning ÜRO lennunduspoliitika organ tahab muuta lennule pääsemise reegleid ja võtta kasutusele näotuvastussüsteemid, kusjuures Indias ongi säärased juba kasutusel. Venemaa aga kasutab näotuvastusega maksesüsteeme üha ulatuslikumalt, rääkimata Hiinast (vt ka siit ja siit) ja Valgevenest, kus sarnased süsteemid juba mõnda aega on kasutusel olnud.
Kuid ka Läänes on viimastel aastakümnetel hoogsalt samas suunas astutud. Paljastatud on ulatuslikke varjatud jälgimisi, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teinud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele, ning Suurbritannia muudkui suurendab näotuvastussüsteemidega sõidukiparki. Ka Eesti politsei on aastaid kasutanud kaamerate abil numbrituvastust, mis võimaldas neil liiklejatest iga kuu teha miljoneid fotosid. Asja ilmsiks tuleku järel selgus, et tegevus ei ole seaduslik ning nüüd on siseministeerium seda seadustama asunud. Riiklikes arengukavades on ka meil räägitud näotuvastustarkvara kasutava kaameravõrgu rajamise plaanidest.
Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
