Koroonapandeemia kasvatas lühinägelike laste ja teismeliste arvu  

Eeldatakse, et 2050. aastaks ületab lühinägelike laste ja teismeliste arv maailmas 740 miljonit.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Praegu on maailmas üks laps kolmest lühinägelik. Eriti järsult on laste ja teismeliste lühinägevus kasvanud pärast koroonapandeemiat ning teadlased peavad selle osaliseks põhjuseks ka koroonasulgusid ning muid pandeemia aegseid meetmeid.

Hiina teadlased analüüsisid 276 uuringut, mis hõlmas kokku üle 5 miljoni lapse ja teismelise Aasia, Euroopa, Aafrika, Okeaania ning Põhja- ja Ladina-Ameerika 50 riigist. Lühinägevuse juhtumeid oli ca 2 miljonit. Kokkuvõtvalt järeldus, et aastaks 2050 kasvab lühinägelike laste ja noorte hulk maailmas 740 miljonini. Lühinägelikkuse suurenemise põhjustes paistab roll olevat nii koroonasulgudel, sool, päritolul, linnakeskkonnal kui ka haridustasemel, vahendab News Medical.

Seni tehtud uuringud on suundumust käsitlenud kuni 2015. aastani. Seetõttu laiendasid Hiina teadlased valimit ja hindasid müoopia esinemise tõenäosust 5–19-aastaste hulgas kuni 2050. aastani. Müoopia ehk lühinägevus on nägemishäire, mille korral inimene näeb kaugemal asuvaid objekte häguselt, lähemal asuvaid aga selgelt. Üldjuhul algab müoopia üsna noores eas ja kipub vanusega süvenema.

Uuringus selgus, et ajavahemikus 1990–2023 on müoopia levimus peaaegu kolmekordistunud ja kasvanud 24%-lt 1990.–2000. aastatel 25%-le 2001.–2010. aastateks. Sellele on järgnenud veelgi järsem kasv 30%-le 2011.–2019. aastatel ning 35%-le 2020.–2023. aastatel ehk nüüdseks on ühel lapsel kolmest müoopia.

Aastaks 2050 on 40% lastest ja teismelistest lühinägelikud, mis teeb müoopiast ühe arvestatavaima terviseprobleemi maailmas. Foto: Paul Diaconu/Pixabay

Kuigi võrreldes lastega esines lühinägevust teismeliste hulgas rohkem, siis kogukasv oli laste seas aastatel 1990–2023 peaaegu kaks korda suurem. Lühinägevuse levimust mõjutas näiteks Ida-Aasia päritolu (35%), linnakeskkond (29%), naissugu (34%), noorukiiga (47%) ja kõrgem haridus (46%).

Aastaks 2050 prognoositakse, et umbes 40% lastest ja teismelisest on lühinägelikud. Kusjuures tüdrukute hulgas eeldatakse suuremat levimust kui poiste puhul: 2030. aastal 33% tüdrukutest vs. 31% poistest, 2040. aastal 40% vs. 35,5% ja 2050. aastal 42% vs. 37,5%. Põhjuseks peetakse tüdrukute pisut kiiremat arengut ning et teismelistena veedavad nad vähem aega õues ja rohkem aega lähitegevusega.

Veel leiti, et madala ja keskmise sissetulekuga riikides on müoopiat eeldatavasti rohkem kui kõrgema sissetulekuga riikides: Aasia riikides oodatakse lühinägevuse levikut 2030. aastal 52%, 2040. aastal 62% ja 2050. aastal 69%. Uuringu autorite arvates võib see olla seotud Ida- ja Lõuna-Aasia kiire majandusarenguga.

Ka haridustasemel on oma osa, täpsemini leiti seos haridusteekonna kestuse ja lühinägevuse vahel. Nii on näiteks Aafrika elanikkonnas lühinägevust vähem tõenäoliselt väiksema kirjaoskuse ja hilisema kooli alguse tõttu. Seevastu näiteks Singapuris ja Hongkongis alustavad lapsed haridusteekonda juba 2-aastasena, mistõttu on nende silmad väga varasest lapseeast peale koormatud raamatute ja ekraanidega. Ositi selgitab see ka geograafilisi erinevusi.

Leiti, et koroonapandeemial oli arvestatav roll selles, et laste ja teismeliste nägemine on järsult halvenenud pärast 2020. aastat. Põhjuseks peetakse koroonasulgusid, mil väga paljud riigid sundisid inimesi koju jääma ja see omakorda suunas lapsed ekraanide ette. Nii tõdevad teadlased: „Ilmnevad tõendid viitavad võimalikule seosele pandeemia ja noorte täiskasvanute nägemise kiirenenud halvenemise vahel.“.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
1 Kommentaar
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments

Paar asja, mida ükski arst sulle ei ütle: nagu ka kogu moderne meditsiin, priiliäri on ka raha pumpamisele keskendunud. Mida kauem optikat kannad, seda hullemaks nägemine läheb. Prillid ei tervenda silmi.

Silmad tahavad iga päev saada vähemalt 2h 10 000 lumenit valgust, ehk siis 2h õues päikselise ilmaga veetmist.
Toas annaks ka seda saavutada. Tuleb vaid osta kuuepesaline lühter igasse tuppa, panna igasse pessa 1500 lumeniline pirn. Siis tuleb vaid arvestada jõhkra elektriarvega. Eriti just korrumpeerunud Eestis.

Teiseks on jah see ekraan: lähedalt vaatamine ja vampiiridele mõeldud “dark mode”. Nagu ülal mainutud, silmad tahavad võimalikult tihti eredat valgust saada. Arvutites ja telefonides peab igal võimalusel olema “light mode”. Ekraanid tuleb seadistad maksimum eredusele. Tänapäeva odavad mängurimonitorid on kavalalt ehitatud “loodussõbralikuks”, ehk silmakahjulikult madala lumenite arvuga. Pimedast istuda ei tohi, kõik tuled peavad põlema. Ehk siis, valgus on hea, ja pimedus on neile, kes soovivad surra.

Eraldi teema on ka silmatilkadega: ka need on disainitud kavalalt sind lolliks tegema. Niisutavad, aga ajutiselt. Kõigil üks keemia, mis vähendab silma võimet toota niisutust. USA toodete puhul suurendatud risk saada infektsioon, isegi silmavähi risk. Hullema laga puhul on isegi surdud. Tilkade asemel tuleb hoopis tihedamini pilgutada. Paljud ei tea, et unustavad pilgutamise ära. Pilgutage ometi ja märkate, et tõesti aitab.

Klassiruumides aitaks tahvli nägemist parandada kollane päikesevalgus. Inimese aju reageerib sellisele toonile vastavalt iidsetele geenidele ja teravdab nägemist.

Küsimus pole selles, et, kui tugevasti peab energiavampiirina vinguma, vihastama, nutma, ülbitsema või irvitama. Tuleb ennast kokku võtta ja kurjusele vastata võrdväärse jõuga! See on puhas kurjus, mis meil võimul on. Ärge lubage parasiitidel manipuleerida ennast neid peost toitma. Vampiirid toituvad teie negatiivsest seisundist. Inimestel on vaja positiivseid mõtteid ja ilusaid sõnu. Armastus tuleb pähe õppida.