Euroopa suured lennuettevõtted on teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata edasi nn kestliku lennukikütuse kasutusele võtmise eesmärgid. Rahvusvaheline lennutranspordi assotsiatsioon on ettevõtjate üleskutset toetanud ja leiab, et Brüsseli poliitikakujundajatel on aeg päriseluga kohtuda, kirjutab Reuters.
Euroopa Liidu eeskirjade järgi peab 2025. aastaks 2% ELi lennujaamades saadaolevast kütusest olema nö kestlik (sustainable aviation fuel, SAF). 2030. aastaks peab nn kestliku lennukikütuse osakaal olema 6% ja 2050. aastaks 70%.
Ryanair, IAG, Lufthansa ja Air France-KLM on aga asunud seni ainutõena esitatud kliimapöördest eemalduma ning tegid Euroopa Liidu suhtes vägagi kriitilise avalduse, teatades, et netonullilähedast kütusenõuet ei ole seatud tähtajaks võimalik saavutada.
Põhjustena toovad ettevõtted esile, et nn roheline kütus maksab liiga palju: traditsioonilisest kaks kuni kolm korda rohkem ja see moodustab vaid 0,3% maailma lennukikütuse tarnetest. Teiseks on kestlikku lennukikütust turult peaaegu võimatu kätte saada. Kusjuures Ryanairi tegevjuhi Michael O’Leary sõnutsi vähendavad naftafirmad, kes võiksid olla ka kestliku lennukikütuse suurimad tootjad, juba praegu nn kestlikkusprogramme.
Kolmandaks suurendab nn kestliku lennukikütuse nõue ettevõtete niigi suurt, Euroopa Liidu rohepöördest tingitud regulatiivset koormust. Eeskirjad koos kallima kütusega tekitavad aga ebaõiglase kulukoormuse, vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet ja sedasi saavad eelise muud lennuettevõtted, mis ei pea täitma kestlikkusnõudeid ja saavad seetõttu lennata pikemaid marsruute. Lufthansa tegevjuht Carsten Spohr tõdes, et Euroopa lennufirmade turuosa muudkui kahaneb ja Euroopa lennundus jääb muudest maha.
British Airwaysi omanikfirma IAG tegevjuht Luis Gallego sõnutsi on vaja kiiresti Euroopa Liidu lennundusstrateegiat, et kestlik lennukikütus oleks taskukohasema hinnaga. IAG leiab, et kui selliseid meetmeid praegu ei rakendata, on ainus reaalne lahendus lükata edasi nn kestliku lennukikütuse 2030. aasta nõuet.
IATA (International air Transport Association) juht Willie Walsh asus lennuettevõtteid toetama ja sõnas: „Me ei saa lihtsalt seista ja teeselda, et need eesmärgid on mõttekad ja saavutatavad. Neid ei ole kunagi olnud võimalik saavutada.“
Kestliku lennukikütusega kaasnevat oleme Vabaduste portaalis varemgi käsitlenud ja tõdenud, et sellise kütuse osakaalu suurendamine toob kogu sektorile kaasa tohutuid kulusid. Seetõttu võib oodata, et lennufirmad hakkavad vähehaaval piletihindu tõstma. See võib omakorda tähendada, et ka keskmise sissetulekuga pered ei saa enam lennupileteid lubada ning lennureisiga perepuhkusest võib kujuneda pigem luksuskaup.
Igal juhul on nüüd lennuettevõtjad probleeme ausamalt käsitlenud ja lubanud jätkata Euroopa Komisjonile surve avaldamist, et saada toetust kas kestliku lennukikütuse tehaste ehitamiseks või lükata nn kliimaeesmärkide tähtaegu edasi.
Kuid Euroopa Komisjon ei soovi kuidagi senisest suunast loobuda. Nii on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pigem rõhutanud vajadust kiirendada üleminekut süsinikuneutraalsusele, pidades kliimamuutust endiselt suurimaks probleemiks maailmas. Ka lennuettevõtjate nüüdse kriitika peale on komisjon väidetavalt vastanud, et praegused kestliku lennukikütuse eesmärgid on realistlikud ja tehtavad. Seda kõike hoolimata asjaolust, et kliimapöörde suhtes kriitilisi avaldusi on aina rohkem. Näiteks kutsus Poola peaminister Donald Tusk Euroopa Parlamenti üle vaatama Euroopa Liidu roheleppeks nimetatud kliimapoliitikat ning on rohelepet käsitlenud üsna teravalt. Ka Euroopa konservatiivid on konkurentsivõime kaotamises süüdistanud rohelepet ning USA on kliimapoliitikast üldse taganenud.
