Rootsi uus sooidentiteediseadus jõustub tänavu juulis ja selle abil võivda oma nn sotsiaalset sugu muuta varasemast palju enamad inimesed. Enam ei ole seaduses hõlmatud üksnes end vastassoo esindajaks ehk transsooliseks pidavad inimesed, vaid ka näiteks mittebinaarsed, kes ei pea end ülde ei meheks ega naiseks. Samuti on seaduses hõlmatud igasugused muud soomääratlused, mida saab hakata soovi korral oma ametlikesse sooandmetesse sisse viima, kirjutab EuroWeekly News.
Peale laiema ringi on uue seadusega muudetud soovahetuseks vajalikke tõendeid. Kui varem oli Rootsis kohustuslik vähemalt soodüsfooria diagnoos, siis nüüd ei ole säärast diagnoosi enam vaja. Piisab lihtsast meditsiinilisest läbivaatusest, mida ajakirjanduse andmetel võib küsida ka telefonitsi või veebivisiidiga. Seejuures ei pea rääkima psühholoogi või psühhoterapeudiga, vaid piisab ka tervishoiunõustajast. Teise suure muudatusena alandati soovahetaja vanusepiiri 18-lt 16-le. Teisisõnu võib juba 16-aastane oma ametlikku sugu muuta ja tarvis on vaid vanemate nõusolekut.
Oluline on tähele panna, et ametlikust soost või sooidentiteedist rääkides ei peeta tingimusena silmas, et nt naisena käituv mees lõpuks ka soovahetusoperatsiooni teeb – riik hakkab teda naisena tunnustama ka ilma selleta.
Seaduse pooldajad rõõmustavad, sest nende hinnangul on tegemist suure sammuga eneseidentifitseerimise suunas. Pooldajad leiavad, et nii on kõige haavatavam ühiskonnarühm, eriti teismelised ja noored, saanud õiguse oma identiteeti määrata ja seda seadustada. Enam ei pidavat oma nn sotsiaalse soo vahetamisel olema bürokraatlikke takistusi.
Enne seaduse vastuvõtmist aga korraldati küsitlus, mille järgi 59% rootslastest peab eelnõu halvaks või väga halvaks ja vaid 22% tervitab muudatust. Kriitiliselt on meelestatud näiteks laste endokrinoloogia professor Jovanna Dahlgren, kelle hinnangul võib muudetud seadus avaldada väga suurt negatiivset mõju haavatavatele noortele. Professori sõnutsi on üha rohkem teavet ja fakte, et viimaste aastate aina levinum soodüsfooria on sageli tingitud noorte puberteediea identiteedikriisist. Samuti juhib professor tähelepanu sellele, et nii mõnigi soodüsforia all kannatav noor on autistlik või tal on autismispektri häire. Seda seost käsitleti hiljaaegu ka Suurbritannia aruandes, mida kirjeldasime siin.
Rootsi ei ole ainus Euroopa riik, kus soovahetust on lihtsustatud. Alles hiljuti võttis Saksamaa vastu sarnase enesemääratluse seaduse, millega lihtsustas ametlikes dokmentides soo muutmise menetlust. Saksamaa ei nõua soovahetajatelt enam psühhiaatri hinnangut ega kohtuotsust, vaid kohaldab üksnes kolme kuu pikkust ooteaega. Saksamaa alandas soomuutja vanusepiiri nii, et 14-aastased võivad vanema nõusolekul oma sugu muuta ja kui vanem ei ole nõus, võib perekonnakohus vanema otsuse ümber lükata. Nooremate kui 14-aastaste laste puhul võib lapsevanem ise taotleda lapse soovahetust, seda kas või kohe pärast lapse sündi. Lapse nõusolekut küsitakse alles 5. eluaastast peale.
Hispaaniagi on eeskuju järginud ja sootunnustamise seadusega lubanud ametlikult oma sugu muuta vanematel kui 16-aastastel ega nõua selleks meditsiinilist hinnangut. 14–16-aastased vajavad vanemate nõusolekut, 12–14-aastased aga kohtuotsust.
Euroopa riikide uued õigusnormid on ühelt poolt kooskõlas Euroopa Kohtu hiljutise otsusega, et liikmesriigid peavad avalikes registrites muutma isiku sugu juhul, kui isik seda taotleb ja tal on sellisele taotlusele lisatud arstitõend. Teiselt poolt paistavad aga paljud riigid olevat astunud mitu sammu kaugemale, olles loobunud ka mistahes arstlikust hinnangust.
