Paljudes riikides võtavad võimuametid üha agaramalt kasutusele erinevaid tehnoloogiaid, alustades jälgimiskaameratest ja lõpetades näotuvastustehnoloogiaga. Kuid üha enam ilmneb ka tõendeid, kuivõrd ebausaldusväärsed on sellised süsteemid, sest liiga paljusid süütuid vahistatakse valetuvastuse alusel, ning kuivõrd vääralt on võimalik neid kasutada, kirjutab Biometric Update.
Näiteks USA-s Texases pidasid pearahakütid kinni mehe, kasutades tundmatut näotuvastustarkvara, mille usaldusväärsus oli vaid 79%. Pearahakütid kasutasid mõrvas kahtlustatava fotot ja oma tehnoloogiat, mille teate alusel pidasid relvastatud rünnakuga kinni mehe. Politsei kontrollis mehe isikut usaldusväärsemate biomeetriliste andmete ehk sõrmejälgede abil ja selgus, et tegemist ei olnud kahtlustatavaga – pearaküttide näotuvastussüsteem oli andnud eksliku tuvastuse.
Chicagos vaidlustab riigi määratud kaitsja tõendid, mis on näotuvastusega kogutud röövimise ja mõrvajuhtumi kohta. Kaitsja leiab, et süsteemi ebausaldusväärsus võib mõjutada teisi tõendeid ja seepärast tuleks need kõrvale jätta.
New Yorgis vahistas politsei näotuvastustehnoloogia teate järel mehe, keda süüdistas avalikus ruumis ebasündsas käitumises. Seda hoolimata tõsiasjast, et vahistatu erines nii pikkuse kui ka kaalu poolest kahtlustatavast. See on üks vähemalt kümnest avalikuks tulnud, näotuvastustehnoloogia abil valesti vahistatud isikust USAs. Kusjuures ebaproportsionaalselt palju on säärased ekslikud vahistamised tabanud mustanahalisi inimesi.
Ametnikud kipuvad kaamerasüsteeme kuritarvitama ja jagavad ligipääsu võõrastelegi
Maine’i osariigis Houltonis on aga politsei, avaliku teenistuse, rekreatsiooniosakonna ja tsiviilkeskuse ametnikud aasta kestel vaadanud turvakaamerate pilti enam kui 56 000 korda. Vaatamisi oleks küllap olnud palju rohkem kui kaamerad poleks veebruarist juulini õigusküsimuste tõttu suletud olnud. Kaamerapilti on nad väidetavalt uurinud muu hulgas ka selleks, et leida inimesi või sõidukeid ning teinud seda nii töö ajal kui ka töövälisel ajal. Kusjuures suurem osa kaamerapilti vaadanuist ei olnud politsei töötajad. Peale selle on linnaametnikud jaganud kaamerasüsteemi paroole täiesti võõrastele, kes on andmetele seetõttu ligi saanud. Eriti probleemseks teeb sellise ligipääsu asjaolu, et kasutatavatel Verkada kaameratel on ka näotuvastusfunktsioon ja pole teada, kuidas seda on kasutatud.
Jälgimissüsteemide viimaste aastate võidukäik
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Oleme kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi” ja Uus-Meremaa juurutab näotuvastussüsteeme toidupoodides, Lõuna-Korea aga katsetab neid kontsertidel piletikontrolli asemele. Maailma Majandusfoorumil sõna võtnud reklaamivad näotuvastust kui süsteemi, mis asendab peagi digi-ID, ning ÜRO lennunduspoliitika organ tahab muuta lennule pääsemise reegleid ja võtta kasutusele näotuvastussüsteemid, kusjuures Indias ongi säärased juba kasutusel. Venemaa aga kasutab näotuvastusega maksesüsteeme üha ulatuslikumalt, rääkimata Hiinast (vt ka siit ja siit) ja Valgevenest, kus sarnased süsteemid juba mõnda aega on kasutusel olnud.
Kuid ka Läänes on viimastel aastakümnetel hoogsalt samas suunas astutud. Paljastatud on ulatuslikke varjatud jälgimisi, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teinud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele, ning Suurbritannia muudkui suurendab näotuvastussüsteemidega sõidukiparki, aga ka eksklike vahistamiste hulka.
Ka Eesti politsei on aastaid kasutanud kaamerate abil numbrituvastust, mis võimaldas neil liiklejatest iga kuu teha miljoneid fotosid. Asja ilmsiks tuleku järel selgus, et tegevus ei ole seaduslik ning nüüd on siseministeerium seda seadustama asunud. Riiklikes arengukavades on ka meil räägitud näotuvastustarkvara kasutava kaameravõrgu rajamise plaanidest.
Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas
