Prantsusmaa eelnõu järgi on noorematel kui 15-aastastel keelatud kasutada sotsiaalmeediat ja sotsiaalvõrgustiku funtktsioonidega muid platvorme, v.a veebientsüklopeediad ja haridusplatvormid. Platvormid peavad paika seadma tõhusa vanusekontrollisüsteemi, et blokeerida laste ja noorte juurdepääs – sisuliselt tähendab see kõigile kehtivat isikuvuastust ehk anonüümsuse kaotamist veebis. Võimude eesmärk on jõustada uute kontode puhul keelureeglid tänavu sügisel ehk uuest õppeaastast, kirjutab Deutsche Welle. Peale sotsiaalmeediakeelu laiendab eelnõu ka põhikoolis kehtivat nutitelefonikeeldu keskkoolidele.
Sotsiaalmeediakeelu vajalikkust põhjendab Prantsusmaa platvormide, nagu TikTok, Snapchat ja Instagram, kahjulike mõjudega noortele, eriti tüdrukutele, aga ka küberkiusu ja kokkupuutega vägivaldse sisuga. Seejuures rõhutatakse, et Prantsusmaal on tohutu toetus, et piirata alaealiste juurdepääsu sotsiaalmeediale. Näiteks Harris Interactive’i 2024. aasta uuringu järgi toetas 73% elanikkonnast nooremate kui 15-aastaste sotsiaalmeediakeeldu.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on juba mõnda aega toetanud noorte sotsiaalmeediakeeldu ja lubas mullu, et sellekohane eelnõu on aasta alguseks menetluses. Sotsiaalmeediaplatvormi X ühes postituses ärgitas Macron parlamenti kiiremini tegutsema, et keeld jõustuks juba sügisel ning rõhutas: “Meie laste aju ei ole müügiks. Ei Ameerika platvormidele ega Hiina võrgustikele.” Teises postituses tänas Macron Euroopa Komisjoni, et see on sotsiaalmeediakeelu jaoks tee rajanud.
Prantsusmaa oleks praeguse seisuga teine riik, kus seadusega oleks sotsiaalmeedia noortele keelatud. Esimene oli Austraalia, kus keeld jõustus täies mahus detsembris, mil sajad tuhanded noored jäid oma kontodest ilma. Austraaliast on väga paljud riigid eeskuju saanud ja üha enamad plaanivad moel või teisel sotsiaalmeediat keelustada ehk teisisõnu kehtestada vanuse- ja identiteedikontrolle. Teiste seas on ka Euroopa Liit, kus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas hoolikalt hoida Austraalia näitel silma peal, et sarnased süsteemid Euroopasse tuua. Nüüdseks liiguvad peale komisjoni sotsiaalmeediakeelu üleskutsed ka Euroopa Parlamendis.
Suurbritannias nõuab parlament sotsiaalmeedia- ja VPN-keeldu
Samal ajal hääletas Suurbritannia parlamendi ülemkoda laste heaoluseaduse üle ja parlamendiliikmed nõudsid seadusesse uusi piiranguid, mida selles esitamise ajal ei olnud. Täpsemini soovisid lordid seadust täiendada VPN- ja sotsiaalmeediakeeluga noortele.
Valitsus püüab nüüd ülemkoja nõudmisi lahendada kolm kuud peetavate konsultatsioonidega, lubades läheneda tõendipõhiselt. Konsultatsioonide ajal peab valitsus käsitlema VPN- ja sotsiaalmeediakeeldu noortele, aga ka öiseid liikumispiiranguid ja muid lahendusi, mis aitaks piirata kadukerimist-turmasirvi (doomscrolling). Valitsus lubab nõu pidada lapsevanemate ühenduste, turvalisuse eest seisvate organisatsioonide, tehnoloogiaettevõtete ja noortega. Leiboristide tehnoloogiaminister Liz Kendall on keeldude asjus esialgu olnud kõhklev ja kaitseb seepärast konsultatsioone. Mitmed keeldude vastu olnud parlamendiliikmed rõhutasid, et uued piirangud võivad suunata lapsi vähem reguleeritud veebikeskkonda.
Konservatiivsed parlamendiliikmed aga leiavad, et konsultatsioonide aeg on ammu möödas ja need on “lobistide mängumaa”. Konservatiivse partei juhi Kemi Badenochi sõnutsi valitsus kõhkleb ja viivitab konsultatsioonide abil. Kusjuures Badenoch on juba varem kinnitanud, et tema partei kehtestaks alla 16-aastastele sotsiaalmeediakeelu kohe ning on asunud nüüd juhtima sellekohaseid erakorralisi üleskutseid.
Kriitikute hinnangul on sotsiaalmeediakeeld autoritaarse riigi tsensuuriakt ega hoia noori sotsiaalmeediast eemal rohkem, kui eelmiseid põlvkondi alaealisena baaridest-klubidest, suitsetamisest ja alkoholist. Teismelistel oli varem ja on praegu kirju palett lahendusi, kuidas pääseda soovitud veebilehtedele. Nii leiavad kriitikud, et tegemist on poliitikaga, mis laguneb, kui puutub kokku reaalsusega. Tegelikult ei ole olemas sotsiaalmeediakeeldu noortele, on vaid digitaalne identiteedikontroll kõigile ning võimude soov jõuda veebis suurema järelevalve ja tsensuurini. Igal juhul ei suuda sotsiaalmeediakeeld täita eesmärki pakkuda noortele turvalisust ega vähenda nende võrgus veedetud aega. Laias laastus on tegemist poliitikaga, mis nõuab, et suured tehnoloogiaettevõtted kontrolliks igaühe identiteeti. Sellega kaasneb aga arvestatav andmelekke oht, aga kõige kindlamalt kaob anonüümsus, mis seni on võimaldanud paljudel vabalt rääkida keerukatest ja vastuolulistest teemadest. Ilma et rääkija oleks pidanud riskima töökaotuse või muude suhete lõhkumisega.
Maailm ei koosne sotsiaalmeediast. Vaadakem asja helgemat poolt – alati ja kõikjal on lubatud jälgida riiklikku homo- ja migratsiooni- ja sõjapropagandat. Naudime siis seda ja kinnitame kooris et see avaldab noortele ainult positiivset mõju!