Euroopa Komisjoni teate järgi asuvad vanusekontrolli rakendust katsetama Prantsusmaa, Taani, Kreeka, Itaalia ja Hispaania, kirjutab France 24. Rakenduse kaudu peab kasutaja eID, panga või passi abil kinnitama, et on vanem kui 18 eluaastat. Rakendus korraldab digitaalse kinnituse, mis jõuab veebileheni ja tõendab, et kasutaja on täisealine. Veebilehed ja platvormid peavad rakenduse kinnitust aktsepteerima, tehes seda näiteks QR-koodi või PIN-koodi abil. Rakendus toimib tsentraliseeritult ja seda saab kasutada mistahes veebilehel. Tutvustuse järgi on mõistagi kasutajal täielik kontroll andmete üle ja pärast vanusekontrolli vaadatud sisu pidavat jääma privaatseks.
Vanusekontrolli rakenduse ülesehitus põhineb samadel tehnilistel spetsifikatsioonidel nagu Euroopa digitaalne identiteedikukkur. Euroopa Komisjon plaanib vanusekontrolli rakendust ajutise lahendusena kuni kogu liidus võetakse üldiselt kasutusele digikukkur (plaanitud 2026).
EL tehnoloogiajuhi Henna Virkkuneni sõnutsi võimaldab rakendus kasutajatel hõlpsasti tõendada, et nad on üle 18-aastased ja kaitsta lapsi sobimatu sisu eest. Taani digitaalasjade minister Caroline Stage Olsen kirjeldas: „On raske ette kujutada maailma, kus lapsed saavad poest alkoholi osta või ööklubisse minna, väites lihtsalt, et nad on piisavalt vanad, ilma turvameesteta, ilma isikut tõendava dokumendi kontrollimiseta, lihtsalt vastates „Jah, ma olen üle 18-aastane.”.” Kuid just nii on Virkkuneni sõnutsi juba aastaid internetis olnud. Seega “uus rakendus aitab tagada, et enam ei ole ööklubisid ilma turvameheta.”
Kaugem eesmärk on, et iga liikmesriik arendab välja oma rakenduse, mis vastab riigi eeskirjadele. Vanusepiiranguid võib soovi korral kohandada eri teenuste jaoks erinevalt, alustades hasartmängu ja pornograafia veebilehtedest ning lõpetades sotsiaalmeediaplatvormidega, nt Instagram, Facebook, TikTok. Stage Olseni sõnutsi saaks seda rakendust kasutada ka päriselus, näiteks tõendada vanust alkoholi või sigarette ostes.
Euroopa Liidus on juba praegu ühed kõige rangemad digireeglid, sh digiteenuste määrus (vt siit), mis teevad silmad ette suuremale osale maailmast. Alles juulis avaldas EL soovitused, kuidas veebiplatvormid peavad muu hulgas laste ohutust tagama ja ohtlikku sisu vältima. Näiteks peavad platvormid eemaldama nn sõltuvust tekitavad funktsioonid nagu lugemiskinnitus (read receipts), mis näitab kasutajale, kui keegi on nende sõnumit näinud. Veel leiab EL soovituste seast, et platvormid võiks välja lülitada vaikimisi teavitused, eriti uneajal; piirata rakenduste juurdepääsu fotodele või vaikimisi välja lülitada kaamera.
Kõigi reeglite eesmärgina kirjeldatakse püüdu suunata suured tehnoloogiaettevõtted “õigele teele”. Aga sellest hoolimata paistab, et jagub riike, kelle hinnangul olemasolevatest nõuetest ja piirangutest ei piisa. Väidetavalt soovivad paljud Euroopa riigid, et euroliit kaitseks alaealisi veebis paremini, kohaldades rangemaid meetmeid. Mõni riik on isegi teatanud, et sotsiaalmeedia tuleks noorematele kui 15-aastastele üldse keelustada. Kusjuures näiteks Prantsusmaal säärane piirang ootabki veel vaid EL rohelist tuld.
Austraalia oli maailma esimene riik, kes keelas lastele ja noortele sotsiaalmeedia
Austraalas võeti sarnane seadus vastu hoolimata asjaolust, et polnud selge, kuidas ja mis vahenditega vanust kontrollida. Kaaluti variante identifitseerida kasutajaid veebikaamera pildilt saadud biomeetrilise andmeanalüüsiga või digi-ID-ga. Et Austraalis on seadust kohaldatud jaanuarist, siis avalikustas riik veebruaris aruande esimeste tulemustega. Selgus, et sotsiaalmeediaplatvormid ei tee just kuigi palju pingutusi, et nooremaid kui 16-aastaseid platvormidelt eemal hoida. Platvormid kasutavad peamiselt nn ise tõendamist. TikTok, Twitch ja Snapchat kasutavad keeleanalüüsi, et tuvastada alla 13-aastaseid lapsi. Instragram ja Facebook aga Yoti vanusehinnangut näo alusel, kuid seda vaid siis, kui kasutaja soovib muuta enda määratud vanust. Blokeeritud kontode vaidlustes kasutab TikTok samuti Yoti võimalusi ja ka Jumio isikutõendust.
Kokkuvõtvalt ei ole Austraalia lastel ja noortel just kuigi keerukas sotsiaalmeedia keeldu moel või teisel ületada või sellest mööda hiilida.
Uus-Meremaa järgib Austraalia eeskuju
Uus-Meremaa peaminister Christopher Luxon on esitanud seaduseelnõu, mis kohustab sotsiaalmeediaettevõtteid kontrollima kasutajate vanust ja määrab, et kontot võivad luua vaid vähemalt 16-aastased. Kui sotsiaalmeediaettevõte eksib, võib talle määrata kopsaka trahvi kuni 2 miljonit Uus-Meremaa dollarit (u 1,1 miljonit eurot).
Teisisõnu keelaks Uus-Meremaa sotsiaalmeedia kasutuse noorematele kui 16-aastastele. Eesmärk on väidetavalt kaitsta noori sotsiaalmeedia kahjude eest, näiteks vägivaldne sisu ja küberkiusamine, aga ka ebasobiv sisu, ärakasutamine ja sotsiaalmeediasõltuvus.
Ameerika Ühendriikides on sarnased plaanid 27 osariigis
Seni on Texas suurim USA osariik, mis soovib seadusega piirata noorte ligipääsu sotsiaalmeediale. Texase eelnõus on selgelt kirjas, et kõigil 18 eluaastast noorematel on keelatud sotsiaalmeediaplatvormi kasutajaks registreeruda, saati siis platvormi kasutada. Nii peaksid sotsiaalmeediaplatvormid kontrollima kõigi kontot loovate isikute vanust. Juhul kui platvorm eksib, on see eelnõu järgi petlik kaubandustava, mille eest võib ettevõttele määrata trahvi ja nõuda rahalise kahju hüvitist.
Arvatakse, et kui Texas võtab seaduse vastu, sillutab see tee sarnastele seadustele ülejäänud osariikides. Osariikide seadusandjate konverentsi andmetel ongi 27 osariigis esitatud eelnõud, mille eesmärk on reguleerida laste sotsiaalmeedia kasutust. Ühtlasi peaks peagi senatisse jõudma föderaaltasandi seadus, mis keelab alla 13-aastastel lastel sotsiaalmeedia platvormidele juurdepääsu. Seadus keelaks ka võimaluse suunata sisu alla 17-aastastele kasutajatele.
Ühendkuningriigis jõustus vanusekontrolli seadus juulis
Ühendkuningriigis aga jõustus veebiturvalisuse seaduse vanusepiirangute säte 25. juulil. Selle alusel on Ofcomil (The Office of Communications) õigus veebiplatvormidelt nõuda alaealiste juurdepääsu takistamist kahjulikule sisule, nagu enesevigastamine, enesetapp, söömishäired ja pornograafia. Veebisaite, mis kasutaja vanust ei kontrolli ähvardab suur trahv kuni 18 miljonit naela (umbes 21,3 miljonit eurot eurot) või 10% käibest kogu maailmas, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem.
Ofcom on avaldanud ka juhendi, milles on välja toodud veebisaitidele lubatud meetodid, kuidas kasutaja vanust kontrollida: näo vanuse hinnang pildi või video alusel, mida kasutaja peab näitama ja tehnoloogia otsustab vanuse; panga kinnitus; ühendus digi-ID-ga, sh digikukkur; krediitkaardi kehtivuskontroll, sest see võib olemas olla vaid täisealisel; e-posti põhine vanuse hinnang, kus tehnoloogia kontrollib, kus veebilehtedel on isiku meiliaadressi kasutatud (nt pank või kommunaalteenused) ja järeldab sellest isiku vanuse; mobiilsideoperaatori vanusekontroll, kus teenusosutaja kinnitab, et telefoninumbril pole vanusepiiranguid ning foto-ID võrdlus, kus isik laeb üles isikut tõendava dokumendi koos eraldi fotoga endast ning neid kaht võrreldakse, et kinnitada dokumendi õigsust.
Ühendkuningriigi veebiturvalisuse seadust oleme varemgi käsitlenud. Nimelt peale õiguse nõuda vanusekontrolli annab seadus ametivõimudele laialdased volitused võidelda ka nn ebaseadusliku sisuga, alustades loast sellegi eest määrata kopsakaid trahve ja lõpetates võimalusega võtta kriminaalvastutusele veebilehe juhte ja omanikke. Sotsiaalmeediaplatvormidel on kohustus ennetavalt kontrollida, ega nende lehele postitatu ei sisalda kahjulikku või ebaseaduslikku sisu. Sama kehtib ka otsimootoritele, kus kasutajad saavad infot otsida enam kui ühelt veebilehelt. Peale suurte veebiplatvormide kohaldub seadus ka kasutajatevahelise suhtluse pakkujatele, nt pisikestele hobifoorumitele, mis valitsuse hinnangul on “väikesed, kuid riskantsed teenused“.
Riigi vanusekontrolli kohustus on aga kaasa toonud tõsiasja, et üha enamad britid pöörduvad virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) poole, mis blokeerivad nende asukoha. Näiteks teatas VPN-ettevõte Proton sotsiaalmeediaplatvormil X, et tema teenuste kasutajate arv on Ühendkuningriigis kasvanud üle 1400%. Google Trends andmetel kasvasid Suurbritannias VPN-ettevõtete otsingud 300%.
Rakendused on asunud vanusekontrolli nõudeid täitma ka ennetavalt
Tehnoloogiaettevõtted on asunud vanusekontrolli nõudeid täitma, aga seda ka piirkondades, kus veel ei ole ametlikke piiranguid kehtestatud. Näiteks teatas Youtube, et asub USA-s kasutama tehisaru, mis hindab kasutajate vanust ja määrab vanusele sobiva sisu. Esialgu on tegemist katseprojektiga, mis väidetavalt hõlmab väikest kasutajate rühma.
YouTube’i plaani järgi hindab tehisintellekt kasutaja vanust mitme käitumisteguri alusel, näiteks selle järgi, mis videoid kasutaja otsib ja mida vaatab ning kui kaua on konto olnud aktiivne. Kui YouTube tuvastab, et kasutaja on teismeline või eelkooliealine, blokeerib sait personaalse reklaami, aktiveerib nn digitaalse heaolu funktsioonid, nagu ekraaniaja ja magamamineku meeldetuletused, ja rakendab rangemad sisufiltrid ning käitumispiirangud. Kui tehisaru hinnang on vale, lubab YouTube kasutajal vanust kinnitada krediitkaardi, isikutunnistuse või endast tehtud pildi abil.
Youtube’i sõnutsi võimaldab see tehnoloogia neil järeldada kasutaja vanust tema tegevuse alusel ja siis kasutada seda hinnangut olenemata sellest, mis sünnikuupäeva on konto omanik endale määranud. Ettevõte olevat seda tehnoloogiat juba muudel turgudel kasutanud, kuid ei ole täpsustanud mis turgudel.
Peale Youtube’i on vanusekontrollist teatanud Spotify, kes kasutab selleks kolmandat, Yoti tarkvara. Sisse seatud süsteemi järgi peab kasutaja tarvitama Yoti tarkvara, mille abil määratakse näokujutise alusel isiku vanus. Juhul kui näokujutise vanusehinnang on ekslik, võib seda parandada isikutunnistusega.
Spotify sõnutsi on eesmärk tuvastada, kas kasutajale võib üht või teist sisu, nt eapiirangutega muusikavideot näidata. Spotify ei ole täpsustanud riike, kus vanusekontrolli tehakse, vaid kirjutanud, et seda tehakse turgudel, kus on kehtestatud vanusepiirangud ehk eeldatavasti praeguse seisuga Austraalias ja Suurbritannias.
YouTube’i ja Spotify näited ilmsetavad tõsiasja, et isegi kui ettevõte on varem vanusekontrolli nõuete vastu olnud, siis nüüd on nad siiski sunnitud kasutusele võtma meetmeid, mis vastavad Austraalia ja Ühendkuningriigi nõuetele.
