Pärast sotsiaaldemokraatide koalitsioonist välja viskamist ametisse asunud Kristen Michali jätkuvalitsus tegi esialgu kliima teemal mõned üllatavad sammud. Esmalt teatati, et uue valitsuse koosseisu ei kuulu enam kliimaminister, vaid Andres Suti tiitel, kes ametikoha Yoko Alenderilt üle võttis, saab olema energeetika- ja keskkonnaminister. Teiseks teatas Sutt ametisse asudes ERR-i vahendusel selge sõnaga, et senisel kujul kliimaseadust ei tule. Kliimaministeeriumi nime muutmisele ei hakatud peaminister Michali sõnul aga aega kulutama.
Täna teatas minister Sutt Vikerraadio saates Uudis+, et tegelikult ta siiski plaanib kliimaseadusega edasi liikuda. Ta märkis seejuures, et ei ole selge, kas tegelikult olemasolevasse kliimaseadusse on üldse mingeid muutusi vaja või saab sellega edasi liikuda. “Meil on vaja veel ilusti üle arutada ja läbi rääkida, et mis see jõukohane trajektoor on, aga ülevaatuse mõte ongi selles, et kui oleme need eesmärgid seadnud väga pika aja peale, mis on mõistlik ja vajalik, oleks ühiskonnas ühine arusaam, kuhu suunas me liigume ja mis tempos me liigume. Päriselu teeb kindlasti korrektuure,” vahendas ERR-i portaal Suti sõnu.
Sutt kinnitas ka, et lõppeesmärgiks on saavutada nn kliimaneutraalsus ehk sisuliselt vabaneda inimtekkelisest süsinikuemissioonist aastaks 2050. “Selgus ja lihtsus on siin väga olulised põhimõtted ja 2025. aastal me kindlasti soovime seadustada kliimaeesmärgid lühikeses ning konkreetses seaduses. Selles seaduses tuleb ka trajektoor puhtale majandusel üleminekuks valdkonniti aastani 2050,” sõnas Sutt.
Kas on olemas teaduslikku konsensust?
Et valitsus siiski päriselt kliimakriisi kuulutamisest välja tagurdama ei hakka, võis aimata ka juba kolmapäeval ETV eetris olnud olnud “Esimese stuudio” erakonnaesimeeste debatisaate järel. Nimelt rääkis rääkis Reformierkonna paarilisena valitsemist jätkanud Eesti 200 juht Kristina Kallas seal, et kliimamuutus siiski on tema hinnangul käesoleva sajandi kõige põletavam teema. “See on üks suuremaid muutusi, mis mõjutab kõikide meie elusid, meie majandust, meie keskkonda, meie laste tulevikku. Kõik, kes seda eitavad, et see muutus meile mõju avaldab, tegelikult eitavad seda, mida teadlased on meile ammu konsensuslikult väitnud, et see juhtub. Ja me oleme tegelikult juba nägemas, et seda juhtub. See on inimtekkeline, see on inimmõjuline. Tulla ka seda eitama, on põhimõtteliselt eitada teaduslikku konsensust,” ütles ta. Teadusliku konsensuse kohta on Kallas ka varemgi põhjapanevaid avaldusi teinud. Näiteks hiljuti väitis ta Riigikogu ees esinedes, et teadusliku konsensuse järgi on küll selge, et inimeste puhul on nn sotsiaalseid sugusid enam kui kaks, kuid teadlased alles vaidlevad, kas neid on üle 20 või alla selle.
Tegelikkuses mõistagi teadus sellist mõistet, nagu konsensus, ei tunne. Princetoni ülikooli emeriitprofessor, USA teaduste akadeemia liige ja ridamisi mainekaid teadusauhindu pälvinud füüsik dr. William Happer ütles näiteks hiljuti vabadused.ee-le antud intervjuus, et konsensusest on võimalik rääkida poliitikas, mitte teaduses. “Teaduse määrab ära see, kui hästi on teie arusaam kooskõlas teie vaatlustega. Kui teil on teooria ja see on kooskõlas vaatlustega, siis peab teooria ilmselt paika. Aga see peab paika mitte sellepärast, et kõik teie sõbrad on sellega päri, vaid kuna see on kooskõlas vaatlustega,” selgitas ta. Happeriga tehtud intervjuu keskendus kliimamuutuste teemale ning nende muutuste võimalikele põhjustele. Happeri hinnangul ei peida CO2 või väiksemate kasvuhoonegaaside kasv atmosfääris endas mingit ohtu – see on väljamõeldud hirmujutt, mida tõukavad tagant raha ja võim.
Vabaduste portaal on korduvalt läbi erinevate ekspertide tähelepanu juhtinud, et vajadus kliimasaduse järele puudub, kuivõrd veenvalt põhjendatud “kliimakriisi” ega kliimahädaolukorda ei eksisteeri ning süsihappegaasi (CO2) kasvav osakaal atmosfääris seda ettenähtavas tulevikus ei põhjusta. Sügisel saatsime Riigikogu liikmetele ka asjakohase pöördumise, milles palusime kliimaseadust, mis meie elule põhjendamatud piiranguid seadma hakkab, mitte vastu võtta. Pöördumisele kirjutasid alla elektroonikainsener ja vabadused.ee kaasautor Aivar Usk, Toronto Ülikooli keemia inseneriteaduse emeriitprofessor ja TTÜ audoktor Olev Träss, bioloog ja loodushoidja Arne Ader ning klimatoloog, Tartu Ülikooli klimatoloogia emeriitprofessor Jaak Jaagus.
Teadus on meie enda võltsteadlaste (ärge ainult uurige, kas nad üldse olemaski on) poolt välja mõeldud ja maksumaksja raha eest ostetud projektide puhul saab alati vähemalt 50% tasku panna – egas rahvas kedagi kontrollima tule – ülimalt motiveeriv töö.
Et üldse vältida mingitele tüütutele, aega raiskavatele ratsionaalsetele vestlustele nendel teemadel kasutame agressiivset pealesurumist – egas rahvas millegi vastu võitlema tule. Kui siis üksikud rikkurid, kellest me ei räägi.
Mis kõige tähtsam: meie poolt on enamus rahvast – joodikud, prostituudid-sarisünnitajad, vaimse peetusega inimesed (nagu USAs vasakäärmuslased) ja tänu meediale ei saa ükski konserv mingit sõnaõigust meie (kuritegevuse) vastu. Seadus on ka meie kontrolli all, kõik on omad – rahval polegi mingeid õigusi meie vastu! Ja ullikesed ikka veel nimetavad seda “riigiks”!
“Materialism ja materiaalsed huvid” lipp lehvib veel aastaid. Kuni lõppeb rahva vingumine, kas rahva mõistuse taastumisega või rahva enda lõppemisega.
Orjastajatelt sai õpitud ja nende poolt sai geneetiliselt edasi antud mõttetusi: uhkustamist mõttetute asjadega (selle asemel, et keskenduda tõsiselt eluliselt tähtsale), ülbust (s.h. klasside erinevus), individualismi (üks enda eest ja kõik iseenda eest) ja ka (naeruväärset) arglust (s.h. hirm asjade ees, mida üldse ei ole vaja karta). Geneetiliselt töödeldi sisse palju jubedaid haigusi. Eriti just ajupuudusi. Rahvas on mõistusega tagurpidi! Selle asemel, et tegeleda positiivsele tulevikule, investeeritakse hoopis suure au, uhkuse ja ülbusega just massihaua täitmisse. Kõigele, mis on hea sülitatakse, vaadatakse tülgastavalt, kurjalt, pilkavalt ja kõigelt, mis on halb võetakse ümbert kinni lausega “Ma armastan sind!”
Valus tõde. Loodan, et kõik pole veel kadunud ja me jõuame…