Rootsis on nüüdseks mošeesid 4200% rohkem kui 25 aastat tagasi

Kuigi täpset mošeede arvu on raske kindlaks teha, siis need 300 on spetsiaalselt ehitatud moslemite jumalateenistuse jaoks ning sageli on neis minarett ja kuppel. Kui aga arvestada ka mitteametlike palvuskohtadega, näiteks ümberehitatud kaupluste või keldritega, on arv tõenäoliselt palju suurem, vahendab Remix News. 

Nagu ka mujal Euroopas, nii ka Rootsis rahastatakse sageli mošeede ehitust välismaalt ja üldiselt on nende rahastamine kaunikesti hämar. Rootsi ajalehe Samnytt järgi on mošeesid ehitatud kas osaliselt või täielikult Saudi Araabia, Iraani, Katari või Türgi rahaga. Kusjuures ajalehe väitel on iga neljandat mošeed rahastanud sunniidi või vahhabiidi moslemid. Ainuüksi Saudi Araabia puhul räägitakse miljarditest. 

Peale olemasolevate mošeede on kogu riiki plaanitud neid juurde ehitada. Näiteks Helsingborgi linnas on mošee ehitamise jaoks kogutud 68 miljonit krooni (u 6,3 miljonit eurot), kusjuures uut palvuskoda reklaamitakse kui „Skandinaavia suurimat mošeed“. Raha on kogutud mõjutajate ning TikToki ja Instagrami sotsiaalmeediakampaaniatega, aga on ka rahvusvahelisi annetajaid.

Teist mošeed, mida pidajad ise nimetavad Põhja-Euroopa suurimaks, ehitatakse parasjagu Stockholmi Skärholmeni linnaossa. Peale Rootsi maksumaksjate rahastavad seda mošeed ka välismaised annetajad. Kohaliku ajalehe Mitt i andmetel on Skärholmeni mošee taga olev ühendus otsustanud palgata Türgi ehitusfirma EMUG, mis on seotud islamistliku liikumisega Milli Görüs. Samnytti andmetel on seda organisatsiooni varem kritiseeritud demokraatiavastaste väärtuste ja antisemitismi eest, samuti selle eest, et on seadnud eesmärgiks asendada lääne ühiskonnamudel islami ühiskonnakorraldusega.

Ei saa salata, et Rootsi demograafiline pilt ongi väga palju muutunud ja moslemid moodustavad olulise hääleõigusliku osa, eriti linnades. Näiteks ennustas Pakistani päritolu Ameerika teoloog Yasir Qadhi juba mullu, et ühe põlvkonna pärast on pool Malmö elanikkonnast moslemid. Qadhi on leidnud, et jalutuskäik Malmös on samasugune nagu Iraagi pealinnas Bagdadis või Süüria pealinnas Damaskuses. Teoloog jagas ka teooriat, et nii mõnigi Rootsi linn muutub vaevu põlvkonna pärast moslemilinnaks, sest kui rootslastel on vähe lapsi, siis moslemiperedes on tavalised viis-kuus last. Juba varem oleme kajastanud, et Rootsi kooliõpilastest peaaegu kolmandiku puhul ei ole emakeel enam rootsi keel. Malmö koolisüsteemis on aga rootsi emakeelega õpilased juba praegu vähemuses, mistõttu üks Rootsi akadeemik on teinud lausa üleskutse, et koolides tuleks rootsi õppekeel vahetada araabia keele vastu.

Kuid Rootsi konservatiivid osutavad Malmöle kui tulevikupildile, mille vastu on endiselt enamik rootslasi. Nende hinnangul on endisest rootslaste enamusega linnast saanud multikultuurne, lagunev piirkond, kus sisserändajate klannid võimutsevad nn no-go tsoonides ja paljudes linnaosades ei ole naistel turvaline. Ametlike andmete järgi on kogu Rootsi kuritegevusest suurem jagu sisserändajate ja sisserändaja taustaga inimeste korda saadetud ning nad vastutavad enamiku mõrvade, pommirünnakute, grupivägistamiste ja röövimiste eest Rootsis. Neist omakorda enim on Lähis-Ida kogukonna liikmete arvel, aga nemad on valdavalt moslemid.

Kuid sellest hoolimata leiab Stockholmi rahandusvaldkonna abilinnapea Karin Wanngård, et mošeesid tuleb juurde ehitada seni, kuni inimesed saavad oma usku praktiseerida. Abilinnapea selgitab, et riigis on usuvabadus ja hulgaliselt kirikuid, aga kaugeltki mitte piisavalt mošeesid. Rootsi parempoolse poliitiku Jimmie Åkessoni hinnangul tuleks mošeesid aga hoopis lammutada, sest islami pühapaigad kipuvad olema kohad, mis levitavad radikaliseerunud mõtteviise ja läänevastast propagandat. „Ei ole inimõigus tulla meie riiki ja ehitada mälestusmärke võõrale ja imperialistlikule ideoloogiale,“ ütles Åkesson.