Saksamaa välisluureamet jõudis järeldusele, et 2020. aastal puhkenud koroonapandeemia tõenäoline põhjus peitub Hiina Wuhani viroloogiainstituudi laboris toimunud õnnetuses, vahendab Deutsche Welle. Teatavasti oli just Wuhani linn koht, kust koroonapandeemia alguse sai ja kogu maailma edasi kandus.
Saksa välisluureameti (Bundesnachrichtendienst, BND) järeldus tugineb koodnime “Saaremaa” kandnud uurimise käigus kogutud materjali analüüsil. Muist materjalist pärineb Wuhani viroloogiainstituudist ja nende järgi kasutati laboris mõningaid riskantseid uurimismeetodeid. Aruandes leiti, et laboratooriumi ohutuseeskirju oli rikutud. Peale selle selgus dokumentidest, et Wuhani teadlased korraldasid viiruse võimestamise (gain-of-function) katseid, millega manipuleeritakse looduslike viirustega. Sellised uuringud võivad põhjustada muutusi viisis, kuidas viirus põhjustab haigusi, selle ülekanduvuses ja seda, keda viirus võib nakatada. Pikemalt oleme võimestamise katseid käsitlenud siin.
Saksa meedia järgi teadis välisluureamet laborilekke võimalikku põhjust juba 2020. aastal, kusjuures laboripäritolu tõenäosuseks hinnati toona 80–95%. Seda teavet ja hinnangut on seni aga avalikkuse eest varjatuna hoitud.
Varem on koroonaviiruse võimalik laboripäritolu olnud rangelt vaid vandenõuteooria
Viiruse laboripäritolu teemal oleme põhjalikult kirjutanud siin ja käsitlenud jõupingutusi, mida laboripäritolu võimalikkuse eitamiseks teadlasringkondades tehti. Näiteks avaldas teadusajakiri The Lancet juba 2020. aasta märtsis 27 tunnustatud teadlase avaliku kirja, milles teatati: “Üheskoos mõistame tugevalt hukka vandenõuteooriad, mille järgi COVID-19 pole looduslikku päritolu.” Kirjutatu hakkas töötama argumendina kõigi laboripäritolu võimalikkusest rääkivate inimeste vastu, kuid hiljem tuli välja, et allakirjutanutest 26-l olid otsesed töised seosed sama Wuhani teaduslaboriga ehk neil oli huvide konflikt. Peale mõjukate teadlaste eitasid võimalikku laboripäritolu ka koroonakriisi tervisepoliitika suunajad, nt Valge Maja koroonapoliitika koordinaator Anthony Fauci, kelle sõnutsi oli laboripäritolu “särav asi, mis aja jooksul ära kaob”. Tegelikult aga oli ka Faucil otsene huvide konflikt, sest tema juhitud asutus allergia- ja nakkushaiguste instituut (National Institute of Allergy and Infectious Diseases – NIAID) oli rahastanud koroonaviiruste võimestamise katseid Wuhani viroloogia instituudis juba aastast 2014.
Nüüdseks on paljud laborileket eitanud teadlased pidanud uute faktide valguses oma juttu kuidagi kohandama. Näiteks Fauci teatas 2022. aasta oktoobris, et vaatab laborileket kui võimalust täiesti “avatud meelega”. Ka paljud muud ametiasutused on viimasel ajal avaldanud, et koroonaviiruse laboripäritolu polegi vandenõuteooria, vaid enamiku hinnangul on selle tõenäosus on suurem kui viiruse looduslik päritolu. Näiteks on laboripäritolu tõenäosust kinnitanud USA föderaalne juurdlusbüroo (FJB) ja USA energiaministeerium. Samuti jõudis USA kongressi erikomitee pärast kaheaastast uurimist järeldusele, et ohtlikud viirusuuringud Hiinas Wuhanis on kõige tõenäolisem koroonaviiruse päritoluallikas. Viimaste hulgas möönis selle aasta alguses ka USA luure keskagentuur (LKA) aruandes, et koroonaviirus pärineb suure tõenäosusega laborist. Tõsi, keskagentuur pidas küll vajalikuks lisada märkuse, et laborilekke järeldusel on madalam usaldusaste puudulike või vastuoluliste tõendite tõttu ja mainib, et ka loodusliku leviku variant on jätkuvalt võimalik.
