Mullu oktoobris külastasid kantsler Friedrich Merz ja Baden-Württembergi liidumaa peaminister Winfried Kretschmann Heilbronni, et osaleda innovatsioonipargi Artificial Intelligence (IPAI) nurgakivi panekul. Turvalisuse tagamiseks avaldas Heilbronni politsei Facebookis teate ajutise lennukeelu kohta. Selle postituse alla jättis kohalik pensionär lühikese märkuse, kirjutades: „Pinocchio tuleb HN-i” koos pika ninaga tujukujuga, kirjutab Remix News.
Kolm kuud pärast postitamist sai mees kriminaalpolitseilt kirja, milles teatati kriminaalkoodeksi alusel algatatud uurimisest kahtlustatuna solvamises. Kommentaari kirjutanud pensionär ütles, et pidas seda ohutuks naljaks, kuid ametivõimud ei näinud selles huumorit. „See on nali ja täiesti ebaproportsionaalne. Kui ma rääkisin sõpradele ja tuttavatele sellest, arvasid kõik, et ma üritan nalja teha,” ütles ta. Mees selgitas, et tema kommentaar „Pinocchio tuleb Heilbronni” ei ole konkreetse isiku tahtlik solvang. Pealegi polnud tema lauses mainitud ühtki isikut. Ta lisas, et tegemist oli mitmeti mõistetava, sümboolse ja satiirilise arvamusega, mis on kaitstud sõnavabadusega ning palus võimudel uurimise lõpetada.
Väärib märkimist, et Heilbronni pensionär pole kaugeltki esimene inimene, kes on Merzi võrrelnud kuulsa puunukuga, mille kirjanik Carlo Collodi lõi 1883. aastal ja kes on tuntud valetamise eest kasvava nina poolest. Sarnaseid viiteid on teinud isegi teised poliitikud. Näiteks roheliste partei liige Franziska Brantner süüdistas Merzi selles, et viimane oli rikkunud lubadust alandada elektrienergiamaksu ja palus, et kantsler ei muutuks „Pinocchio kantsleriks”. AfD liige Stephan Brandner nimetas aga Merzi võlakohustuste piirangu kontekstis „Pinocchio Fritze’iks” ja jagas fotomontaaži, millel oli Merzi kujutatud pika ninaga. Nimelt oli Merz valimiskampaanias kuulutanud, et võlakohustuste piirangut ei tühistata, kuid peaaegu kohe pärast võitu loobus ta sellest lubadusest ja võttis sadu miljardeid uusi võlgu. Seda sammu peeti tema valimislubaduste suureks reetmiseks.
Politsei eriüksus jälgib veebikommentaare
Saksa ajakirjanduse andmetel uurib politsei veel 30 kommentaari, millest paljudes on vihjatud, et Merz ei ole usaldusväärne. Ühes sellises seisis: „Valede parun reisis koos Kretschega,” teises aga: „Keegi ei vaja siin valetajat” ning kolmandas: „Kas Münchhausen tuleb koos kahurikuuliga?” Viimane kommentaar viitab parun von Münchhauseni loole, keda kujutatakse valede parunina.
Pinocchio uurimist ei algatanud siiski Merz ise, vaid Heilbronni politseil on selleks väidetavalt spetsiaalne sotsiaalmeedia üksus, mis jälgib kommentaaride võimalikku kriminaalset sisu. Politsei pressiesindaja Andreas Blind selgitas: „Kui me sotsiaalmeedia kanalite jälgimise käigus satume kriminaalse käitumise peale, teatame sellest prokuratuurile.” Seejärel otsustab prokurör, kas on põhjendatud algatada uurimine.
Õiguseksperdid leiavad, et pensionäril pole ilmselt midagi karta. Mõni õigusekspert suhtub uurimisse äärmiselt kriitiliselt. Näiteks põhiseaduse jurist professor Volker Boehme-Neßler ütles: „See on hüsteeriline hullus.” Berliini advokaat dr Moritz Ott leiab, et poliitiku nimetamine Pinocchioks kuulub arvamuse avaldamise valdkonda ja on põhiseaduse sõnavabaduse sätetega kaitstud. Otti hinnangul on Pinocchio pigem kirjanduslik tegelane, mitte traditsiooniline vandesõna. Seega ei kujuta Pinocchioks nimetamine ametlikku au solvangut, vaid tegemist on ennekõike poliitkriitikaga. „Minu arvates ei ole see Pinocchio-postitus mingil moel karistatav. Liidukantsler peab selliseid asju taluma,” ütles Ott.
Saksamaa politsei peatähelepanu on „vihakõne“ autoritel
Sotsiaalmeedia postituste tagajärgi Saksamaal oleme varemgi käsitlenud ja kajastanud nii üksikjuhtumeid (vt siit, siit, siit, siit, siit, siit) kui ka ulatuslikke politseioperatsioone sadade isikute vastu, keda kahtlustatatakse selles, et on internetis solvanud mõnd poliitikut või postitanud midagi, mis läheb vihakõneseaduse regulatsiooni alla. Viimasel ajal on Saksamaa poliitikute esitatud kaebuste hulk märkimisväärselt kasvanud. Tunamullu registreeris riik 10 732 vihakõne juhtumit, mida on 34% rohkem kui 2023. aastal ja neli korda rohkem kui 2021. aastal. Kusjuures abi saavad poliitikud seejuures sageli tehisaru otsingut kasutavailt advokaadibüroodelt ja iga võidetud kohtuasjaga teenivad nad raha. Seejuures on riigi käes võim otsustada, mis arvamus sobib ja mille eest tuleb karistada. Kuriteona võidakse käsitleda kõike, alustades solvangust, satiirist, valitsuse kritiseerimisest ja lõpetades halvasti sõnastatud naljadega ning nüüdse juhtumi näitel isegi võrdlusega lasteraamatu tegelasega.
Igal juhul on sõnavabadus Saksamaal üha enam piiratud ja juba paari aasta taguse uuringu järgi usub 74% kodanikest, et inimesed hoiavad oma arvamusi tagasi, sest pelgavad tagajärgi. Näiteks ei tohi sakslased isikuid solvata, nimetades neid „paksuks seaks”. Õiguseksperdid on murelikud asjaolu üle, et politsei teeb selliste kommentaaride pärast kodudesse reide. Mõnel juhul on kommentaarid üsna leebed ega kujuta seadusega keelatud solvangut, näiteks Annalena Baerbocki nimetamine „kõigi aegade halvimaks välisministriks.”
Huvitav kas siin võiks leiduda paralleele Füüreri aegse Saksamaaga?