Norra polaarinstituudi teadlased kaalusid ja mõõtsid 770 täiskasvanud jääkaru Svalbardil aastatel 1992–2019 ja leidsid, et karud on muutunud märkimisväärselt paksemaks. Teadlaste arvates on Svalbardi karud kohanenud väiksema merejääga ja söövad rohkem maismaal elavaid saakloomi, sh põhjapõtru ja morski, kirjutab BBC.
Jääkarud elavad ainult Arktika piirkondades, kus on piisavalt merejääd ja hülgeid, keda nad saagiks püüavad ja kellest koguvad oma rasvakihi. Karude rasvavaru annab neile energiat ja sooja ning võimaldab emadel toita poegi rikkaliku piimaga. Kusjuures jääkarudel on ainulaadne võime koguda enamik ellujäämiseks ja paljunemiseks vajalikust rasvavarust vaid mõne kuuga aastas. Senised uuringud on aga väitnud, et kui merejääkatte pindala kahaneb, mõjutab see negatiivselt jääkarude seisundit ja demograafiat.
Barentsi piirkonna jääkatte puhul teati, et ajavahemikus 1979–2014 on Svalbaris olnud jäävabu päevi ligikaudu 4 päeva aastas rohkem. Seega eeldasid teadlased jääkarude kehva olukorda, pealegi kuni 2000. aastani halvenes nii emaste kui ka isaste karude kehaseisund. Aga nüüdsest uuringust selgus, et koos merejää kadumisega on Svalbardi karude kehaseisund hoopis paranud, sealsed jääkarud on paksemad ja nende tervis parem. „Mida paksem on karu, seda parem,” selgitas Norra polaarinstituudi juhtivteadur dr Jon Aars. „Ja ma oleksin oodanud kehaseisundi halvenemist, kui merejää kadu on olnud nii märkimisväärne,” lisas teadlane. Teisisõnu ei leidnud teadlased soojema ilma ja elupaiga kadumise negatiivse mõju kohta kinnitust.
Teadlased leiavad, et jääkarude kahanenud võimalused hülgeid küttida on osaliselt kompenseerinud mõne muu saaklooma suurem arvukus, nt hallhüljeste, põhjapõtrade ja morskade. Näiteks on morsad olnud Norras ametlikult kaitse all 1950. aastatest peale, sest selleks ajaks oli liik peaaegu välja surnud. See kaitse on aga suurendanud morskade arvukust ja ilmselt pakkunud jääkarudele uut rasvase toidu allikat. Veel peab dr Aars võimalikuks, et jääkarud suudavad hülgeid tõhusamalt jahtida. Kui hüljestel on kasutada väiksem ala merejääga, kogunevad nad väiksemale alale ja see lihtsustab karude jaoks jahti.
Samas juhib heategevusorganisatsioon Polar Bears International tähelepanu sellele, et Svalbardi jääkarud olid maailmas ühed kõige enam jahitud karud kuni 1970. aastateni, mil kehtestati rahvusvaheline kaitse. Seejärel on Barentsi mere jääkarude populatsioon pärast 50 aastat tagasi toimunud ülemäärast küttimist kasvanud, kuid jääb endiselt allapoole piirkonna kandevõimet. Väiksem tihedus võib teadlaste arvates olla samuti tegur, et jääkarude füüsiline tervis on hea.
